Rwanda Juhendaja: Koostaja: 10.klass Märts 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Kaart 3. Loodus 4. Rahvastik 5. Majandus 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus 1. RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged. Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole ellujäänutest asustati ümber, paljud varjavad end naaberriikide põgenikelaagreis. Pindala: 26 338 km2 Rahvaarv : 8 807 200 (2006.aastal) Pealinn: Kigali ( 800 000 elanikku)
-sademed ehitamise ajal Lekked: -pesemine -toiduvalmistamine -füüsiline tegevus -lilled,loomad,akvaariumid Kondensvesi, mis on põhjustatud: -konstruktsioonide ja materjalide vigadest - ruumide ala- ja ülerõhust Niiskuskahjustused Bioloogiline lagunemine -Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. Külmakahjustused -Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki minna, Soolakahjustused -Vees o alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud Keemiline lagunemine -Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavate materjalide. Füüsiline lagunemine
vahevöö vahevöö Ookeaniliste laamade põrkumisel · Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; · sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik); · veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); · sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; · Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mariaani süvik 11022m Mariaani süvik Filipiini laam Vaikse ookeani laam Noore kurdmäestiku teke http://www.gi.ee/geomoodulid/ India laam Euraasia laam Himaalaja mäestik Himaalaja mäestiku teke · Kunagisest Gondwana ürgmandrist eraldunud maatükk Hindustani
Esimese maailmasõja tagajärjed Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. Sajandi alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Üheks sõja põhjuseks võib lugeda maailma majanduse kiiret arengut. Inglismaa ja Prantsusmaa omasid paljud kolooniaid, aga Saksamaa tahtis ka nüüd kolooniaid ja tänu sellele tekkisid riikide vahel pinged. Riigid ise alahindasid sõjaohtu ja puudus ka kindel organisatsioon, mis lahendaks rahvusvahelisi konflikte. Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärja Franz Ferdinaadi atentaat. Pärast seda sündmust kuulutas 28.07.1914. aastal Austria-Ungari Serbiale sõja. Sellepeale tormas Venemaa Serbiale appi ja kuna Saksamaal oli liiduleping Austri- Ungariga Kuulutas ta Venemaale sõja ja ka Prantsusmaale. Saksamaa alustas
a)Kihtvulkaanid- Tekivad enamasti ookeanilise ja mandrilise ning kahe ookeanilise laama kokkupuutel. Kihtvulkaanid purskavad suht harva. (nt Etna Itaalias) b) kilpvulkaanid- Tekivad laamade lahknemisaladel, vulkaanipursked toimuvad tavaliselt tihti ja laavavoolud on rahulikud(nt hekla vulk islandil). Tekivad ka kuuma täpi piirkonnas 4. Maavärinad laamade kokkupuute aladel tekivad litosfääri plaatide vastastikumõju tõttu kivimites pinged, mille käigus kivimid rebenevad ja tekivad maavärinad. Maavärin saab alguse maakoores asuvast koldest, sealt liiguvad seismilised lained mööda maad edasi. Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris. Maavärina asukohta, kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele
vaha, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. · Kõige tähtsam kaup Liivimaal oli teravili, mida veeti välja põhiliselt vahetuskaubana soola vastu. · Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel. · Suhteliselt vähe leidus perekondi, kes elasid Liivimaal üle kolme sugupõlve. · Liivimaale tuldi rikastuma. · Talupojad tõid oma vilja ja lina linna ja müüsid kokkuostjatele. · Viljakaubandusega tekkisid 16.sajandi algul linnade ja maa-aadli vahel tõsised pinged : Mõisnikud üritasid om rukist otse Hollandi laevnikele müüa, see tekitas aga linnades ägedat vastuseisu. Alevikud · Tekkis juurde 14 alevikku: 1. Helme 2. Kastre. e Kavastu 3. Keila 4. Kirumpää 5. Koluvere 6. Kuressaare 7. Laiuse 8. Lihula 9. Otepää 10. Pirita 11. Põltsamaa 12. Valga 13. Vastseliina 14. Viru-nigula · Sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja kodakondseteks. Kodanikud olid
rII=60+10+50=120 Z II = 120 2 + (6,256 - 7,98) 2 = 120,012 Kogu ahel: rI rII 140 120 r= = = 91,1 rI2 + rII2 140 2 + 120 2 41,5 6,256 XL = = 6,19 41,5 2 + 6,256 2 79,78 7,98 XC = = 7,94 79,78 2 + 7,98 2 145 120,012 Z= = 92,45 145 2 + 120,012 2 Elementide voolud ja pinged: Ülemine haru: U 600 I= = = 4,14 A U=600V Z=145 Z 145 Z1= r1 + X L1 = 100 + 19,9 = 102 2 2 2 2 I1=4,14A U1=4,14x102=422,28 V I2=4,14A Z2=82,25 U2=82,25x4,14=340,51 V I3=4,14A Z3=29,44 U3=121,9V Alumine haru: U=600V Z=120,012 I=5A
kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega paradiisi, vaid puhastustulle, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani. Arvati, et kiriku lõi Kristus. Kirikliku mõjutusvahendina kasutati kirikust väljaheitmist e kirikuvande alla panekut. See jättis isiku ilma kiriku vahendatud Jumala armust. Varakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst mitte. Läänes oli oma keiser, kiriklikud sidemed nõrgenesid. 1054. a saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse, aga tüli lahendamise abil läks saadik patriarhiga tülli. See oli nn suur kirikulõhe. Lääne kirikud olid katoliku ja ida õigeusu. Paavstide autoriteedi tõusu põhjustasid muutused paavstide ametisse määramise korras. 1059.
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Pille-Riin Saarse Põltsamaa Ühisgümnaasium 10 a klass Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsusmaa majandus käis alla, kuna kuningas Louis XVI ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuningas Louis XVI Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud 2) aadlikud 3) III seisus Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi 1789 Pinged vallandusidPrantsuse revolutsioon Moodustati end rahva esindajaks pidav Rahvuskogu "Vabadus, võrdsus, vendlus" 1789 Kuningas Louis XVI kukutati troonilt ning hukati ...
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
Leida: U, Pk, Psise, = f(R). R34 = R56 = 0. RS = 1, UA suurus valige ise · Arvutustulemused esitada tabelina ja kahe joonisena. Esimesel vahemikus R=R =0...5Rs. k Teisel Rk teljel logarit- miline skaala 0, 1Rs; 10Rs; 100Rs; jne Kodune ülesanne 5. AV-ahelate arvutus Kirchhoffi seaduste alusel. Valida skeem, parameetrid ja arvutada suurused Elektriahela arvutusel tuleb elektriahela takistuste ja allikapin-gete alusel leida ahela harude voolud, pinged ja võimsused. Näiteks: Koosnegu elektriahel p harust ja olgu tal q sõlme Kirchhoffi I q 1 sõltumatut sõlme Kirchhoffi II pq+1 sõltumatut kontuuri Sõltumatu kontuur - iga järgnev kontuur erineb eelmistest vähemalt ühe uue,senikasutamata, haru poolest Määratakse harude, sõlmede ja sõltumatute kontuuride arv ja tähistatakse need skeemil Kirchhoffi I seaduse järgi koostatakse sõltumatud võrrandid, puuduvad võrrandid
Levinum impulssreguleerimise viis on pulsilaiusmodulatsioon (pulse width modulation, PWM), mille puhul on konstantse sisendpinge korral regulaatori väljundpinge keskväärtus võrdeline impulsside laiusega (joonis 4.13). Sujuva reguleerimise saavutamiseks peab lüliti kommutatsioonisagedus olema küllalt suur. Niisugusteks lülititeks sobivad kõige paremine suure toimekiirusega jõupooljuhtseadised. Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt. energiat salvestavaid kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt
iseseisvus. Ma arvan, et oluline meie ühiskonnas on tõsta inimeste teadlikkust aktiivse vananemise olemusest ja võimalustest. Vanavanemate staatus ühiskonnas vajaks taastamist, pereväärtused ümber hindamist. Tihti nähakse eakaid kui ühiskonnagruppi, kes riigile üha suuremaid kulutusi põhjustab. Sellised vaated suurendavad eakate tõrjutust ja üksindust. Tegelikult panustavad eakad meie ellu mitmesuguste tegevuste kaudu suurel määral. Pinged ühiskonnas annaksid järele, kui kohtleksime kõiki sotsiaalseid rühmi võrdselt. Ühiskonnakorraldus muutuks siis mõistetavamaks. Kuigi seisame tööjõukriisi lävel, peame samal ajal senisest suuremat tähelepanu pöörama ka inimeste eluea pikendamisele ning töövõimekuse tõstmisele – vastasel juhul ei saa me pensioniea tõstmisest loodetud kasu. Tervisedendus, mõõdukas füüsiline koormus, parem meditsiiniabi ja toetavad sotsiaalteenused suurendavad tervena
Kordamisküsimused 1. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Millal see toimus? Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos, 28 juuni 1914. 2. Nimetage I maailmasõja põhjused. · vastuolud suurriikide vahel · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · soov rakendada oma sõjaplaane · suurriikide vahelised kriisid ja pinged 3. Millal algas ja millal lõppes I maailmasõda (kuupäev, aastaarv) Algas 28 juuni 1914, lõppes 11 november 1918 4. Mille poolest erines I maailmasõda varasematest sõdadest? · ulatuselt · purustustelt · ohvrite arvult · kasutati esimest korda keemiarelvi · varem pole üheski konfliktis nii palju sõdureid osalenud 5. Millised olid I maailmasõja tulemused? · võitjad said palju eeliseid ja uusi maid
Kahe ms vahel Pinged säilivad. Ainsaks võitjaks kujunes USA: territoorium jäi puutumata, suri vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas, nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS. Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 19...
