Esimese maailmasõja tagajärjed (0)

Esimese maailmasõja tagajärjed
Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. Sajandi alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Üheks sõja põhjuseks võib lugeda maailma majanduse kiiret arengut. Inglismaa ja Prantsusmaa omasid paljud kolooniaid , aga Saksamaa tahtis ka nüüd kolooniaid ja tänu sellele tekkisid riikide vahel pinged. Riigid ise alahindasid sõjaohtu ja puudus ka kindel organisatsioon , mis lahendaks rahvusvahelisi konflikte. Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärja Franz Ferdinaadi atentaat . Pärast seda sündmust kuulutas 28.07.1914. aastal Austria-Ungari Serbiale sõja. Sellepeale tormas Venemaa Serbiale appi ja kuna Saksamaal oli liiduleping Austri-Ungariga Kuulutas ta Venemaale sõja ja ka Prantsusmaale. Saksamaa alustas Prantsusmaa ründamist läbi Belgia, rikkudes sellega Belgia neutraalsust oli sunnitud ka Inglismaa Saksamaale sõja kuulutama. Veel osalesid sõjas Itaalia ja hiljem ka USA, Türgi ja Bulgaaria . Algas maailma üks verisemad sõdasid, kestis kuni 11.11.1918.aatani. Sõda tõi endaga kaasa palju inimohvreid ja vägivalda aga ka mitmeid positiivseid sündmusi. Kas sõjaga kaasnenud positiivsed sündmused pälvivad rohkem tähelepanu kui negatiivsed?
Üheks suureks positiivseks sündmuseks oli kindlasti uute riikide tekke, tänu millele sai ka Eesti oma riikluse. Võõra võimu all olevad riigid kasutasid ära suurt sõja segadust ja suurriikide nagu Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa kokkuvarisemist ning nägid õiget aega iseseisvuda. Nende riikide hulka kuulusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia.
Maailmasõda tõi kaasa ka tehnika kiire arengu. Kiirete sammudega arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvi . Eriti suur hüpe toimus Mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Mereväes puudutas areng eeskätt allveelaevu, mida kasutati nii vastase sõjalaevade hävitamiseks, kui ka tähtsamate transpordi liinide läbilõikamiseks. Kui Maailmasõja alguses kasutati lennukeid ainult luurelendudeks, siis sõja käigus hakati neid ka kasutama lahingu tegevuses. Täiesti uue relvana võeti kasutusele tankid . Esimesena tõi tankid rindele Inglismaa, kui nende insenerivägede noor ohvitser mõistis, et vastase okastraattõkkest ja kaitseliinist on võimalik läbi murda, millegi täiesti uue vahendiga. Ta tegi plaanid suurest soomussõidukist, mis avaldas muljet Winston Churchillile ja peagi olid esimesed tangid rindel.
Pärast sõda, kui enamik riike oli laastatud ja majanduslikult lagunenud hakkasid poliitikud seda kiiresti ülesehitaja. Sellega kaasnes kiire majandus tõus kogu maailmas. Suur osa Euroopa riikide arengus oli tänu USA-lt võetud võlgadele. 1921.aasta lõpuks oli Euroopa riigid USA-le võlgu 21 miljardit dollarit. Euroopa sõltus nüüd USA-st ning tänu sellele tõusis USA maailma üheks juhtivamaks riigiks.
Esimeses Maailmasõjas hukkus peaaegu 10 miljonit inimest. Sellise inimohvrite arvuga sõda ei oldud ennem nähtud. Toimusid ka 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Suurriikidest kaotas enim sõdureid Saksamaa ja Venemaa, mõlemad peaaegu 2 miljonit. Kogu selle veretöö tulemuseks oli terve inimpõlvkond psüühiliselt murtud . Keegi poleks uskunud, et maailm oleks selliseks julmuseks võimeline, aga inimesed pidid pettuma. Kõik, kes elasid sõja õle ei unustanud seda oma mälestustes ja nende inimeste mõttemaal polnud enam terve.
Esimene Maiilmasõda on saanud oma nime suure sõjatandri järgi. Üle 4 miljoni ruutkilomeetri suurune ala oli sõja all. Koos sellega kaasnes meeletu loodus saaste. Pärast sõda oli raske leida kohta, kust poleks leidnud mõnda pommi tükke, relvi, okastraate, tanke ja muid taolisi esemeid. Samuti kasutati sõjas ka keemiarelvi , millega saastati taimi ja õhku. Sõda pani ka metsloomad raskesse olukorda, loomad olid paanikas, sest nende endisest elupaigast oli saanud äkitselt sõjaplats.
Sõjas hävines palju linnu, kultuuri ehitisi , tehaseid ja külasid, mis tõi riigile suure majandus kahju. Nüüd oli vaja hakata riiki uuesti ülesehitaja ja see nõudis palju kulutusi. Tehased kuhu riik oli palju juba investeerinud olid hävitatud ja nendesse tuli uuest investeerida. Enamik Euroopa riike võttis USA-lt ka rahalist abi.
Kogu sõda oli maailmale väga kurnav ja tekkidas palju kahju. Inimesi suri meeletu kogus ja eluaegsalt vigastatuid olid mitmeid kordi veel rohkem, kes füüsiliselt, kes vaimselt. Loodus oli saastatud . Aga tänu sõjale arenes ka tehnika , mis pani aluse uue maailma kiire majandus arengule. Lennuliiklus, laevaliiklus tegid väga suure hüpe. Keemia valdkond sai edasiarenemiseks hea tõuke. Võib öelda, et sõda oli küll majanduslikult vaga kahjulik aga pani aluse uue maailma kiirele arengule ja uuele tehnoloogiale.