IT-Süsteemide riistvara (0)

Sarnased õppematerjalid

49

ppt

Elektri alused

Elektri alused Taavi Nurk  Mis on elekter Elekter on vabade elektronide vool ühest molekulaarolekust teise Elektri liikumise (voolamise) eelduseks on vabade elektronide olemasolu Negatiivselt laetud elektronid liiguvad positiivse pooluse suunas  Materjalide omadused JUHT­ materjal mis juhib elektrit (Conductor) MITTEJUHT ­ materjal mis ei juhi elektrit (Insulator) POOLJUHT ­ materjal mis teatud tingimustel juhib elektrit (Semi Conductor) ÜLIJUHT ­ materjal millel on väga väike takistus (Super Conductor)  Põhimõisted Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahe mõõdetakse Voltides V Voolutugevus- laengute hulk mis läbib juhti mõõdetakse Amprites A Takistus- juhi omadus elektronide liikumist takistada, mõõdetakse Oomides Võimsus- tööhulk mida vool on võimeline tegema, mõõdetakse Wattides W  Annaloog näide V ja A Voltide arv näitab potentsiaali teha tööd Kui võtta kaks objekti, üks 1kg ja teine 10kg ja need kukutada ma

Elektroonika alused

17

docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass ­ tahked ained, B ­ klass - põlevvedelikud ja C ­ klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B ­ klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A ­ klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A ­ klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille ku

Riski- ja ohuõpetus

39

docx

Elektriohutus

Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine nin

Elektriohutus ja seadusandlus

23

doc

Elektroonika alused (konspekt)

1. PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse gallium-arseniidi (Ga As), räni-karbiidi (SiC) jne. ?hiseks oluliseks omaduseks kõikidele pooljuhtidele on nende kristalliline ehitus. Aine kristallilise ehituse korral on iga aine aatomil oma kindel asukoht st. nad moodustavad kristallvõre. Igale ainele on omane mingi kindel ja teistest erinev kristallvõre st. aatomite paiknemine. Kui soovitakse ühtlast kristallvõret, siis ei tohi lubada aines lisandeid, sest lisandid tekitavad oma kristallvõret ja struktuur muutub. Kristallilisest ehitusest tulenevalt võime oletada aine elektronid võivad olla seotud kristall võrega. Tä

Elektroonika

70

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i

Informaatika

25

docx

ARVUTITE EKSAM piletid

Ilma konveierita protsessori töös täidetakse käske jadamisi. Konveier täidab paralleelselt, kui ühe käsu käsuloendur on saatnud käsu aadressi mälu poole, et saada käsukood, siis ta laeb endasse järgmise käsu ja saadab ka selle teele. Samal ajal toimub juba esimese käsu salvestamine käsuregistrisse ja sellele järgneb käsu dekodeerimine. Virtuaalmälu ( lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Virtuaalmälu on mäluhaldustehnoloogia, mis kasutab nii arvuti riistvara kui ka tarkvara. Virtuaalmälu eesmärgiks on laiendada aadressiruumi ehk mäluaadresside hulka, mida programmid kasutada saavad. Kui virtuaalmälu ei kasutataks, ei pruugiks programm, mis kasutab rohkem mälu, kui arvutil füüsiliselt olemas on, üldse töötada. Seevastu, kui kasutada virtuaalmälu, kopeeritakse põhimällu ainult need programmi osad, mida antud ajahetkel programmi tööks vajatakse. Seeläbi ei tule programmil töö käigus mälust puudust.

Arvutid

48

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).

Arvutiõpetus

86

pdf

ARVUTID I (IAF 0041)

............................................................................... 34 22. Printerid (317-322) ................................................................................................................ 37 23. Klaviatuur (322-324) ............................................................................................................. 39 24. Katkematu pingeallikas (UPS) (335-337) ............................................................................. 40 25. Spetsiaalse riistvara realiseerimine (tehnoloogiad, võrdlus) (338-357) ............................... 42 1 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) 1.1. Analooginfo  Mingi suurus peab olema mingi teise suuruse analoogiks.  Elektrisüsteemides on info analoogiks pinge.  Füüsiline infokandja (näiteks pinge 0Vst kuni +5Vni) võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma

Informaatika

Kommentaarid (0)