IT-Süsteemide riistvara (0)

IT-Süsteemide riistvara
Ohutustehnika
Ohutustehnika tundmine on iga ameti elementaarne osa. Tehnikaga tegeledes on see aga veel tähtsam, kuna seal sa ei vastuta ainult enda ja teiste turvalisuse eest vaid ka tihtipeale võõra vara eest.
Tegeledes arvuti ja pea kogu muu tehnika riistvaraga on esimene etapp seadme välja lülitamine ja vooluvõrgust välja ühendamine. Mitte mingil juhul ei tasu komponente lahti ühenda kui need on veel vooluvõrgus. Komponentide vahetamine voolu all lõppeb tavaliselt komponendi või komponentide läbipõlemisega. Samuti, kui sa ei tea mida sa teed, ei tasu voolu all oleva seadme riistvara puudutada. Isegi kui tänapäeval suuremosa arvutitest, mobiilidest jne töötavad sisemiselt nii madalatel pingetel ja vooludel, et see ei ole inimesele ohtlik, on kohti, kus on suuremad voolud ja pinged . Peale selle, sa võid seadet staatilise elektri tõttu kahjustada.
Eemaldada enda küljest kõik esemed, mis võivad hästi voolu juhtida või potensiaalselt hea mahutavusega olla näiteks igasugused ehted .
Teatud seadmete puhul tasub ettevaatlik olla isegi mõnda aega peale seadme välja lülitamist ja lahti ühendamist, kuna nendes olevad kondensaatorid suudavad hoiustada elektrienergiat ka mõnda aega peale vooluvõrgust lahti ühendamist.
NB! Eriti ettevaatlik tasub olla vanade kineskoop seadmetega, sellehulgas kuvaritega. Nendes olevad kondensaatorid suudavad elektrienergiat hoiustada pikemat aega ja suurtes kogustes. MITTE MINGIL JUHUL neid puudutada, kuna need kondensaatorid teatud juhtudel suudavad end tühjendades välja anda inimese jaoks surmava elektrilöögi.
Sama lugu on ka arvutite toiteplokkidega. Ka nendes olevad kondensaatorid võivad anda inimese jaoks surmava elektrilöögi. Tavaliselt arvutitehnikud ei hakka isegi viga otsima katkise toiteplokki seest vaid see kantakse maha ja vahetatakse välja.
Füüsiliste vigade tekkimise vältimiseks mitte kasutada ülemäärast jõudu. Sobiv komponent ja liides sobivad tavaliselt vähese jõuga kokku.
Väga tavaline viis kuidas arvuteid kahjustatakse, on staatilise elektri tõttu. Inimeste puhul tekib staatiline elekter tavaliselt triboelektrilisuse tõttu. Teatud materjalid koosnevad aatomitest, millel on tuumaga nõrgalt ühenduses olevad elektronid. Seega nad kaotavad oma väliskihi elektrone kergesti. Teisalt on aatome, mille väliskiht ei ole täiesti täis ja ta tahab elektrone saada. Arvestame, et tegu on stabiilsete materjalidega. Seega kui sellised kaks materjali, kokku saavad, vahetavad nad elektrone. Üks saab negatiivselt laetuks (See kes võttis elektrone) ja teine positiivselt laetuks (See kes andis elektrone). Inimese puhul esineb selline efekt kui me kanname näiteks villast kampsunit. Meie keha saab laetud ja kui me puudutame elektroonikat, anname me laengu ära süsteemile. Selle käigus me võime aga kergesti hävitada komponendi. Tavaliselt staatiline elekter, mida meie näeme ja tunneme on mitukümmend tuhat volti . Alla 3000 voldist inimene ei tunnegi. Seega me võime kahjustada mingid pisikest komponenti isegi nii, et me ei saa ise aru.
Selline kõrge pinge ei ole inimesele aga ohtlik, kuna kuigi pinge on suur, on inimene halb mahuti, umbes 100-500pF Ümardatult. Seega, elektrienergia mis vabaneb on tihtipeale ainult ~10mJ isegi sellise pinge juures. Samas me peame arvestama, et paljud komponendid võivad saada vigastada juba piirkondades nagu nJ ja uJ.
Lahenduseks on näiteks maandusrihm mille võid panna käe ümber ja ühendada maandatud keha külge. Sellega võid julgelt puudutada elektroonikat ilma, et sa seda kahjustaksid. Ka õhu niiskuse tõstmine või ioniseeria kasutamine aitab inimkeha laengulist tasakaalu stabiliseerida, kuid maandusrihm on kindlam variant.
Eelnevalt mainitud kondensaatorite puhul tasub ette vaadata. Kuna nemad on tavaliselt laetud kehad ja sina oled maandusrihma kasutades maandatud ehk üldistatult koht, kuhu laetud osakesed tahavad minna. Seega võid sa saada elektrilöögi, kui kondensaatorid ei ole tühjenenud.
Kui arvutit puhastada tolmust kasutades vedelikke, siis mitte piserdada seda otse peale vaid immutada lapp õrnalt läbi. Peale selle pühkida tolm ära. Erinevad vedelikud võivad peale komponentide lühistamise kaasa tuua ka korrosiooni.
Poest saadavat suruõhku kasutades mitte piserdada seda tagurpidi hoides . Sellisel juhul võib väljuda ka vedelat õhku mis suudab kahjustada arvuti komponente.
Mitte kunagi kasutada tolmuimejat et eemaldada arvuti seest tolmu kuna see kogub endasse tohutult elektrienergiat mis kontaktil komponentidega nad rivist välja lööb. Plastikotsaga tolmuimeja puhul ei ole oht aga nii suur.
Kui komponente vahetada siis enne kindel olla, lisatav komponent on töökorras. Rikkis komponendi lisamine töötavasse arvutisse, näiteks protsessor , võib kaasa tuua kahjustusi, selle näite puhul emaplaadile.
Mitte kasutada mittestandartseid adaptreid kui laadida seadmete akusi. Selle käigus võid kahjustada akut või ta täielikult hävitada.
Printerite puhul tuleb arvestada, et mõned komponendid võivad olla kuumad ja põhjustada põletusi.