Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Haridus ja haridussüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Haridus ja haridussüsteem #1 Haridus ja haridussüsteem #2 Haridus ja haridussüsteem #3 Haridus ja haridussüsteem #4 Haridus ja haridussüsteem #5 Haridus ja haridussüsteem #6 Haridus ja haridussüsteem #7 Haridus ja haridussüsteem #8 Haridus ja haridussüsteem #9 Haridus ja haridussüsteem #10 Haridus ja haridussüsteem #11 Haridus ja haridussüsteem #12 Haridus ja haridussüsteem #13 Haridus ja haridussüsteem #14 Haridus ja haridussüsteem #15 Haridus ja haridussüsteem #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m6mmibeebi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Hiina haridussüsteem

Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school)

Ühiskond
thumbnail
6
doc

Euroopa kohus/taani haridussüsteem

tingimata välistatud. Ka liikmesriigid ise võiksid ometi kord selgusele jõuda, mida nad Euroopa Liidult ootavad. Kas tähtsam on absoluutne maksusuveräänsus liikmesriikide tasandil või piirideta ühisturg. Mõlemat korraga saavutada on raske. TAANI HARIDUSSÜSTEEM Taani haridussüsteemi iseloomustab põhimõte, et keegi ei tohi olla teistest parem: kui õpilane saab oma ülesande varem valmis, tuleb tal rahulikult istuda ja teisi järele oodata. Haridussüsteem ei toeta silmapaistvust, palju keskendutakse grupitööle ja sellistele meetoditele, mis kaasavad kõiki õppetöösse võrdselt. Samal ajal muretsevad taanlased veidi silmapaistvate tippude puudumise pärast, mille tõttu kannatab täppisteaduste areng. Taani haridussüsteemi põhilised märksõnad on: · õppimisega pole kunagi liiga hilja alustada, haridussüsteem on alati avatud sellega (taas)liitujatele; · haridussüsteem on paindlik ­ lihtne on uuesti õppima asuda, kerge

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
docx

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik

Kirjandus
thumbnail
12
odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................

Võrdlev koolikorraldus
thumbnail
8
doc

Jaapani hariduse areng

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Jaapani hariduse areng referaat Juhendaja: 2008 Jaapani hariduse areng Jaapani hariduse areng. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e ­ õppimine kuulmise abil · 2

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine ­ elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia ­ pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende

Ühiskond
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine ­ elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia ­ pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende

Ühiskond
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

probleem ja tänapäeva teadlased on veendunud, et niisugust majanduslikku võrdsust ei saa kunagi olema. Jätkub endiselt inimeste jagamine kihtidesse, kusjuures kihistumiseks võetakse peamiseks aluseks inimeste sissetulek ning selle alusel jagatakse inimesed alam-, kesk- ja kõrgklassi. Kusjuures on välja kujunenud nii, et igale kihile on omased omad käitumisreeglid ja väärtushinnangud. Omapärase kihistumise näitajaks on ka haridus. Üldiselt on nii, et madala haridusega inimesed kuuluvad ka alamklassi ja kõrgharidusega inimesed kuuluvad kõrgklassi, kusjuures keskklassi kuulub mõlemaid. Selline hariduse järgi jaotamine ei pea olema aga absoluutne N: väga hea haridusega inimene töötab madalapalgalisel töökohal, sest tal puudub läbilöögivõime. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on veendumus, et on või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sellega

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

Õppejõu poolt kiidetud esitlus.

Haridus on aastatega muutunud üha mõjukamaks inimarengu hindamise instrumendiks.
Hariduse kvaliteedi mõõtmine on suhteliselt lühikese ajalooga, mistõttu pole rahvusvaheliselt veel välja kujunenud ühte suurt ja domineerivat indeksit.
Eesti haridus on ühtlaselt hea, lõhed koolide vahel väikesed ja nõrku õpilasi vähe.
Eesti eripäraks võib pidada ka nö tugeva keskmise fenomeni. See tähendab, et üldine saavutustase on hea . Väga nõrku, aga ka väga tarku lapsi on vähe.
Eesti hariduslikest riskikohtadest tuleb mainida meeste vähest osakaalu kõikide haridustasemete õppurite hulgas ning hariduse vähest positiivset efekti positsioonidele tööturul.
Eesti väikest rahavaarvu silmas pidades on tõsiseks murekohaks ka põhihariduse või vähemaga piirduvate noorte osakaal, mis statistiliselt on küll Euroopa Liidu keskmisel tasemel.


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun