Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on rööpahelas kõik voolud?

2. ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD
Kodused ülesanded

Jaan Järvik
2015
KODUÜLESANDED ARVUTIS

Dotsent Heljut Kalda koostatud E- kursus

Kursus asub HITSA serveris: www.moodle.hitsa.ee Seal
► TTÜ ► Energeetikateaduskond ►  Elektrotehnika  instituut 
► AME 3130  Elektrotehnika 2016  

Parool:  elektron .

Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded

Täpsem juhend on lisas DOC  failina
KODUÜLESANNE 1

Olgu joonisel kujutatud  ahelal  ideaalne  toiteallikas
mille  sisepinge  võrdub allika väljundpinge 
(al ikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. 
Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist 
= 1 Ω peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 
2 A? Joonistage ahela  elektriskeem  ja tähistage kõik 
potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage 
sama ülesanne kui takistite väärtuseks on = 2,5 Ω.
KODUÜLESANNE 2

Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika 
sisepinge võrdne UA = 10 V. Sellisel allikal on ka 
allikaväljundpinge ( klemmipinge= 10 V. Mitme 
üheoomise takistiga (= 1 Ω) saab moodustada 
rööpahela, mille  ekvivalentne  takistus Re = 0,2 Ω. 
Millised on rööpahelas kõik  voolud ? Joonistage selle 
ahela elektriskeem ja tähistage kõik voolud.

Lahendage see ülesanne uuesti kui takistite 
väärtuseks on = 0,4 Ω.
LOENGUL ANTUD KODUÜLESANDED
ELUOHTLIKUD OLUKORRAD
Näide: inimene vasakul. Ligikaudsel hindamisel 
võime vaadata 3 allikat, mis  kutsuvad  esile voolud 
kolmes suletud kontuuris. Sellisest arvutusest 
piisab !

KODUÜLESANDE JÄRG
Täpne arvutus aseskeemi alusel. Teisendame rindke-
re juures takistuskolmnurga täheks (vt p 2.7). Uue 
kolmnurga veelkord täheks. Asendame jada- ja 
rööplülituses olevad ekvivalenttakistitega. Leiame 
voolud ja potentsiaalilangu 2 oomisel takistil 

KODUÜLESANNE 3
Arvutada eluohtlikku olukorda sattunud inimest 
läbivate voolude suurused eeltoodud  jooniste  
andmete alusel. Lihtsustatud arvutus teostada kahel 
juhul: 
esiteks, kui inimene paikneb  takisti  maandusepool-
ses otsas ja puudutab parema käega  takistit  ja 
seejärel mõlema käega, nagu näidatud joonisel,

 teiseks, samasugused variandid kui inimene 
paikneb takisti allikapoolses otsas, vasakul. Hinnata, 
millised  nendest  variantidest on eluohtlikud.

Kodune ülesanne 4
• Eeskujuks on õpiku näited 2.1 ja 2.2 (lk. 68 ja 69). 
Leida: U, Pk, Psise, η = f(R). R34 = R56 = 0. RS = 1Ω, 
UA  suurus valige ise

•  Arvutustulemused  
esitada tabelina ja kahe 
joonisena. Esimesel
vahemikus R=R =0…5Rs

k
.
Teisel Rk teljel logarit-
miline skaala 0, 1Rs;
10Rs; 100Rs; jne

Kodune ülesanne 5.  AV- ahelate  
arvutus  Kirchhoffi  seaduste alusel. 


Valida skeem, parameetrid ja arvutada suurused

Elektriahela arvutusel tuleb elektriahela takistuste ja allikapin- gete  alusel leida 
ahela harude voolud,  pinged ja võimsused. 

Näiteks: Koosnegu elektriahel  p harust ja olgu tal q sõlme 

Kirchhoffi I q – 1 sõltumatut sõlme

Kirchhoffi II p–q+1 sõltumatut kontuuri

Sõltumatu  kontuur  - iga järgnev kontuur erineb eelmistest vähemalt ühe 
uue,senikasutamata, haru poolest  

Määratakse harude, sõlmede ja sõltumatute kontuuride arv ja tähistatakse 
need  skeemil

Kirchhoffi I seaduse järgi koostatakse sõltumatud võrrandid, puuduvad võrrandid 
koostatakse Kirchhoffi II seaduse järgi. 
Näiteülesanne

Ahelal on kolm haru ja kaks sõlme (p=3 ja q=2)

Kirchhoffi I seaduse järgi q–1=1 võrrandit
  .

 Kirchhoffi II seaduse (allikate ja tarbijate potentsiaalid1e vahed
e  3
summa võrdub nulliga) järgi  p–q+1=2 võrrandit

I kontuur  siit 

II kontuur siit
U
U
U
 I R  I R
         ko
 rrutad
 es
0  miinus  ühega, saame
1
3
1
1
A
1 1
3 3
UA  I R  I R  0
2
2
2
3 3
 I R  I R
A2
2
2
3 3

Olgu UA1=4 V, UA2=5 V, R1=R2=R3=1 Ω  I R  I R
A2
2
2
3 3
 
Kahe allikaga elektriahela arvutus

paneme  puuduva liikme asemele null-takistuse 
I1R1 + I2x0 + I3R3 = UA1
I1x0 + I2R2 + I3R3 = UA2
I1     + I2     -  I3     = 0

Sisestame arvväärtused
I         II       III      IV
I1x1 + I2x0 + I3x1 = UA1
I1x0 + I2x1 + I3x1 = UA2
I1x1 + I2x1 + I3x(-1) = 0 
Koostame  determinandid . 1
               
   =1x1x(-1) + 0x1x1 + 1x0x1 – 1x1x1 – 1x1x1 – 0x0x(-1) = -1 +0 +0 –1 –1 +0 = -3   
  
       
                                  
=4x1x(-1) + 0x1x0 + 1x5x1 – 1x1x0 – 4x1x1 – 0x5x(-1) = -4+0+5–0–4+5 = -3 
Siis I1= ∆1/∆ = –3/-3 = 1A
Koostame determinandid. 2
= 1x5x(-1) + 4x1x1 + 1x0x0 – 1x5x1 – 0x1x1 – 4x0x(-1) =
 -5+4+0 –5–0+0 = -6  Siit I2=∆2/∆= -6/-3 = 2A
=1x1x0 + 0x5x1 + 4x0x1 – 4x1x1 – 1x5x1 – 0x0x0 =0 +0 +0 –4 
–5 –0= -9;     I3=∆3/∆= -9/-3 = 3A
I1 + I2 – I3 = 0  siit          1 + 2 – 3 = 0
 

Document Outline

  • 2. ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD Kodused ülesanded
  • KODUÜLESANDED ARVUTIS
  • KODUÜLESANNE 1
  • KODUÜLESANNE 2
  • LOENGUL ANTUD KODUÜLESANDED
  • KODUÜLESANDE JÄRG
  • KODUÜLESANNE 3
  • Kodune ülesanne 4
  • Kodune ülesanne 5. AV-ahelate arvutus Kirchhoffi seaduste alusel.
  • Näiteülesanne
  • Kahe allikaga elektriahela arvutus
  • Koostame determinandid. 1
  • Koostame determinandid. 2
Vasakule Paremale
ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #1 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #2 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #3 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #4 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #5 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #6 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #7 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #8 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #9 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #10 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #11 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #12 ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete Miller Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Alalisvool
32
pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Elektrotehnika
Alalisvool
32
pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Füüsika
Põhjalik ülevaade alalisvoolust
32
pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Füüsika
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
Elektrotehnika
11
doc

Elektrotehnika

11. Liitahelate arvutus sõlmepingemeetodil Sõlmpunkt on elektriahela punkt, milles on ühendatud 3 või enam juhet. Mistahes sõlme voolude algebarline summa=0, väljuvate voolude summat loetakse negatiivseks. 12. Töö ja võimsus Töö on energia, mida teeb keha pannes suletud vooluringis elektrilaenguid liikuma A=Uit (1J) Võimsus avaldab seadme töövõimeid. Võimsus on töö, mida tehakse 1 sekundi vältel P=II (1W) 13. Mittelineaarsed elemendid. Mittelineaarsed elektriahelad ja nende lahendamine. Mittelineaarse alalsivoolu takistus sõltub temperatuurist jt välismõjudest 14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: =BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena

Laeva elektriseadmed
Elektrotehnika ja elektroonika
18
doc

Elektrotehnika ja elektroonika

11. Liitahelate arvutus sõlmepingemeetodil Sõlmpunkt on elektriahela punkt, milles on ühendatud 3 või enam juhet. Mistahes sõlme voolude algebarline summa=0, väljuvate voolude summat loetakse negatiivseks. 12. Töö ja võimsus Töö on energia, mida teeb keha pannes suletud vooluringis elektrilaenguid liikuma A=Uit (1J) Võimsus avaldab seadme töövõimeid. Võimsus on töö, mida tehakse 1 sekundi vältel P=II (1W) 13. Mittelineaarsed elemendid. Mittelineaarsed elektriahelad ja nende lahendamine. Mittelineaarse alalsivoolu takistus sõltub temperatuurist jt välismõjudest 14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks φ läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: φ=BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena

Elektrotehnika ja elektroonika
TTÜ üldfüüsika konspekt
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

EO sümmeetriline optimum rpm pööret minutis ESR ekvivalentne jadatakistus s sekund F farad SCR lihttüristor FET väljatransistor SO sümmeetriline optimum FOC väljaorienteeritud juhtimine SVM vektorjuhtimine G giga = 109 (eesliide) V volt GTO suletav türistor VDC alalisvoolu volt H henri VFC pinge-sageduse juhtimine Hz herts VSI pingevaheldi IGBT isoleeritud paisuga bip. transistor W vatt JFET pn-väljatransistor ZCS nullvoolulüliti k kilo = 103 (eesliide) ZVS nullpingelüliti LPF madalpääsfilter mikro = 10-6 (eesliide) m milli = 10-3 (eesliide) oom

Elektrivarustus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun