Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on s...
eelkäijadki, alumiiniumkere. Mootoriteks on esialgu 4.2 liitrine V8 bensiinimootor ja 4.2 V8 diisel. Hiljem lisandub 3-liitrine V6 diisel. Pakutakse kahte automaatkäigukasti: 8-käiguline tiptronic ja 7-käiguline S-tronic. Uus Audi A8 saab LED-esituled, puutetundliku ekraaniga MMI-süsteemi ja 1400-vatise Bang & Olufseni helisüsteemi. Pilt 4. AUDI S8 1997. aastal tõi Audi turule ka sportlikuma variandi A8-st nimega Audi S8. Autol oli sportlikum vedrustus, suuremad rattad ja pidurid, mõnevõrra võimsam mootor ja ka veidi teistsugune kujundus kui Audi A8-l. Esimeste S8-te jõuallikaks oli 4.2l V8, mis arendas 340hj (250 kw). Aastal 2001 muudeti mootorit veelgi võimsamaks, nii, et see tootis 360hj (265 kw). Kõikidel autodel oli Quattro nelikvedu. Esimese põlvkonna Audi S8 tootmine lõpetati mõni aeg enne uue Audi A8 väljatoomist 2003. aastal. 2005. esitles Audi uue põlvkonna A8-l põhinevat Audi S8-t, millel oli nüüdsest 450
(JOONIS KA!) Deformatsioon keha mõõtmete muutumine välisjõude tõttu. Liigid: SURVE-, TÕMBE-, PAINDE-, VÄÄNDE-, NIHKEDEFORMATSIOON. Elastsusjõud alati vastupidise suunaga välisele jõule; põõab keha esialgset kuju taastada. N: me ei vaju põrandast läbi. Hõõrdumine on KASULIK KAHJULIK Esemed seisavad paigal Pinnad kuluvad Saame istuda toolile Auto pidurid võivad kuumeneda Töövillid võivad tekkida Rattad veerevad Hõõrdumist saab SUURENDADA VÄHENDADA Pinnad siledamaks (suvekummid, Minna üle liugehõõrdumisele tantsukingad) Minna üle veerehõõrdumisele (ratas) Pinnad krobelisemaks
5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud esiosaga tuule poole. Selleks, et turbiin ei saaks tormi korral viga, on masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad.Tegelikult on süsteem märksa keerulisem, turbiine, volte, eri tüüpi generaatoreid ja turvasüsteeme on märksa rohkem, aga lühikokkuvõtteks sobib see kirjeldus küll. Kuidas tuuleturbiinid töötavad
5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti). 6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud esiosaga tuule poole. Selleks, et turbiin ei saaks tormi korral viga, on masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad. Kasutatud kirjandus 1.www.4energia.ee/index.php/category/taastuvenergia 2.raamat"Universum valguses ja vihmas" lk217-228
mulle sülle mingi kiri. Kuna tee oli hea, ei pidanud ma vajalikuks hoogu maha võtta vaid otsustasin kirja kohe läbi lugeda. Esimesed read sellest kirjast tõotasid head: "Kallis auto uus omanik, mul on hea meel, et sa..." ja siis tulid read, mida ma soovin, et ma poleks ealeski lugenud, aga mis tehtud see tehtud: "...veel elus oled. Kahjuks mitte enam küll kaua: kohe, kui sa oled selle lause läbi lugenud, katkestavad pidurid autoga töölepingu. Loodan, et lugesid lause lõpuni, sest see ei ole veel kõik, lisaks ei tohi enam auto kiirus langeda alla 50 kilomeetri tunnis, muidu aktiveerub pomm. Et sul vahepeal igav ei hakkaks, võin ma kirjutada, miks ma nii tegin. Nalja pärast! Ha-ha-haa. Kui me enam ei kohtu, siis luban, et sind halva sõnaga ei meenuta." Pärast kirja lugemist proovisin pidureid, mis tõesti ei töötanud, pommi olemasolekus ma parem kahtlema ei hakanud
suunamiseks. · Hoone ülakorrusel asub masinaruum, kus on elektrivints ja juhtimisseadmed. · Vints koosneb mootorist, reduktorist ja veorattast. · Üle veoratta on paigutatud trossid, mille ühes otsas on kabiin ja teises vastukaal. · Sahti põhjas on amortisaatorid, mis pehmendavad laskumist. · Elektrimootor ühenduses reduktoriga, mis vähendab liikumiskiirust. · Lift on varustatud piduritega, mis kindlustavad kabiini kindla pidurduse selle mistahes asendis. · pidurid hakkavad tööle ka siis, kui puruneb tross, pingsus ei ole võrdne või katkeb vool. · Sahtil igal korrusel uksed, mis avanevad väljapoole. · ustel on automaatblokeeringud, mis ei võimalda lifti käivitada lahtiste ustega. · Liftiga tohivad töötada kodanikud alates 18.eluaastast ja kes on saanud vastava väljaõppe. · Lifti kõrval silt vastutava töötaja nimega · jälgida lifti kandevõimet.
.ja näed..sealt ta tuleb..oma hilinemise tõttu saab ta ka trahvi sekundid..mis on tavaliselt 6 min. Tänu starti hilinemise pärast ja trahvisekundite pärast ei ole tal vähematki lootust seda rallit võita.. Nii.. sõit on käbi, ja võitjad on teada. Esimese kohaga lõpetas meie oma MARKO MÄRTIN. Teisena Fredy Loix. Kolmandana Mikko Hirvonen, neljandana Petter Solberg. Ma sain nüüd Franskois Duvalliga kahekesi vestelda. "Miks sa loovutasid esimese koha?" "Päeva algul tundsin, et pidurid ei tööta hästi..arvasin et midagi hullu pole, kuid teavitasin boxikaaslaseid sellest hoolimata nad ei tuvastanud viga ja ütlesid, et kõik on korras..järsku kurvi võttes olin kohustatud sõidu katkestama, sest piduriteta on väga raske teel püsida." "Tänan, et te mulle aega leidsite." "Pole täna väärt." "Kuna ralli on läbi saamas, siis hakkame me lõpetame saadet. Tänan et olite meiega. Kohtume juba Uus-Meremaa rallil."
Alustaks nn "roolijoodikutest" -- inimene ei suuda piisavalt kiiresti reageerida, mille tulemuseks on tihti liiklusõnnetus, trahvid, remont, surm. Alkoholijoobes võib teatud tüüpi inimeste puhul valla pääsenud jutt muutuda ropuks ja solvavaks ning hoiak ülbeks. Sellised võivad ka kättpidi või hoopis relvaga kallale minna. Alkoholi mõju võiks kokkuvõtvalt kirjeldada järgmiselt -- see laseb lõdvemaks inimese sisemised pidurid, olgu need kompleksid, hirm, taktitunne või viisakus. Alkohol ei ole probleem, kui sellega mitte üle pingutada, kuid paraku on sellega liialdamine küllaltki tavaline nähtus. Esiteks inimesed ei taju alati piiri, teiseks on "ei austa ?!" sündroom, kus pudelikaaslased tahavad, et kõik kohalviibijad protsessis osaleksid. Kõik on inimese enda teha -- kui juba tunned, et piir on ees ja rahvas käib klaasiga peale, võib keelduda; kui kuulda
neli erinevat lööki. Otto ehitas esimese neljataktilise sisepõlemismootori, ja see mudel (mida sageli nimetatakse "Otto tsükkel") moodustab aluse Karl Benz 's arengu kahetaktiline mootor 1879. 1884 Otto leiutas esimese praktilise madalpinge magnet süttimist. 8 Nikolaus August Otto 9 5. Sõiduautode põhiosad 1. Mootor - Engine 2. Pidurid Brakes 3. Kere - Body 10 4. Veermik chassi 5. Käigukast Gearbox 11 6. Rool Steering wheel 12 7. Vedrustus Suspension 8. Generaator Generator 9. Rattad Wheels 13 14 10. Sidur Clutch 11. Diferentsiaal Diferential 12. Autoaku Car battery 15 6
Auto armatuurlauas paiknev pidurisüsteemi märgutuli hoiatab juhti liiga madala pidurivedeliku taseme, mõne- del autodel ka piduriklotside suure kulumise ja pidurisüsteemi lekete eest. Kui piduripedaalile vajutamisel pedaal vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb viivitamatult lasta korrastada. Teel olles võiks aga pedaali "pumbata", pidurdada mootori abil ja kasutada pidurdamiseks seisupidurit. BLOKEERUMATUD PIDURID (ABS) Blokeerumatud pidurid väldivad rataste lukustumist auto pidurdamise ajal. Näiteks tavapiduritega pidurda- misel libedal teel tuleks piduripedaali katkendlikult vajutada, et rattad jääksid pidurdamise ajal pöörlema Tänu blokeerumatutele piduritele seda pole vaja teha ja auto on pidurdamise ajal juhitav. Samal ajal tuleb aga nimetada, et pidurdusteekond praktiliselt ei muutu (nii näiteks veekiilu tekkimisel blokeerimisvastane süsteem mingit abi ei annagi)
hüdraulika jõul. Uuematel autodel on juba enamasti elektri jõul. Mootori väntvõlliga aetakse ringi ka hüdropump, mis pumpab õli suure rõhu all läbi roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist kui sellist ei toimu. Kui juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldab rooli kergemini keerata. · Pidurid Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedelikuga rõhk. Pidurivedelik nagu õlidki ei ole kokkusurutav ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismidele. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega
Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga. Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Hõõrdpidureid kasutatakse kõige rohkem. Hõõrdpidurid jagunevad: · Ketaspiduriteks · Trummelpiduriteks. Ketaspiduril tekitatakse hõõrdejõud ketta külgpindadel, trummelpiduri korral pöörleva trumli sise- või välispinnal. Mehhanismi asukoha järgi jaotatakse pidurid: · Rattapiduriteks · Jõuülekandepiduriteks. Piduriajam rakendab pidurimehhanismi tööle. Piduriajam võib olla mitut tüüpi. Piduriajamid liigitatakse tööpõhimõtte järgi: · Mehhaaniline · Pneumaatiline · Hüdrauliline · Hüdropneumaatiline · Elektriline. Hüdrauliline ajam on ehituselt sarnane siduri hüdroajamiga. Kasutatakse autodel. Pneumaatilises piduriajamis kannab jõudu 0,6...0,8 MPa rõhuga suruõhk.
Piduri õli lisamisel järgida sobivat õlimarki, segada eritüüpi õlisid ei tohi Pedaali vabakäik annab tunnistust sellest et süsteemi on sattunud õhk või piduriõli tase on lekke tõttu langenud. Liikluseeskirja järgi ei tohi sõiduautoga edasi sõita, kui pidur ei tööta. Ebaühtlase pidurdamise põhjused Teekatte erinev haardumine Käsipiduri seisukord, auto peab kallakul seisma käsipiduri abil seda kontrollib tehnoülevaatus üldjuhul rakenduvad tagarataste pidurid ABS piduritega autorattad ei tohi kiirel sõidul hataka lohisema isegi siis mitte, kui juht täiest jõust pedaalile vajutab Kui kiirus on 15km või väiksem peavad ABS piduritega auto rattad järsul pidurdamisel hakkama lohisema ABS piduritega auto armatuurlaual peab olema kindlasti rikke märgutuli Tulede ehitus Kindel reegel on, et pirnid vahetatakse samade parameetritega pirnide vastu. Kaitsmed samade võimsuste kaitsmete vastu.
.................................................................... 12 4.1 Eesmärgid................................................................................................................... 12 4.2 Vahendid..................................................................................................................... 12 4.3 Tegevused................................................................................................................... 12 4.4 Vedurid ja pidurid......................................................................................................... 16 5. Strateegia elluviimise kontrollimine ja hindamine.............................................................. 17 5.1 Strateegia elluviimise jälgimine.................................................................................... 17 5.2 Strateegia auditeerimine, strateegia dünaamiline muutmine........................................ 17 Kokkuvõte.......................
mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Rulaatori käepideme kõrgused saab kohandada vastavalt kasutaja kehapikkusele. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb kasutaja küünarliiges painutusse 20-30 kraadi.Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid vahemaid, sest väsimuse tundemärkide ilmnemisel on võimalik peatuda ja rulaatori istmele istuda. Enne rulaatori istmele toetumist tuleb kindlasti fikseerida pidurid, et rulaator eest ära ei sõidaks. Rulaator on hea liikumisabivahend, mis parandab kasutaja kõnnivastupidavust...................5 1.2 Küünartoega harkkepp.................................................................................. 7 Küünarkark on mõeldud artriiti põdevale kasutajale. Küünarkark sobib nii paremale kui vasakule käele. Küünarkepp on valmistatud kergmetallist. Eriline konstruktsioon lisab kõndimisel stabiilsust. Ergonoomiliselt kujundatud, mugav käepide
Elektromagnetid Elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks (näiteks kontaktorid, elektromehaanilised releed jne.) aga sammuti ferrummagneetiliste detailide kinnitamiseks või haaramiseks (lihvpinkide elektromagnetilised lauad, tõstemagnetid) ja mitmesugustel muudel eesmärkidel (elektromagnetilised pidurid, sidurid, magnetklapid jne.). elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad 1) 2) Elektromagneti pooli läbiv vool tekitad magnetmotoorjõu (mmj), mis omakorda on magnetvoo tekke põhjuseks
juhtmagistraalide ja haagisepidurite juhtklapi tööd. Harud on teineteisest täielikult eraldatud. Sõiduasend Pidurdamine Seisupidurikraan Seisupiduri kraanil on kolm asendit: 1. