Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rwanda (0)

1 HALB
Punktid

Rwanda
Juhendaja :
Koostaja : 10.klass
Märts 2009
Sisukord:
  • Sissejuhatus
  • Kaart
  • Loodus
  • Rahvastik
  • Majandus
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud kirjandus
    1.
    RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged . Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole ellujäänutest asustati ümber, paljud varjavad end naaberriikide põgenikelaagreis.
    Pindala: 26 338 km2
    Rahvaarv : 8 807 200 (2006.aastal)
    Pealinn: Kigali ( 800 000 elanikku)
    Haldusjaotus: 5 provintsi
    Riigi keeled: ruanda, prantsuse ja inglise keel
    Raha ühik: Rwanda frank ( RWS)
    Riigitähised: RWA, RW
    2.
    3.
    Rwanda asub Ida-Aafrika kiltmaa loodeosas. Suurem osa riigi territooriumist paikneb 1500-2000 meetri kõrgusel. Maapind tõuseb astanguliselt idast ( 1400-1800m.) läände (2500-3000m.) ja laskub seejärel järsult Ida-Aafrika alangule. Riigi äärmises loodeosas kerkib alangult Virunga vulkaaniline massiiv, selle tipuks on riigi kõrgeim mägi Karisimbi vulkaan (4507 m). Leidub kassiteriiti (tinamaak), volframiiti, berülliumimaaki, kolumbiittantaliiti ja kulda, Kivu järve all on maagaasi 57 mrd. M3 (2002. Aastal). Valitseb ühtlane lähisekvatoriaalne kliima.
    Vihmaperiood on oktoobrist detsembrini ja märtsist maini . Sajab keskmiselt 1000 mm/a, rohkem lääneosas ja Virunga massiivil ( kuni 2000 mm/a), vähem keskosa kiltmaal ning põhja- ja idaosas. Kigalis on keskmine temperatuur jaanuaris on 19,4 ja juulis 21,1oC.
    Suurim jõgi on maa idapiiril voolav Kagera ( Niiluse lähtejõgi), selle orus on palju soid ja järvi ning ainulaadne ujuvsavann. Rwanda alale ulatub Kivu järve idaosa , rohkesti järvi on kiltmaa nõgudes.
    Umbes 12% riigi territooriumist katab mets. Valdab savann , Virunga massiivil kasvab vihmamets . Rwandas elab 151 liiki imetajaid. Linde on 730 liiki (200 liiki on pesitsejad), roomajaid 97 ja kahepaikseid 25 liiki.
    Kivu järv
    4.
    99% rahvastikust moodustavad bantu keelte hulka kuuluvat ruanda keelt kõnelevad ruandid. Neist 84% on hutud ja 15% tutsid . 1% Rwanda rahvastikust on pügmeed (batvad ehk tvaad). 1996. aastat on peale ruanda keele ametlikud keeled ka prantsuse ja inglise keel, suhtluses kasutatakse ka suahiili keelt. Rwanda on Aafrika tihedaima asutusega riik ( keskmine asutustihedus 334 in/km2). Usklikest 56,5% katoliiklased, 26% protsetandid, 11% adventistid ja 5% muslimid , on ka hõimuusklikke. Kirjaoskajaid on umbes 2/3 täiskasvanud ruandalastest.
    5.
    Rwanda on vaene, majanduslikult mahajäänud põllumajanduslik maa, tema arengut on pidurdanud hutude ja tutside vastasseis. Umbes 60% ruandalastest elab allpool vaesuspiiri. Ligikaudu 90% rahvastikust tegeleb põllumajandusega. Põllumaad on 45,6% territooriumist (2005) ja püsikultuuride all on 10,3%. Tähtsaimad väljaveo tarbeks kasvatatud kultuurid on kohvipuu, teepõõsas, neitsikummel (sellest saadakse putukamürki püreetrit) ja kiinapuu (tema koorest saadakse hiniini). Viljeldakse ka bataati, maniokki, taro, sorgot, maisi, riisi, kartulit, aeduba , banaani, maapähklit, suhkruroogu ja tubakat ning kasvatatakse lilli. Peetakse veiseid ( palju kasvatatakse pikasarvelisi ankole veiseid), kitsi , lambaid, sigu , kodulind ja mesilasi . Püütakse kala. Kaevandatakse kassiteriiti ja volframiiti. Töötlevas tööstuses valdavad põllumajandussaadusi töötlevad väikeettevõtted, tegutseb ka ehitusmaterjali- (tsemendi-), mööbli-, tekstiili- ja jalatsitööstuse ettevõtteid. Raudteid Rwandas ei ole, maanteid on umbes 10 00km , neist kõvakettelisi 10%. Kivu järvel sõidetakse väikelaevadega. Kigali lähedal on rahvusvaheline lennujaam. Rwanda peamised väljaveokaubad on kohv, tee, loomanahad ja kassiteriit, tähtsaimad sisseveokaubad on toiduained, masinda, nafatsaadused ja ehitusmaterjalid. Sissevedu ületab väljaveo (2005. aastal veeti kaupu sisse 243 mln ja välja 98 mln dollari eest). Tähtsaim sisseveomaa on Kenya (2005. aasta impordi väärtusest 24%), järgnevad Uganda (6%) ja Belgia (5%), välja veetakse kaupu kõige rohkem Saksamaale (2005.aasta ekspordi väärtusest 11%) vähem Hiinasse (6,5%) ja Belgiasse (4,5%). Kiiresti arenev majandusharu on turism. 2005. Aastal külastas Rwandat 142 000 turisti.
    6.
    Rwandas valitseb troopiline kliima, mis kõrguse suurenedes on mõõdukam. Kaks niisket aastaaega võimaldavad aastas saada kaks saaki. Peamised etnilised rühmad on hutud ja tutsid. Majanduses pole Rwandal eriti tugevaid külgi. Võib leiduda naftat ja maagaasi. 1994. aastal puhkenud vägivalla tõttu on majanduselu soikunud. Pikk tee nii Keenia kui ka Tansaania sadamateni põhjustab suuri veokulusid . Rwandas on vähe maavaru.
    7.
    http://www.maps.com/map.aspx?cid=8,76,118&pid=9461&nav=MS
    http://cache.virtualtourist.com/2173831-A_new-dawnLake_Kivu_Rwanda-Rwanda.jpg
    Maailma teatmeatlas, Tallinn, 458-459 lk, Eesti Entsuklopeediakirjastus 2000
    Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, 500-501, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 2007
  • Vasakule Paremale
    Rwanda #1 Rwanda #2 Rwanda #3 Rwanda #4 Rwanda #5 Rwanda #6 Rwanda #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sander Vijar Õppematerjali autor
    Sisukord:
    1. Sissejuhatus
    2. Kaart
    3. Loodus
    4. Rahvastik
    5. Majandus
    6. Kokkuvõte
    7. Kasutatud kirjandus

    Sarnased õppematerjalid

    Rwanda
    2
    doc

    Rwanda

    Rwanda Ajalugu Rwanda põlisasukad on batvad. Alates 10. sajandist kasvasid põhirahvuseks põlluharijatest hutud. 14. sajandil tungisid tänapäeva Etioopia aladelt Rwandasse tutsid, kes rajasid oma riigi. 1884­1916 oli Rwanda-Urundi Saksamaa asumaa. 1923. aastal andis Rahvasteliit Rwanda-Urundi Belgia halduse alla. 1962. aastal moodustati Belgia hooldusalast 2 iseseisvat riiki: Rwanda ja Burundi. Aprillis 1994 hukkusid Rwanda president Juvénal Habyarimana ja Burundi president Cyprien Ntaryamira, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Hukkus 500 000 kuni 1 miljon inimest, kellest suurem osa olid tutsid. Rwanda ajaloolised lipud Aastal 1959, kui Rwanda sai autonoomia, võeti kasutusele ka oma lipp. See oli vertikaalsete laidudega puna-kolla-roheline trikoloor. 1961. aastal muudeti lipul värvide järjestus rohe-kolla-punaseks, kuid lipp sarnanes

    Ajalugu
    Rwanda genotsiid
    16
    pptx

    Rwanda genotsiid

    Oliver, Janar ja Kristjan R W A N D A G EN O TS IID Kuna,kus,keda? Aprilli teisest nädalast kuni juuli kolmanda nädalani 1994. aastal Ida-Aafrikas asuvas väikses Rwanda Vabariigis. 100 päeva jooksul tapeti 1 miljon Rwanda elanikku. Põhiliselt tapeti tutsisi. Rw anda Elanikud jagunevad hutudeks ja tutsideks Tutsid olid ühiskonnas kõrgemal positsioonil Hutudel oli võimalik saada tutsideks Kohvitööstus Saksamaa ja Belgia Alates 1905 aastast toimus kohvitööstuse areng Kohvitööstusest sai rikkuse ja võimu allikas. Nõudlus kasvas töötingimused ja tulu halvenes Haritud hutud hakkasid tutsidest tööandjatele vastu H utude revolutsioon 1961. aastal hääletas 80% Rwanda

    Ajalugu
    Rwanda genotsiid
    24
    pptx

    Rwanda genotsiid

    Rwanda genotsiid 6.aprill – 18.juuli 1994.a Eda Türi ja Madli Maasikas 12.reaal 2014 Rwanda (üldiselt riigi asukohast, olustikust ja ajaloost)  Rwanda Vabariik asub Kesk-Aafrikas ekvaatori lähedal  Pindala: 26 333 km²  Rahvaarv: 9,9 miljonit inimest  Iseseisvus 1. juuli 1962 Rahvused (hutud, tutsid)  Tvaad - jahimehed  Tutsid – karjakasvatajad, madalam klass  Hutud – põlluharijad, kõrgem klass  Hutud võidi edutada tutsideks ja tutsid võidi degradeerida hutudeks. Erilise teene eest kuningale võidi ka tvaa tõsta tutsiks.

    Ajalugu
    ÜRO ja Rwanda genotsiid 1994-aastal
    24
    doc

    ÜRO ja Rwanda genotsiid 1994. aastal

    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik ÜRO ja Rwanda genotsiid 1994. aastal Uurimustöö Juhendaja: lektor Rein Toomla Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…....…..........3 1. Eellugu………………..........………..…………………….………..…..........4-5 2. Genotsiid ja ÜRO tegutsemine.………….................................................6-7 3

    Õiguse kujunemine
    RWANDA GENOTSIID
    13
    pptx

    RWANDA GENOTSIID

    RWANDA GENOTSIID Annaleena Saar Silva Soosalu 12D RWANDA Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level

    Ajalugu
    Migratsioon
    25
    ppt

    Migratsioon

    Rahvastiku ränded 1 Rahvastiku ränne · Lisaks iibele on rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu oluliseks mõjutajaks ränne ehk migratsioon · Ränne on inimese alalise elukoha vahetus: 1) Siseränne ­ ränne ühe riigi piires, rahvaarv ei muutu 2) Välisränne ­ ränne ühest riigist teise, muutub rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet · Rändesaldo immigrandid ­ emigrandid · Rändesaldo üldkordaja immigrandid - emigrandid ×1000 r

    Demograafia
    Põllumajandus ja areng Burundi vabariigis
    10
    docx

    Põllumajandus ja areng Burundi vabariigis

    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUS JA ARENG BURUNDI VABARIIGIS Referaat õppeaines Arenguökonoomika Koostaja: Kaia Pau Ökonoomika ja ettevõtluse eriala Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1.ÜLDTUTVUSTUS....................................................................................................4 1.1.Burundi Vabariigi üldtutvustus........................................................................4 1.2.Elanikkond.....................

    Arenguökonoomika
    Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat
    16
    doc

    Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

    Konflikt sai alguse 2003. aasta veebruaris, kui neegritest mässulised, kes kuulusid rühmitusse "õiglus ja võrdsus" ehk JEM ründasid valitsusvägede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hõimu. Mõlemaid osapooli on süüdistatud tõsistes inimõiguste rikkumistes. JEMi toetab veel Sudaani vabastamisarmee. Väidetavalt toetavad neid veel Eritrea ja Tsaad. 2004. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad - 150 Rwanda sõdurit. Nigeeria vahendusel on mässulised ja valitsus rahuläbirääkimisi pidanud, kuid vägivald piirkonnas jätkub. Kokku on konfliktis hukkunud hinnanguliselt üle 450 000 inimese. (11) 9 Somaalia kodusõda Somaalia on maa Aafrika idaosas nn "Aafrika Sarve" tipus. Piirneb loodes Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Kenyaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun