Kirjutatud alliteerivas värsis. Beowulf pole ajalooline isik. Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros
kujutamine. o Ümarlaua romaan- Arthuri romaan( kuningas Arthuri looming) o Kuningas Arthur on rüütlite ideaal. o Teoses on erinevaid tuntuid tegelasi: Ümarlaud Võlur Merlyn Püha Graal- võlijõuga karikas, kuhu olevat kogutud ristilöödud kristuse veri · 13.-14.saj. hakati romaane kirjutama proosa vormis 11. Linnakirjandus arenes rüütlikirjandusega paralleelselt. Keksklassi(käsitöölised, kaupmehed) kirjandus oli rahvapärasem, lihtsam aga jõulisem. 12. Fablioo- Kõige esimesena välja arenenud üks populaarseimaid kirjanduszanreid Prantsusmaal. Lühike ja naljaks argieluteemaline lühilugu Naeruvääristati ahnust, silmakirjalikkust, pettmist,rumalust, lühinägelikkust. 13. Svank- Saksa ??? 14. Linnakirjanduse kaks suurteost:
Monoodilist esitas üks autor, see oli isiklikum ja struktuurilt lihtsam. Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi. Selle poolest oli eriti kuulus Tyrtaios. Solon kirjutas poliitilist luulet, Archilochos pilkavat poliitilist. Alkaios kirjutas samuti poliitikast, Sappho lembeluulet. Pindarose võidulaulud mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni luulet. Atika periood (5.4. saj eKr): draama ja proosa Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Lysias, Isokrates, Semosthenes, Platon, Aristoteles. Draama jagunes tragöödiaks, komöödiaks ning saatürdraamaks. Olulisim oli algul tragöödia. Süzeed olid seotud Dionysose-kultusega, hiljem saadi ainest kogu kreeka mütoloogiast. Harva olid tekstid kaasajast, kuid see kuulus mütoloogiliste süzeede juurde. Põhiküsimuseks oligi, kuidas kaasaeg segada kõigile tuntud müütidega.
meeste ja naistevahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. ,,Punane tuba" ,,Vabamõtleja"(teostuselt laialivalguv, väheusutavad karakterid) ,,Isa"(psühholoogiline) ,,Mäng tulega"(tõsine perekonna lugu) ,,Gustav Vasa" ,,Erik XIV" ,,Surmatants" ,,Unenäomäng" George Berhard Shaw Väga hea realistlik proosa ja realistlik näitekirjandus. ,,Pygmalion" e ,,Minu veetlev leedi" Nikolai Gogol Ukraina kirjanik. Loomingut iseloomustab humaansus, realistlikkus, grotesk ja satiir. Loomingusse kuuluvad mõned näidendid ja hulgaliselt jutustusi. LOOMING: ,,Revident"(kirjaldab korruptsiooni, pugemist ja tegeliku
Katrin Olhovikov 11. kl 28,02,08 Kirjanduse igavene sõnum Kirjanduse all mõistame nii ilu-, populaar- kui ka teaduskirjandust. Ilukirjanduse alla kuuluvad proosa, luule ja draama. Kui me loeme erinevaid ilukirjandusteoseid, siis sageli otsime nendest meelelahutust või püüame põgeneda argimurede eest. Kuigi igal teosel on olemas oma sõnum, ei pruugi me sellele tähelepanu pöörata, sest meie aeg kulub sündmuste arengu jälgimisele. Kui me aga loeksime teoseid teise pilguga, püüdes mõista autori jäetud sõnumit, avaneks meile hoopis teistsugune maailm. Ilukirjanduse puhul tuleb sõnum esile tegelaste ja olustiku kaudu. Tammsaare
vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja. Ta tuli kirjandusse 1962.a. kirjutatud romaaniga "Hüvasti, kollane kass". Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Teosed
Modernism 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Periodiseering: 1. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis ke...
maised. Kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. 9. Kaplinski loomingu iseloomustus Kirjutanud luuletusi esseid, proosatekste ja näidendeid, ignoreerides tihti reegleid zanripiire ja katsetades igasuguseid vahevorme. Looming erakordselt terviklik, on kõnelnud looduslähedasest vaatepunktist ja taotlenud endas ning maailmas rahu ja tasakaalu. Kirjeldab luules üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Tema luules kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel. 2 lühiromaani ,,Silm", ,,Hektor", debüütkogu ,,Jäljed allikal" 10. Runneli loomingu iseloomustus Meeldib kajastada maaelu ja algusest peale tunneb huvi rahvaluule väljendusvahendite vastu. Isamaaluuletaja, teemadeks eestluse kestmine ja seda varitsevad ohud. Kirjutas ka armastusluulet, värsivormilisi, filosoofilisi mõtisklusi, sõnamänge. Laululisus ja rahvuslikkus tingisid selle, et palju Runneli tekste on saanud lauludeks. Luuletuste toon on sageli murelik
Rooma kirjanduse arengujärgud Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga. Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul. Hõbedane ajajärk: epigoonlus kirjanduses. Hiline impeeriumi ajajärk: areneb kristlik kirjandus. 6) Publius Vergilius Maro (70 eKr 19 eKr) Oli rooma kirjanik. Peateoseks eepos ,,Aeneis". Rooma kuulsaim luuletaja. Esimene tähtsaim teos ,,Bucolica"(,,Karjaselaulud"). Põgenemine looduse ja armastuse keskele kodusõja ajal.
ei pakkunud ükski kolkamõis. Ta naabrimehi kohtas harva: lärm oli talle vastukarva ja vestlus kodusest miljööst, liköörist, koertest, heinatööst ei sisaldanud luulet ega peol sädelenud kõrgema seltskondloku finessiga kuid mõistatuse ja tarkusega just eriti ei hiilanud ka nende kallid küljeluud." ,,Kuid abielukütkest kenam Näis olla enda peremees ja Lenski päevast päeva enam Oneginile lähenes. Nad olid aga kahekesi kui leek ja jää, graniit ja vesi, kui värss ja proosa vastandid. Nad kohtusid, nad pettusid, siis hakkad meeldima neil kahel koos ratsutada, vestelda. Siis tuli suur sümpaatia. Nii sõprust sõlmitakse vahel Seepärast vaid (mu põlispatt!) et pole teha targemat." ,,Kuid iga sõprus, nagu teame, ,,Poeedi hoogne kõnerikkus ja tundmused on iganend, ja pilgus lõkendav ekstaas, sest nullideks üheks iseend. liig noore aru ennatlikkus Me oleme kõik napooleonid, Oneginit kõik üllatas.
OSKAR LUTS ( 07. I 1887 23. III 1953 ) Sündis Tartumaal. Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus. Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega
teatritegemist Draamastuudio Teatri egiidi all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. Kolmnekümnendatel aastatel hakati rohkesti mängima eesti kirjandust, mis tõi kaasa suure publikumenu. Hugo Raudsepa näidendite ja Anton Hansen-Tammsaare ning Oskar Lutsu proosa dramatiseeringute põhjal valminud lavastused kindlustasid teatrile kindla koha Eesti kultuuripildis. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks. Kaks aastat hiljem ostis teater ära tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5. Nn põhjamaise juugendi stiilis maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. See kaunis hoone Tallina südalinnas on Eesti Draamateatri koduks praegugi.
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A
"töötas nad läbi", mitte ainult kui filosoof, vaid ka kui õpetlane. Niisuguste probleemide hulka kuulusid spetsiaalsed matemaatika, astronoomia, muusikalise akustika küsimused. Õpetused Platoni käsitleb oma filosoofias järgmisi teemasid: idealism, teadmised, dialektika ja vasturääkivus, enesekriitika, kosmoloogia, ühiskond, riik, utoopia, üksikinimese hing, esteetika ja kunstiloome. Proosa Platoni proosas teenib keel mitmeid eesmärke. Kord on see isiku individuaalse iseloomustamise vahend, teinekord aitab luua ja kinnistada uusi filosoofia, tunnetusteooria või loogika termineid. Aga alati on keel paindlik, väljendusrikas, selge, sama aegselt täpne ja kujundlik. Dialoogid Ta ande mitmetahulisus on imetlusväärne. Selles põimuvad filosoof ja õpetlane. Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikustpoeedist, dramaturgist.
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5. Herodotos - Ajaloo isa
1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5. Herodotos - Ajaloo isa
Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid. 4.) Piiblitemaatika – A.Kalmus „Juudas”. Peale proosa kirjutati ka palju pagulasluulet, mille teemad jagunesid samuti erinevateks gruppideks: 1.) Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2.) Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3.) Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus. 1980. aastate lõpul kujunes ideoloogiliseks sõlmküsimuseks, mitu eesti kirjandust siis olemas
Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemus...
KONTROLLTEST 1. Teema ,,Eeposte lastetöötlusi" 1. Nimetada/selgitada väärtusi, mida annavad edasi eeposed ja müüdid (ühe loetud raamatu põhjal). ajalugu, ausus, hoolivus, töökus, väärikus, lugupidamine 2. Mis on eepos? Missugused on eepose ja selle ümberjutustuse erinevused? Eepos on ulatuslik jutustav värsstoes, mis totub müütidele ja kagelaslugudele. Eepos on värsivormis, kordused, anonüümne, mitmeplaaniline. Ümberjutustus on proosa, lihtustatud keeles, keskendub olulisele, lühendatud, vähe detaile, kindel autor. 3. Missugustest eepostest on eesti keeles ilmunud ümberjutustused? Kuningas Arthuri lood, pdüsseia, Ilias, piiblilood Teema ,,Saksa ja inglise lastekirjanduse klassika" 4. Burnett ,,Salaaed" kolm olulisemat tegelast: nimed, iseloom, nende muutusmised ja muutumiste põhjused, tegelaste omavahelised suhted; teose pealkirja tähendus. Mary -
aspekt. 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Aleksandria luulele oli iseloomulik väikevormide kasutamine (epigramm, idüll, jutustav eleegia, epüllion). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele ning luule oli suunatud haritud lugejale. 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Theokristost loetakse pastoraalzanri loojaks ning ta tõi kirjandusse idülli kujutamise. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Vana-Kreeka proosa arenes 5. ja 4. sajandil eKr kolmes põhilises suunas: 1) Ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon); 2) Retooriline proosa (Lysias, Isokrates, Demosthenes); 3) Filosoofiline proosa (Sokrates, Platon, Aristoteles); 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotose (u 484 - u 425 eKr) peateos on ,,Historai", milles ta läheb ajaloos palju
Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus:jutustamismeetod, otsene kõne, positsioon jutustatavas maailmas, nende seos tegevustikuga. Millised on tegelaskõne vormid? Otsene kõne, kaudne kõne, siirdkõne (vormiliselt räägib jutustaja, aga tunda on ka tegelase kohalolekut, mineviku sündmused), sisemonoloog (jutustaja ei sekku), teadvuse voog (muljed, mõtted tegevus). Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Jutustava proosa suurvorm. Probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Romaane saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi (ajalooline, armastus, seiklus), kujutamisviisi järgi (psühholoogiline, esseistlik, arenguromaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa), vormi järgi (päevikromaan, värssromaan). Millised on veel eepilise teksti liigid? Novell Tihe sündmustik, väike hulk tegelasi, üks keskne teema, puänt.
Cicero nende edasiandmiseks Roomas elanud ja tuntud isiku Cato Vanema autoriteeti. Cicero sõnum om: ühiskondlik aktiivsus, õppimine, kehaline ja vaimne tegevus peavad mõistlikult ja jõudumööda jätkuma ka vanemas eas, siis ei ole vanadus koorem, vaid ta on täis uusi kogemusi ja rõõme. Euroopa kultuuri ajaloos pole ühtelgi vanarooma kirjanikul olnud sellist tähtsust ja mõju kui Cicerol. Juba varsti pärast ta surma tunnistati Cicero rooma proosa suurimaks meistriks ja ta nimi sai kõnekunsti sünonüümiks. Cicero keele alusel tekkis renessansiajastul uusladina humanistlik proosa, millel oli täita tähtis osa Euroopa rahvaste kirjanduse kujunemisel. Suur oli Cicero teoste ideeline mõju ka mitmesuguste kirjanduse ja teaduse aladele. 7 KOKKUVÕTE
Süliriim a Helisev riim Naisriim värsi lõpus on b värsi lõpus on kahe silbiline sõna b kolme silbilised sõnad a Vabavärss vabavärsi puhul on luuleread eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst eristatakse vabalt voolavana. Vormi poolest paikneb vabavärss otsekui luule ja proosa piirimail. Stiilikujund Kõnekujundid Epiteet- on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Näide: kottpime öö, suur roheline maakera. Personifikatsioon ehk isikustamine on elututele objektidele või loodusesemetele inimlikud omadused Näide: tuul ulub korstnad. Võrdlus- kõrvutatakse midagi või kedagi mingi ühistunnuse alusel. Kasutatakse(kui, nagu) Näide: kaunis kui roos
· ordu reformeerija vastureformatsiooni vastu: soovis usulist rangust · Contrareforma protestantliku reformi vastu, luterlaste vastu · reformatsioon=usupuhastus · 1540 katoliku kirik omakorda vastureformatsioon, algatajaks oli Teresa · surmajärgselt kuulutati ta pühakuks · Jaan Undusk ,,Quevedo" räägib ka Teresast, seal vastandub ta Quevedole · ,,El libro de su vida" Teresa elust · ,,Las moradas o Castillo interior" pihtimuslik proosa, kuidas jõudis usuni, mis Jumal talle tähendas Juan del Encina · õppis Sal Manca ülikoolis · oli paavst Leo X juures laulja ja muusik · viljakas kirjanik · lühinäidendid, farsilikud · Encima näidendid églogad farsilikud lühinäidendid · üks element hispaania draama kujunemisloos Gil Vincente (1465-1537) · portugallane, sündinud ja elanud Lissabonis · näitekirjanik: komöödiad ja tragikomöödiad
peretütre. Juhtmõtteks on tõe otsimine ja selle mõttetus. 1970. aastate algul tekkisid tal looming avaldamisel probleemid tsensuuriga, seega ta luuletusi avaldada ei saanud. 1972. a valmis modernistlik kogu "Saatja aadress", mis avaldati täielikult alles 1989. a. Vahepeal olid need luuletused levinud koopiatena. Tegemist on poliitilise ja argise luulega. Tuntuimad luuletused: "Miks ma ennast ära ei tapa?" ja "Miks ma välismaale ei põgene?" Proosa ja luule piirid on kadunud. Valikkogusid: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), "Luuletused" (1999), ,,Kogutud luule" (2005). Rummo on tõlkinud ka modernismi klassikuid (T.S. Elioti "Ahermaa"). Ma seisan harkisjalu ja uudistan maailm. Mul on naljakas saba ja kaks suurt silma. Ja ma ei taha minna aia taha. (,,Esimene vasikas") Siin oled kasvanud. Tasasel maal. Siit on su rahu ja tasakaal. Munamägi on pilvepiir. Pilv on madal ja hall nagu hiir.
"Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka armastus, kirjutas keeruliselt, vahetab tempot, teostel kindlad pikkused, eeposte kirj. Mõttetu; "Kaaren", "Ulaluum"; proosa: õudusjutud, detektiivi lood, ulmevaldkond; "Tamerlan ja teisi luuletusi", "Ovaalne portree" Modernism- tähelepanu üksikisikul ja ühiskonna probleemidel, kriitiline suhtumine minevikku, vastandub romantismile, ületab realismi üheplaanilisust Dekadents- mandumine; vihjamine elu mõttetusele, surmale, ratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on Impressionism- paralleelne nähtus sümbolismiga Sümbolism- tunnete peitmine vihjetesse- metafooridesse ja varjunditesse
§ Rebase hiilimine kavalus § Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirjandus · Väljaspool Eestit § Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" § James Fenimore Cooper (1789-1851) ,,Nahksuka jutud" § Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" § Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" § Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid § Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid · Eestis § Ärkamisaja luule § Eduard Bornhöhe ajaloolised jutustused · ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. · SEIKLUSROMAAN- on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased vastanduvad. Detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolised romaanid · ARMASTUSROMAAN on armutunnet ja suhteid kujutav romaanitüüp
Aleksandr Pushkin Elulugu. Aleksandr Pushkin sündis 26. mail 1799. aastal Moskvas, põlisaadliku Sergei Pushkini ja tema naise Nadezda Ossipovna pojana. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast, ta oli Peeter I kasupoeg. Peale tema oli peres veel neli last: vanem õde ja kolm venda. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu. Ta ei olnud perekonnas lemmiklaps, teda peeti käpardiks ning vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Sellepärast ta ei maininudki oma luuletustes oma ema ega isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjatesse. Üsna noorelt 1811. aastal saadeti Pushkin lütseumi. Lütseum asus keisri suveresidentsis Tsarskoje Selos, Katariina lossi tiibhoones. Lütseum oli Pushkini elus oluline, kuna seal hakkas ta tundma end luuletajana ja sai palju uusi sõpru. 1817. aastal lõpetas Pushkin lütseumi ning sai tööd välisministeeriums. Kuid töösse suhtus ta külmalt ja tegel...
Kirjanduse kontrollt nr 5 1. Romantism kirjandusvooluna (aeg, leviala, olemus, tunnused, anrid, esindajad) 2. Romantism inglise ja saksa kirjanduses 3. Pukini loomingu iseloomustus. Pukin romantikuna 4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nhti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste rhutamine erandlikkuse suur tsus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, vga tundeerksad. suutsid nha elu sgavamat sisu. prohv...
Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870). ,,Saa- remaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suund- usid sinna
Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid 19.-20. sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni Missa Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks, neid nimetatakse ordinaariumiteks Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirkukalendrile, neid nimetatakse propriumideks. Gregooriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal. On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul Toetub proosa tekstile On saateta, rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist) Tüüpiliselt ladinakeelse tekstina, erand kreekakeelne Kyrie eleison (Issand halasta) Viimastel aegadel on püütud mõnel pool kujundada ka rahvuskeelset gregoriaani, kuid erilise eduta Gregooriuse laulu tüüpe: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. Noodikirja sünd
eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. · 1909. a. loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara. ERM Arhiivraamatukogus hoiti Eesti ainelisi trükiseid. · Eesti rahvusliku kirjanduse areng sai alguse rahvusromantilisest isamaalüürikast, milles kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald ja Friedrich Kuhlbars. · Ilmusid esimesed draamateosed, esindajad Lydia Koidula ja Jakob Kunder. · Hakkas levima proosa, esindajad Jakob Pärn, Lilli Suburg, Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasuja'' ajendas zarnri viljelema ka Jaak Järve ja Andres Saali. · XIX sajandi lõpus asendusid romantilised jutustused realistlike romaanidega. · Silmapaistvaimaks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. Luuletajana omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. · Murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, mil avalikkuse ette astus esimene kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti''
,,Ekke Moor" August Gailit 1. Teose ,,Ekke Moor" autor on August Gailit. Gailiti varajane proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liitub drastilisus ja naljakus, valdab uusromantiline laad. Romantilistes novellides on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad. Tema tesostes on groteskini viidud omadustega tegelasi ja äärmusteni arendatud olukordi. Gert Helbemäe kujutlusviisis domineerib psühholoogiline realism, Gailitil aga romantiline. Teisel eesti kirjanikud hakkasi 20'ndatel aastatel realismi poole minema, siis
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes:
reliikvia" Luuletusi ·Paul-Eerik Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte..." ·Hando Runnel ,,Maa tuleb täita lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt · Väga hea keel ja stiil · Katkendi analüüs (lk 12 13) 1970ndad · 70ndate teisel poolel venestamine · Karl Vaino EKP Keskkomitee esimene sekretär · Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt · Luules: Juhan Viiding, Doris Kareva jt Mati Unt (1944 2005) · ,,Hüvasti, kollane kass!" 1963 · ,,Võlg" 1964 · ,,Elu võimalikkusest kosmoses" 1967 · ,,Sügisball" 1979 (Vt lühikonspekti) · ,,Doonori meelespea" 1990 · Näidendid · Filmistsenaariumid · Esseistika Mati Unt ,,Sügisball" Tegevus Mustamäel 70ndatel Tegelased: · Restoranisveitser Theo; kirjutab raamatut ,,Mees ja naine" · Luuletaja Eero
Rahvuslik ärkamisaeg(1850-1880) · 1816 kaotati Eestis pärisorjus · 1819 Liivimaal · Enne 1850 aastat viidi läbi agraarreformid, mis tähendas, et talupoeg sai nüüd osta talu endale päriseks · Lõuna-Eesti talupojad kasutasid seda väga agaralt · Venemaal kaotati pärisorjus alles 1851 · Venemaal viidi läbi reformid,mis omakorda tähendasid ka reforme baltikumis: talupojad said passi ja õiguse elukohta vahetada,seati sisse kohalikud omavalitsused · Nii tekkiski rahvuslik liikumine intelligentsi juhtimisel, mis oli suunatud igandite(vanade asjade) vastu, ja ka sakslaste vastu, kes olid meie maal peremehed · Ärkamisajale aitas kaas oma keelse kirjasõna teke(Jannseni poolt välja antud Perno Postimees 1857)Pöördus: Tere, armas eesti rahvas! · Rahvusliku liikumise keskuseks oli Tartu (Ülikoolilinn) · Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865 · 1870 Eesti tea...
endale, paljastades orjastajaid, sisendades rahvale väljapääsulootust orjus-aja pimedusest "koiduvalgusesse". Looming ▪ Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on "Udumäe kuningas", mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu. ▪ Koidula on "Eesti Postimehes" avaldanud ka artikleid jututubadest, kuid 1867 jõudis see lõpule. Draamalooming ▪ Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma.Tekib uus väljendusvõimalus dramaatilises loomingus. ▪ Koidula esimeseks katseks draamaloomingus oli 1870 ühevaatuseline farss "Saarema onupoeg" ▪ "Saaremaa onupoja" lavastamine 24. juulil 1870 tähendas tegelikult Eesti teatri avamist. Isiklik elu ▪ Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu
Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid...
Teose autor on Prosper Mérimée ja teose pealkiri on “Carmen”. 2. Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes kaanetekstile või ajakirjandusele ( põhjaliku ajakirjandusele tugineva tutvustuse eest saad lisapunkti ) Prosper Mérimée (1803–1870) oli Prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Tema teosed olid romantikasugemelised, tugevaid ja kirglikke karaktereid kujutavad („Carmen”, „Colomba”) ning fantastikasugemeline („Lokis”) proosa ja näidendid. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Teda köitis müstika, ajalugu ja kõik ebatavaline, sellest ta ka kirjutas. Peamisteks kirjanduslikeks allikateks olid Hispaania ja Venemaa. Mérimée tuntuim teos on “Carmen”, mille põhjal on tehtud ooper “Carmen”. Ta tõlkis plajude tähtsate vene kirjanike töid, sealhulgas ka Puškini, prantsus keelde
Proosateostes jutustatakse sündmusest, tegelastest ja olukordadest rahulikult ja tõepäraselt. Süzee teose teema, ainestik. Karakter inimloomus. Miljöö keskkond, nii sotsiaalne kui ka looduslik. Kompositsioon teose ülesehitus. Allegooria mõistukõne, mille ülesandeks on rääkida probleemidest ja nähtustest varjatult. Tekstis kujutatud isikutes, nähtustes ja olukordades tuleb näha teisi isikuid, nähtusi ja olukordi. Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, sõja-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks jm romaanideks. Jutustus üks proosazanre. Teda iseloomustab rahulik kulg ja vaba vorm. Harilikult on jutustuses üks süzeeliin
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine
4. Uued religioonid ristiusk, islam, budism(4. saj. ametlik usk Roomas) 5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss · kangelaslaul · õpetlik poeem · müsteerium · miraakel Leiutised, mis pärinevad keskajast: - Pangad, sh intressid ja tsekid - Käsitöö tehnoloogiline uuendamine - Tuuleveskid - Hobuseraud
Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu" ning selle eesmärk on hoopis ,,rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali" 2. Ibsen (elu, ,,Peer Gynt": sisu etappides, Grieg, võrdlus ,,Ekke Mooriga"; ,,Nukumaja": naisküsimus, sisu, ideed vaata töölehelt). Ibsen: 1828-1906; Norra. Pani aluse moodsale draamale, see oli proosa vormis. Kaasaja-aineline sotsiaalne ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Esimene periood Ibseni loomingus oli rahvusromantiline, ainestik oli pärit Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Peateos ,,Peer Gynt" on värssdraama, kus on kasutatud norra rahvamuistendeid eriti trollide kohta. Peer Gynt: sündmustik- pahandused külas, kuulutatakse lindpriiks, algavad seiklused, tuleb koju, kohutb nööbivalajaga, sureb Solveigi käte vahel
Faehlmann kogu kokku jutukatkendid. Loob sellest võimsaima kirjandusvormi, milleks on eepos. Need protsessid toimusid Eestis juba 1830ndatest alates. Selle haripunktiks „Kalevipoja“ ilmumine. Seal väljaöeldud mõtted hakkavad raamatukaante vahelt ilmuma tegelikkusesse. Hakkab üsna tõsiselt välja kujundama arusaami rahvuskultuurist. 12. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Bornhöhe jälgis ta sedasama meetodit, mida romantilise ajaloolise proosa autorid olid rakendanud Lääne-Euroopa kirjandustes. Enamik tema tegelastest on fantaasia viljad. Bornhöhe ajaloolised jutustused on sündmustikult kirevad ja põnevad, tegelased jaotuvad romantilisele proosale iseloomulikult selgepiiriliselt headeks ja halbadeks. Ajaloolisi jutustusi läbib rahva vabaduse eest võitlemise üllas idee, mida eri teostes on arendatud isesugusel viisil. Bornhöhe stiil on poeetiliselt värvikas ja sõnastuselt ilmekas. Bornhöhe
esmakatsetusi tegev algaja kirjanik. Juba esimesed raamatud - mudilastele määratud mõtlemise õpetus "Nii või naa" ja keskmisele koolieale kirjutatud poistejutt "Roostevaba mõõk" (mõlemad eesti keeles 1957) - tutvustavad küpset, oma ainealadel kodus olevat, huumorimeelset ja sõnasuutlikku autorit, kelles tänase Eno Raua jooned on selgesti tunda. Teiseks: ei ole võimalik kindlaks teha, kas E. Rauale on proosa omasem kui värsid, sest ka luulevormis on ta end tähelepanuväärselt avaldanud. Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele. Neljandaks: ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo-
LUULE OLEMUS Niisiis, kui küsitakse: «Milleks on vaja luulet, kui võib rääkida lihtsat proosat?», siis on vildakas juba küsimus ise. Proosa pole luulest lihtsam, vaid keerukam. Küll aga kerkib üles küsimus: milleks on tarvis teatud liiki informatsiooni edasi anda kunstilise kõne vahendusel? Sama küsimuse võib formuleerida ka veidi teisiti. Kui jätta kõrvale kunstiloomingu muud aspektid ja rääkida ainult informatsiooni edasiandmisest, kas on siis kunstilisel kõnel tavalise kõnega võrreldes mingi omapära? Nüüdisaegne värsiteadus kujutab endast kirjandusteaduse küllalt läbitöötatud valdkonda. Ei saa jätta märkimata, et arvukad rahvusvahelise tunnustuse leidnud värsiteooria-alased tööd tuginevad vene värsiteaduse koolkonnale, mis sai alguse A. Belõist ja V. Brjussovist ning andis niisugused teadlased nagu B. Tomasevski, B. Eichenbaum, R. Jakobson, V. Zirmunski, J. Tõnjanov, M. Stokmar, L. Timofejev, S. Bondi, G. Sengeli. See traditsioon ...
Tutvus Faehlmanniga seal, sõbrad ja mõttekaaslased Võru linnas arst Kosis Saksa naise, 3 last Lapsed ega naine eesti keelt ei rääkinud Tunnustatud ka rahvuvaheliselt Hakkas levima uus kirjaviis (suur pooldaja) 19. Sajandil ilmusid õpetliku sisuga ajakirjad ,,Maailm ja mõnda" tema ajakiri, erinevatest maailma maadest ,,Kodutohter"- jagab teadmisi, kuidas koduste vahenditega haiguseid ravida Proosa vormis avaldas kogutud materjali ,,Ennemuistsed jutud ja vanad laulud" Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam
peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakünete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski märgib: ,, ,,Rängast rõõmust" lõpetab midagi. Ei tahaks öelda, et luule. Juri Lotmani mõtet edasi arendades võiks öelda, et proosa on kõige keerulisem luule vorm. [---] Luuletaja käed on siin nii kõvasti rusikas ja hambad ristis, et rohkem enam ei saa. Peab haaret lõdvendama.... [---] Nii on Viivi muutumine proosakirjanikuks omamoodi seaduspärane. Kui "Rängast rõõmust" on stagnaaja ja ka sellele eelnenu poeetiline kokkuvõte, on "Seitsmes rahukevad" selle proosaline kokkuvõte." Kasutatud allikad http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=BADD72C3-0792-4718-B402- 279707E58D0A http://et.wikipedia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
