Haridus ja haridussüsteem (0)

Haridus
Koostasid:  Eleri  ja Raily
On olemas kaks ülesannet, mida tänapäeva hariduse 
juhtimisele ehk nn haridusvalmimisele  omistatakse
ESITEKS…
… majanduslik 
TEISEKS…
vaade, mille 
…kultuuriliseks ja 
kohaselt on hea 
poliitiliseks 
haridus  riigi 
ülesandeks on 
majandusliku 
suurendada 
konkurentsivõime 
sotsiaalset 
ja 
sidusust. 
kestlikkuse võti.
MITMETE UURINGUTE KOHASELT ON 
HARITUD INIMESED:
o sallivamad
o demokraatiat pooldavamad
o konstruktiivsema tervisekäitumisega
o õnnelikumad 
o tööturul paremini toimetulevad.
o Teadmuspõhise ja globaalse 
majanduse kõrval on olulised 
hariduse arengute  mõjutajad  ka 
rahvastiku  vananemine  ja pinged 
massiliseks muutunud hariduse 
rahastamises
Rahvastiku vananemine on haridusse toonud  
elukestva õppe filosoofia, mille kohaselt peaks 
inimene õppima IMIKUST VANURINI. 
Sellega on omakorda kaasnenud hariduses 
osalemise mõõtmine peaaegu kogu  elukaare  
ulatuses.
RAHVUSVAHELISED 
HARIDUSMÕÕDIKUD
o Haridust mõõdavad väga mitmed 
rahvusvahelised koondindeksid ja 
pingeread.
o Omaette klassi moodustavad suured 
rahvusvahelised hariduse osapoolte 
küsitlused, millega mõõdetakse nii 
õpilaste  tegelikku  saavutustaset 
erinevates ainevaldkondades kui ka 
õpetajate ja õpilaste hoiakuid 
õppimise ja õpetamise suhtes.
EESTI ASEND 
HARIDUSINDEKSITES
o Kui  globaalses  mastaabis võib olla oluline 
tagada maksimaalselt suurele osale 
rahvastikust vähemalt 1. tasemel 
( põhiharidus ), siis arenenud maades 
mõõdetakse osalust      2. tasemel 
(keskharidus)  ja 3. tasemel 
(kõrgharidus). Lähtuvalt elukestva 
õppeprintsiibist mõõdetakse ka 
koolieelikute osalemist lasteaias ning 
täiskasvanute osalust täienduskoolitustel.
o Osalus alus-, põhi- ja keskhariduses on 
maailma esikolmekümne tasemel.
o Eesti täiskasvanu käib koolis 
keskmiselt 12 aastat, millega oleme 
maailmas 8. kohal. Eesti 7- aastaste  
laste  oodatavad  kooliaastad jätavad 
Eesti aga alles 24. kohale.
Kui Uus- Meremaal , Austraalias, 
Iirimaal , Islandil, Soomes, Lõuna-
Koreas ,  Taanis , Sloveenias ja Hollandis 
prognoositakse keskmiseks näitajaks 
17–18 kooliaastat, siis Eestis vaid 15,7.
o Keskharidusega noorte hulk on Eestis 
kahanenud märksa kiiremini kui teistes 
maades.
o Kõrgharidust omandavaid naisi on 
rohkem kui mehi. 20-aastaseste seas 
õpib ülikoolis 42% naisi ja 30% mehi.
o Eesti kuulub koos Leedu, Läti, Ungari, 
Iirimaa ,  Suurbritannia  ja veel mõnede 
riikidega gruppi, kus üle 60% noortest 
õpib üldkeskhariduses.
o Eestis teenis kõrgharidusega inimene 
2009. a keskmiselt 36% rohkem kui 
keskharidusega inimene.
o Eestis valitseb omamoodi 
paradoksaalne olukord — kõrgharidus 
on naistele palju atraktiivsem kui 
meestele, kuigi materiaalset kasu 
sellest saavad nad meestest 
märgatavalt vähem.
EDUKA HARIDUSMUDELI OTSINGUIL
Edukate rahvusvaheliste testimiste põhjal on Eestis 
ilmnenud ka murekohti. 
ESITEKS...
TEISEKS…
…kõrgete 
…Eesti koolisüsteem  suudab
saavutustulemuste
rahvusvahelises võrdluses
küllalt hästi pehmendada
kõrval kimbutab õpilasi 
taustakarakteristikute mõju
ja
õpitulemustele, kuid ligi
õpetajaid 
viiendik õpilaste
rahulolematus ja
õpitulemustest on seletatav
vähene usk oma edusse  koolidevaheliste 
erinevustega
o Eesti vähemedukad koolid paiknevad 
sotsiaalmajanduslikult nõrgemates 
piirkondades ning on sageli ka vene 
õppekeelega. 
o Kuigi tavaliselt jõuavad vaesematest 
peredest pärit õpilased koolis 
halvemini edasi, leidub alati ka neid, 
kelle õpisooritus on tunduvalt parem 
kui nende taustast võiks eeldada 
   (nn positiivselt võimekad õpilased)
HARIDUSE PANUS MAJANDUSE 
ARENGUSSE
o Eesti on küll kõikides näitajates üle keskmise, ent 
paistab silma suhteliselt madala rahuloluga 
juhtimiskoolide taseme osas ning ka hariduse 
vastavuses vabaturumajandusele  tervikuna .
o Eesti  avalikes  debattides levivale arvamusele, et 
meil õpivad noored „valesid erialasid 
(horisontaalne kokkusobimatus), toob Euroopa 
Komisjon  välja vertikaalse sobimatuse probleemi.
o Eesti paistab teiste Euroopa riikide võrdluses silma 
eriti suure kontrastiga  õppekava  kui normatiivse 
dokumendi ja reaalsete õpetamispraktikate vahel. 
Meie põhikooli õppekavas leidub teiste maadega 
võrreldes kõige enam sõnu loovusja  innovatsioon .
KOKKUVÕTTEKS
o Haridus on aastatega muutunud üha mõjukamaks inimarengu 
hindamise instrumendiks.
o Hariduse kvaliteedi mõõtmine on suhteliselt  lühikese   ajalooga , 
mistõttu pole rahvusvaheliselt veel välja kujunenud ühte suurt 
ja domineerivat indeksit.
o Eesti haridus on ühtlaselt hea, lõhed  koolide vahel väikesed ja 
nõrku õpilasi vähe.
o Eesti  eripäraks võib pidada ka nö tugeva keskmise fenomeni. 
See tähendab, et üldine saavutustase on hea ja väga nõrku, 
aga ka väga tarku lapsi on vähe.
o Eesti hariduslikest riskikohtadest tuleb mainida meeste vähest 
osakaalu kõikide haridustasemete õppurite hulgas ning 
hariduse vähest  positiivset  efekti positsioonidele tööturul.
o Eesti väikest rahavaarvu silmas pidades on tõsiseks 
murekohaks ka põhihariduse või vähemaga piirduvate noorte 
osakaal, mis 
statistiliselt on küll Euroopa Liidu keskmisel tasemel. 
AITÄH  KUULAMAST!
Kasutatud materjal
•  http://www.kogu.ee/wp-content/uplo
ads/2013/05/EIA20122013.pdf

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• MITMETE UURINGUTE KOHASELT ON HARITUD INIMESED:
• Slide 4
• Slide 5
• RAHVUSVAHELISED HARIDUSMÕÕDIKUD
• EESTI ASEND HARIDUSINDEKSITES
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• HARIDUSE PANUS MAJANDUSE ARENGUSSE
• KOKKUVÕTTEKS
• AITÄH KUULAMAST!
• Kasutatud materjal