majandusliku suurendada konkurentsivõime sotsiaalset ja sidusust. kestlikkuse võti. MITMETE UURINGUTE KOHASELT ON HARITUD INIMESED: o sallivamad o demokraatiat pooldavamad o konstruktiivsema tervisekäitumisega o õnnelikumad o tööturul paremini toimetulevad. o Teadmuspõhise ja globaalse majanduse kõrval on olulised hariduse arengute mõjutajad ka rahvastiku vananemine ja pinged massiliseks muutunud hariduse rahastamises Rahvastiku vananemine on haridusse toonud elukestva õppe filosoofia, mille kohaselt peaks inimene õppima IMIKUST VANURINI. Sellega on omakorda kaasnenud hariduses osalemise mõõtmine peaaegu kogu elukaare ulatuses. RAHVUSVAHELISED HARIDUSMÕÕDIKUD o Haridust mõõdavad väga mitmed rahvusvahelised koondindeksid ja pingeread. o Omaette klassi moodustavad suured rahvusvahelised hariduse osapoolte
Naised pidid hakkama saama kõigi koduste töödega, mis naiste iseseisvumisele omakorda muidugi kaasa aitas, mille tagajärjel senine traditsiooniline peremudel sattus kriisi. Riigi osa majanduses suurenes ning toetuse osaliseks said peamiselt suurettevõtted, mistõttu väikesed laostusid. Kontroll ressursside jaotamise üle läks samuti riigi kätte, mille tulemusel maksukoormus kasvas ja riigi positsioon samuti. Samal ajal kasvasid sotsiaalsed pinged ja vastuolud inimeste vahel. 1917. aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele, kuna sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu ja aktiviseerus töölisliikumine. Enamlased eesotsas Leniniga, lubasid rahvamassidele kõike: rahu, leiba kui ka maad. Enamlaste toetajaks rahaga oli Saksamaa. Riigipöörde (oktoobripööre) tagajärjel moodustati 26. oktoobril 1917 Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Uljanov ehk Lenin. 3
ARVUTI EHITUS Arvusüsteemid Elektroonika Miks Kahendsüsteem Boole algebra ARVUSÜSTEEMID Positsioonilised Iga üksiku numbri asukoht arvus on määrav. Igal järgul on oma "kaal" 5, 50, 500, 5000, Mittepositsioonilised Arv, ja teda kirjeldavad numbrid selles arvus ei asu kindlatel positsioonidel, selles arvus saab numbrimärke ümber paigutada Vähelevinud, raske ette kujutada ARVUSÜSTEEMID Kõik olulised arvusüsteemid on positsioonilised, arvu numbrid asuvad neile ettenähtud kindlatel asukohtadel -- arvujärkudes Ainus tuntud mittepositsiooniline arvusüsteem on rooma numbrite süsteem numbrimärkidega I V X L C D M, millega saab küll arve esitada, kuid millega ei saa teha "käsitsi paberil" aritmeetilisi tehteid kindlate reeglipäraste võtetega, nagu on võimalik näiteks 10ndsüsteemis arvutamisel. ARV...
kui nendel juhtudel, kus operatsiooni pole tehtud. Siiski olenemata sellest, et harjutused ja operatsioonist hoidumine on kasulikum, otsustavad ligi kolmandik patsientidest minna operatsioonile, et saada kiiremat leevendust valule ja funktsionaalselt ootuspärast tulemust. Uuringud on näidanud, et täielikult menisk ära opereerides väheneb liigesesisene kontaktpind kuskil 75% võrra ja põlvepealne surve suureneb kuskil 235%. Lisaks kinnitavad uuringud, et suurenenud pinged viivad luu-liigesepõletikuni. Täielikud meniski äraopereerimise niivõrd kahjulikud tulemused põlve normaalsele toimimisele on pannud suurt huvi tundma selle vastu, et säilitada võimalikult palju meniski osasid põlves. Osaline operatsioon sisaldab endast ainult rebenenud osa eemaldamist, jättes alles võimalikult palju meniskist, eriti välise serva, mis on enim vastutav põlve loomuliku toimimise eest. Mitmed pikaajalised õpingud on näidanud, et
17% vallalised 11% lahutatud 5% lesed Organisatoorsed riskitegurid: Tugevamini häirivateks hinnati töövahendite, teadmiste- ja ajapuudusest tingitud probleeme, vähem pöörati tähelepanu autonoomia küsimustele. Harva tajutakse tööl ülepinget. Häirivaks peeti aegunud töövahendeid, töövahendite ja puhkeruumi puudust. Psühho-sotsiaalsed riskitegurid: Rohkem häirivaks on õpilaste vägivald, tööst tingitud pinged kodus. Vähem häirivad kolleegidest ja juhtkonnast tulenevad probleemid. Sageli kummitavad töömõtted vabal ajal 60% õpetajatest. 33% õpetajatest suhtlemine ei häiri, 32% häirib vähe, 17% mõõdukalt ja 17% tugevalt. Füüsilisest koolikeskkonnast tulenevad riskitegurid: Näitajatega (tolm, mustus, müra, niiskus, valgustus) jääb rahule 30% õpetajatest, 27,6% häirib harva, 18% mõõdukalt ning 21,7% tunnevad end pidevalt-tugevalt häiritult.
kõrgendatakse häält süüdistatakse teisi nägeletakse pisiasjade pärast teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid püütakse kolleege leeridesse jagada pealekaebamine, laim, ässitamine, ülemäärane kontrollimine jäine viisakus boikott apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas 4. Konflikti tunnused: avalik, sest teadvustatud ja läbielatud pinged avaldusid käitumises; väline, sest tekkis inimeste vajaduste rahuldamisel tema suhetes väliskeskkonnaga; kuum, sest konflikt oli üliaktiivne, esines tundlikkust ja avalikke rünnakuid ja avaldus aktiivset kaitsepositsiooni; vääralt paigutatud konflikt, sest konflikti põhiküsimuse lahendamise asemel tegeldi vähemtähtsate probleemidega; peidetud konflikt, sest välditi põhiküsimusega tegelemist. 5. Konfliktsituatsiooni analüüs: 1
770=6Hz. Tabeli teine sagedus on 1336Hz ja spektripildilt leitud teine sagedus on 1.34kHz, vahe on 1340- 1336=4Hz. Tulemused on sarnased tabelis antutele. Numbriklahvi signaalipildil on kahe erineva sagedusega siinussignaalidest liitunud signaal. Oletame, et mõlema sageduskomponendi pinged on võrdsed. Arvutada tipust tippu amplituudist ühe komponendi pinge efektiivväärtus voltides. Um= 0,5875 V / 2 / 2 = 0,1469 V Uef = Um / √2 = 0,1469 V / √2 = 0,1039 V Arvutada spektripildilt leitud mõlemad pinge efektiivväärtused voltides. Esimese pinge efektiivväärtus voltides: Uef[V] = 10Uef[-27.500]/20 = 0.0422 V Teise pinge efektiivväärtus voltides: Uef[V] = 10Uef[-25]/20 = 0.0562 V 2.3 Vile Pinge amplituud: 42.125 mV
enam võimalik avada. Targem oleks olnud paigaldada selleks mõeldud tihendid. Tihendeid valmistatakse eelkõige kummist. Mustad ja pruunid EPDM- kummist, valged silikoonist. Silikoontihendid tuleb kinni liimida, teised kinnitatakse kinnitusklambritega. Tihendeid valmistatakse erineva profiiliga erinevate pragude laiuste ja aknatüüpide tarbeks. Prao laiuse mõõtmiseks võib kasutada voolimissavi. Kui tihend on liiga paks, on akent raske sulgeda ja võivad tekkida raami ja klaasi kahjustavad pinged.3 Kokkuvõtlikult saab öelda, et halb tihendusviis võis küll elaniku elutingimusi parandada, kuid asja pikas perspektiivis võttes on tegu rumalusega. Kevade tulekul on aeg alustada vigade parandusega. Silikooni eemaldamise järel on vaja kontrollida eelkõige välimiste aknaraamide alumised osad, sest need on olnud suurema niiskuskoormuse all teadmata aja. Parandustöödesse tuleb suhtuda sooviga teha seda kvaliteetselt ja asjatundlikult, eriti kui teemaks on algupärase säilitamine.
ilmastikukindlust. Lubi-tsementmördiga võib krohvida tellisseina, lubjakivi, tsementkrohvi, lubi-tsementkrohvi jm. Lubi-tsementkrohviga ei tohi krohvida lubikrohve. Samuti ei tohi lubikrohve lappida lubi-tsementkrohvidega. Selle eeskirja vastu vahel eksitakse. Krohvisüsteemi kuldreegel kõlab: fassaadil asetsevad kihid peavad olema koostatud nii, et seespool on tugevamad ning väljapool nõrgemad kihid. Vastasel juhul tekivad seinakonstruktsioonis pinged, mis viivad pragude tekkeni. Paksu krohvisüsteemi tegemisel peab süsteem koosnema 2-4 kihist kihipaksusega maksimaalselt 2cm. Aluspind on vajalik 5 katta sisseviskekihiga. Iga kiht peab kuivama piisavalt enne järgmise kihi pealekandmist. Kui pealekantav värv on dispersioonvärv peab krohv kuivama vähemalt 1mm krohvipaksust päevas
2.2. Alajaamade talitlustingimused Alajaamad on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja edastamiseks. Käidus on alajaamade seadmed allutatud mitmesugustele mõjutustele: o elektrilised mõjutused, o mehaanilised mõjutused, o klimaatilised mõjutused, o alajaama ümbrusest tulenevad keskkonnamõjud, o päikesekiirgus. Elektrilistest mõjudest on esikohal nii püsitalitluses kui ka siirdeprotsesside käigus mõjuvad pinged. o Nimipinge UN, see on pinge, millele võrk või seadmed on ette nähtud. o Võrgu suurim ja vähim talitluspinge Umax ja Umin, milleks on mistahes ajahetkel võrgu mistahes punktis normaalse talitluse korral esineva pinge suurim ja vähim väärtus. Tavaliselt suurim ja vähim talitluspinge ei erine võrgu nimipingest rohkem kui ligikaudu ±10 %. o Seadme suurim lubatav kestevpinge USL, milleks on suurim kestvalt mõjuv
Asjad kipuvad nihkuma viimasele hetkele ning ette teatatamisest ja antud ajavarust ei ole enam kasu. Säärane probleem leidub meil kõigil ning on aktuaalne. Aeg on ainus taastumatu resurss ja seetõttu tuleb seda kohelda ükskõik millisest teisest ressursist hoolikamalt. See on aga asi, mille peale tähtaegade kuulamise hetkel tähelepanu ei pöörata. Viimasel hetkel tähtsate asjade tegemine vaevab ainult iseennast: tähelepanu hajub, väheneb võimalus väljapuhkamiseks, tekivad pinged, muututakse närviliseks või koguni langetakse stressi. Kannatab ka töötulemus, mis muutub kesisemaks, lohakamaks ja tihtipeale leidub selles rohkem vigu kui tavaliselt. Selleks, et saavutada kõrgeid ja kvaliteetseid tulemusi töödes, on vaja planeerida oma aja kasutamist otstarbekalt. Töö eesmärgiks on välja uurida, kuidas tekib ajapuudus ja millised on võimalikud lahendusviisid selleks probleemiks. Töö osadeks on: sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus
Elus on palju väljakutseid, millega noor peab toime tulema. Teismeline peab suhtlema väga paljude erinevate suundumustega seotud inimestega. Täiskasvanuna määratleme teadlikult oma karjääri ja suhtlusringkonna. Aga teismeline, oma kiiresti muutuvas, hämmingusse ajavas ja pingelises emotsionaalses ning füüsilises muutumises, peab igas suunas, kõikidega suhtlema. Suhted vastassugupoolega, suhted vanematega ja perekonnast ,,väljatõukumine"; õpetajad, pinged koolis elukutsevalik: mis saab edasi? Tohutu omaealiste surve, grupi tähendus ja tunnustuse otsimine, mis on kõige kriitilisem just teismelise eas. Mõned tahaksid, et nad oleksid veel kui lapsed, teised ootavad neilt täiskasvanulikku küpsust ja mitte keegi ei taha, et nad oleksid teismelised. See iga on kui vaheperiood, kus kõik neid kardavad ja nad isegi kardavad iseennast. Pole ju reegleid, kuidas olla teismeline, vaid need tuleb sammhaaval ise üles leida. Lisaks suunatakse
3. Moondekivimid - toimub kivimite ümber kristalliseerumine Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kuna laamade piirialadel toimub maakoore rebenemine ning liikumine. Samades piirkondades esineb ka vulkaanilisttegevust, eriti ookeaniliste laamade lahknemise aladel ja piirkondades, kus ookeaniline laam sukeldub. Maavärinate tekkimine Kivimiainese plastiline ümberpaiknemine tekita laamad. Liikuvates laamadas, eelkõige piirialade, tekivad pinged (lahknemispinged/survepinged/nihkepinged). Teatud hetkel ületavad pinged kriitilise piiri ja kivimid purunevad. Salvestunud energia levib üle kogu maakera laiali seismiliste lainetena ja tekibki maavärin. Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: 1. Kvalitatiivne, Mercelli skaala pallides, intensiivsuse hindamine, visuaalne hinnang 2. Kvantitatiivset, Richteri skaala magnituudides, võimsuse hindamine Vulkaani kuju ja omadused
kaitseta jäid. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Abielud sõlmiti vastastikkuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. Samal ajal levis linnades laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust
1) Katsekeha, 2) Kummikelme, 3) Silinder, 4) Vedelikuga täidetud katsekamber, 5) Pumbatoru, 6) Kraan, 7) Manomeeter, 8) Kolb, 9) Gradueeritud klaastoru katsekeha mahu mõõtmiseks, 10) Veetase, 11) Vee väljalaske kraan Stabilomeeter Kolmtelgsel survel on teada vertikaalpinged (1) ja horisontaalpinged ( 2 = 3 ). Kuna need pinged on vastavalt maksimaalsed ja minimaalsed, siis on nad peapinged. Proovikeha purunemine toimub mingit kaldpinda mööda. Liivade nihketugevus 14. Ülekonsolideeritud pinnased. Pinnase tihenemist temast samaaegselt vee väljatõrjumisega nimetatakse konsolidatsiooniks. Ülekonsolideeritud savid on minevikus olnud suure rõhu all, kuna nad olid maetud suure kivide kihi alla.
tõsise paugu lõi Turja kohale tulekahju mis hävitas elumaja, mille oli kunagi Turja peremees ihu ja hingega ülesehitanud ja siis see kadus koos peremehe noorusega. Turja elanikud olid sunnitud kolima väiksesse sauna, kus Hannes tundis, et tema ei mahu sinna ja läks eluvooluga kaasa mis viis ta Tondiojale kui võõrana. Kuigi seal oli kõik olemas, mida võis üks tulevane peremees tahta, ei leidnud Hannes seal õnne, pinged järjest kasvasid, kui tuli äkki ootamatu teade, et Turja sauna ainukest toitjat, Klausi, pole enam. Hannes läks Tondiojalt Turjale tagasi nähes seal nähtavalt vanemat isa ja leinavat leske. Hannes oli veidi aega Turjal seades mõned asjad korda, samal reisil sai ta teada oma võimalikust lapsest, mis pani ta mõttetegevuse hoopis teisi käike tegema. Hiljem Tondiojal pinnis Liida Hanneselt välja saladuse
Eesti NSV valitsemine: seadusandlik võim ENSV ülemnõukogu Täidesaatev võim- ENSV valitsus Nomenklatuur -- uus klass, privilegeeritud parteiladvik Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Nõukogude süsteem kasutas seda ühiskonna kontrollimiseks ja suunamiseks. Nõukogude aegsed valimised: formaalsed, sest hääletati ühe kandidaadi poolt. Korraldati, et näidata välismaailmale nõukogulikku demokraatiat. Julgeolekuorganid-NKVD, Julgeolekukomissariaat, KGB, miilits(-siseriiklik korrakaitse, allus siseministeeriumile), kaitseministeerium. Nende mõjuvõimu vähendati sellega, et nad pidid hakkama parteile alluma. Rahvusväeosade likvideerimine: 1956 märtsi algul, kui Gruusia rahvusdiviisi üksused keeldusid välja astumast rahva vastu, kes oli tulnud tänavatele Stalini hukkamõistmise vastu protesteerima. Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajat...
1. Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis ,,toru võetud" Voolu määramine toimub eeltakisti meetodil. Ühendasime liini järjestikku väikese takistusega (iga brigaadi liikme üliõpilaskood + 50 ) takisti, mis ei mõjutaks oluliselt tööreziime. Reeltakisti = 0+6+1+9+6+8+50 = 80 Pingelang eeltakistil: Utoru hargil = 0,000V Utoru võetud = 3,282 V Kasutades Ohmi seadust I = U/R saame, et Itühis = 0,000/80 = 0,000 A Itoru võetud = 3,282/80 = 41,0mA 2. Pinged telefoniaparaadisisendis reziimides ,,toru hargil" ja ,,toru võetud" Utoru hargil = 55,0 V Utoru võetud = 15,62 V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused E = 55,0 V UTA = 15,62 V Ueeltakisti = 3,282 V Reeltakisti = 80 Telefoniliini ja telefoniaparaadi takistuste arvutamist selgitavad skeemid Telefoniliini ja telefoniaparaadi takistuste arvutamise valemite lahenduskäik: >> = RTA =358 ja RL =903 4
atendaati sakslaste juhile Adolf Hitlerile, kuid see ebaõnnestub ning hiljem lastakse riigipöörde tegijad vastuhaku pärast maha.Sõduritel puudus valikuvabadus, nende jaoks pidi maailm olema must-valge. Inimesed, kes ei pooldanud valitsejate mõtteid, pidid loobuma oma väärtushinnagutest, et ellu jääda. Rahu ajal suudavad erinevad rahvad üksteisega neutraalselt suhelda. Tehakse majanduslikku koostööd, inimesed reisivad väljaspool kodumaad, kus neisse suhtutakse austusega. Pinged tekivad riikide vahel tänu resursside ebaühtlasele jagunemisele ning riigijuhtide soovile neid omada.Eesmärkide saavutamiseks kasutakse rahvast kui relva, et saavutada oma tahtmime. Valitsejad üritavad näidata sõda postiivsena, mis tooks parema tuleviku, kuid reaalsus on kaugel sellest. Propaganda on võimeline inimeste kriitlise meele alla suruma ning panema elanikkonna teist rahvast vihkama.Samas rindel olles mõistetakse, et rahvas, keda peetakse vaenlaseks on
Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis. 6 sajandi lõpul hakkas Frangi riigis tekkima neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid. Pippini järeltulijaks oli Karl Suur,kes laiendas valdusi, liidendas Baieri hertsogkonna. Aastal 800 sai Karl keisriks ning toimus Karolingide renessanss, mille eeskujuks oli antiikaeg.Sel ajal rahati õppeasutusi ja kloostreid, ning loodi vaimuelu arenguks tingimusi. Karl Suure võimu päris Ludwig I Vaga,kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga
Probleemid Andrese ning Pearu vahelised suhted. Kahe talu vahelised pinged, mis A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus I" lõpuks kohtuistungitega päädisid, põhjustasid asjatuid pingeid nii mõlemale perele kui ka ümberkaudsetele kõrvalisematele isikutele. Jussi ning Mari suhted. Pärast Krõõda surma pidi Mari hakkama
Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus-
äärmusliikumiste ülestõusu, mis kulmineerusid järgmise maailmasõja alguseks. Euroopa oli dramaatiliselt ümber kujundatud, kuid rahvuslik vihavaen polnud kuhugi kadunud. Lääne suurriigid kuulutasid oma ülimat moraali ning kaotajamaades jäi püsivaks emotsiooniks pettumus. Esimese maailmasõja näilised võitjad ja kaotajad ei olnud aga sugugi täielikult kooskõlas tegeliku olukorraga ning ka võitjariikides näiteks Venemaal püsisid ning kasvasid pinged, mis olid võrreldavad kaotajariikidega. Tegelikult arvan ma, et selles sõjas polnud täielikke võitjaid, kuna just see sõda ning selle tulemused sillutasid tee kõige julmemale ja verisemale maailmasõjale, mida me maailm on näinud teisele maailmasõjale.
1918-1920 oli põhiprobleemiks tunnustuse saavutamine, murrang 1921, kui Eesti võeti ka Rahvasteliitu (lääneriigid ei lootnud siis enam bolshevike kiiret kukutamist Venemaal) Välispoliitika põhiül.:julgeoleku kindlustamine. Otsiti liitlasi. Suhted Läti, Leedu , Poolaga ja Soomega: 1920 loodeti luua regionaalne sõjalis- poliitiline kaitseliit (kõik ülalnimetatud riigid). Balti Liit ei teostunud, sest: - Leedu- Poola vahel 1920 puhkes relvakonflikt, pinged nende suhetes kogu sõdadevahelisel perioodil (Vilniuse probleem) - 1922 üritati sõlmida liitu Leeduta, kuid Soome muutis kurssi (püüdsid läheneda Skandinaaviale ja distantseeruda Balti regioonist) - 1923.a. Eesti-Läti kaitseliidu leping ( reguleeris ka piirijoone, mille pärast oli olnud konflikte)- ainus reaalne samm Balti liidu suunas 1934a
Peateos: ,,KADUNUD AEGA OTSIMAS" (1913-1927) -inimese traagika õigluse otsingul Ülesehitus: koosneb piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastus -unenäolisus, üleloomulikkus. (nagu päris aga pole ka) (Kafkat Eesmärk: Enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Proustile nimetatakse maagiliseks realistiks) ei olnud olulised mineviku n-ö välised pinged, vaid üksnes see, mis oli -hoiatus totalitaarse ühiskonna ees. puudutanud tema sisimat olemust, hinge, ja kujundanud tema Kafka romaanidest: intiimteadvust. ,,Ameerika"- võõrandumine ilmneb ühiskonnasuhetes Mida olulist: Mineviku taaselustamises olid tema jaoks erakordselt tähtsad -kurvemaid olukordi leevendab Kafka huumo meelelised muljed, aistingud, taju ja seosed
Rahulikult voolav,pinnal valgub laiali.Lame kilbikujuline.Kuuma täpi alal. Kihtvulkaan-magma viskoossne,happeline koostis.Laavavool lühike,magma tardub lõõris.Koonuseline mägi. Mandril, laamade sukeldumisalal. Liigitus: KUSTUNUD-purset inimkond ei mäleta SUIKUVAD-ajutiselt kustunud AKTIIVSED-pidevalt, perioodiliselt tegutsev. 5.Maavärinate tekkepõhjused: Maavärin on maakoore rappumine ja järsk lühiajaline kõikumine, mida põhjustavad kivimite elastsed pinged, mille vabanemisel kivimid rebenevad. Levik: Haiti, Ecuador, Jaapan, Tsiili Tugevuse mõõtmine: Seismograafi abil.Registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustatud seismilised lained seismogrammina.Charles Richter. 6.Maavärinatega kaasnevad nähtused: Varisevad ehitised, elektri- ja gaasivõrkudest pääsevad valla tulekahjud. Järvedes ja teistes suletud veekogudes tekivad kuni mitmemeetrilise amplituudiga veetaseme tõusud, langused. Hiidlained-tsunamid
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
töökad. Miks tekkis konflikt kuninga ja parlamendi vahel`? Kuna sotimaal puhkes mäss mille maha surumiseks kuningal raha ei jätkunud, siis ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi. Ta sai küll raha kuid pidi maksud tühistama mis ta ilma parlamendita tegi, ning kuninglat võeti õigus parlament laiali ajada. Miks rahvas ei toetanud O.Cromwelli lordprotektorina? Kuna cromvell keelas kõik lõbustused ja peod pühapäeviti ning kehtestas karmid seadused. Miks sutartite võimuletuleku järel pinged ühiskonnas ei vaibunud? Millised on Õiguste deklaratsiooni olulisemad põhimõtted? Kuningas ei tohtinud uusi makse ja seadusi kehtestada ilma parlamendi nõusolekuta. Milliste riikide võimu alla jäi Eesti pärast liivi sõda? Rootsi võimu alla. Kuidas õnnestus eesti rahval 17.sajandi esimesel poolel pääseda välja suremis ohust? Kuna eestisse hakkas sisse rändama palju võõraid rahvaid, kes omandasid kiirelt uue keele ja kombed. Mida tähendab sunnismaisus?
juurde kutsuks, kuna talle väga meeldis seal. Selle tseeni tegi meeldejäävaks just tema lõbus ning lustakas meeleolu. Eelmisele tseenile vastukaaluks oli tseen naise ja mehe abielust. Naine istus päevad läbi kodus ja ei teinud suurt midagi. Naise jaoks oli tema abikaasa väga oluline, mehe jaoks oli aga palju olulisem raha kui armastus. Mees oli väga tuim ja ei huvitunud oma naisest üldse. Kui nad koos kodus olid, siis olid õhus suured pinged ja väga ei räägitud. See päev, kui naisel oli aga katusemees külas käinud pani mees tähele et naine särab kummaliselt. Selle tseeni eripäraks oli see, kuidas kõik lahendatud oli ja see kui hästi oli suudetud publikule edasi anda venivat perioodi abielus. Ooper ,,Katuselt" oli midagi täiesti uut ja enneolematut. Tavaliselt on ooperit raske jälgida ja kuulata ja on vaja väga süveneda, selle etenduse puhul oli aga teistmoodi. Sisu oli kergesti
Nende avaldused leidsid rahva hulgas suurt toetust, süüdistades poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. Keskliidu esimeheks sai Andres Larka. Majanduskriisile ja sisepoliitilisele kriisile lisandus Eestis veel ka põhiseaduse kriis. Rahvale ei meeldinud olemasolev põhiseadus, kuna leiti, et Riigikogu on enda alla haaranud liiga suure võimu. Selle tulemusena tehti mitu rahvahääletust. Esimesed kaks rahvahääletust kukkusid aga läbi. Pinged olid suured ja mitmetel rahvakoosolekutel tekkisid vägivaldsed kokkupõrked. Sunnitud oldi kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra, kartes vägivaldset riigipööret. Kolmas rahvahääletus siiski toimus(okt1933, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas võidu. Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks.
mratud silitada signaali tulekahju. Prast pleb tuli vlja, laev mdub saare, kuid ei peatu nagu ta on ninud midagi valesti. Vihane see, Ralph leiab loobudes oma positsiooni, kuid on veendunud, mitte selleks Notsu. Kuigi Jack skeemide vastu Ralph, kaksikud Sam ja Eric, nd mratud hooldus signaal tuli, vaata laip hvituslendur pimedas. Ekslikku laip jaoks metsaline, need jooksevad klastri varjupaikade et Ralph ja Simon on pstitatud ja hoiatada teisi. See ootamatu kohtumine neb pinged Jack ja Ralph pletatud uuesti. Varsti prast seda, Jack otsustab viia pool teisel pool saart, kus kivihunniku moodustab kus ta vidab elajas elab. Ainult Ralph ja Jacki toetaja Roger nus minema, Ralph prdub tagasi vahetult enne teisi kaks poissi. Kui nad saabuvad varjupaiku, Jack kutsub kokkupanek ja pab omakorda teised vastu Ralph, paludes neil krvaldada teda kohalt. Vastuvtu vhe toetust, Jack, Roger, ja teine ??poiss varjupaigast lahkumist kujundada oma him. Him, kes saab vrbab
gaasijuga. 5. maavärinate piirkondi, Enamik maavärinaid leiavad aste laamade piirialadel. Kõige rohkem maavärinaid toimub Vaikse ookeani ,,tulerõngas’’. tekkepõhjusi, Maavärinad tekivad vahevöös konvektsioonivooludena toimuva kivimainese plastiline ümberpaiknemise tõttu. Liikuvates litosfäärilaamades, ennekõike nende piirilaade ümbruses, kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, kivimid purunevad ja vabaneb suures koguses pingestumisel salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera laiali. tagajärgi; Looduskatastroofid: 1) Maalihked 2) Laviinid 3) Tsunamid 4) Uputused 5) Pinnase vedeldumine 6) Ulatuslikud tulekahjud 7) Ohtlike ainete paiskumine atmosfääri Mõjud inimestele: 1) Surm 2) Epideemiad 3) Hoonete kokkuvarisemine
vooluvõrgust välja ühendamine. Mitte mingil juhul ei tasu komponente lahti ühenda kui need on veel vooluvõrgus. Komponentide vahetamine voolu all lõppeb tavaliselt komponendi või komponentide läbipõlemisega. Samuti, kui sa ei tea mida sa teed, ei tasu voolu all oleva seadme riistvara puudutada. Isegi kui tänapäeval suuremosa arvutitest, mobiilidest jne töötavad sisemiselt nii madalatel pingetel ja vooludel, et see ei ole inimesele ohtlik, on kohti, kus on suuremad voolud ja pinged. Peale selle, sa võid seadet staatilise elektri tõttu kahjustada. Eemaldada enda küljest kõik esemed, mis võivad hästi voolu juhtida või potensiaalselt hea mahutavusega olla näiteks igasugused ehted. Teatud seadmete puhul tasub ettevaatlik olla isegi mõnda aega peale seadme välja lülitamist ja lahti ühendamist, kuna nendes olevad kondensaatorid suudavad hoiustada elektrienergiat ka mõnda aega peale vooluvõrgust lahti ühendamist. NB
1.Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. Üldjuhul toereaktsiooni suurus ja suund on tundmatu enne ülesanne lahendamist ning neid avastatakse lahendusega. 2.Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused.Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. ...
kannatavad süütud inimesed. Ise Eestis elades antud ohtu eriti ei taju, kuid ringi reisida ka väga ei julge,“ teadis ta esimesele küsimusele silmapilkselt vastata. Terrorismi soodustavate tegurit kohta jutustas ta: „Terrorismi soodustab pagulaskriis, ehk siis suur rahvaste ränne just islamiriikidest. Samuti terroristide uskumus, et nende teod on õiged ning tänu nende suurele propagandale liitub igal päeval aina enam inimesi nende hullunud maailmavaatega. Soodustavad ka pinged maailmas ning suurriikide omavahelised tülid. Samuti mõjutab seda meedia tugev kajastus ning terroristide uhkus enda tehtud tööde üle, mida nad videotena internetis avaldavad. " Terrorismi ära hoidmise kohta arvas ta: „Terrorismi takistamiseks on minu arvates vähe võimalusi. Nimelt on tegu suurte rühmitustega, kuhu kuuluvad isikud üle maailma. Kellelegi pole otsa ette kirjutatud, et tema võib olla järgmine ründaja ja kuulub antud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
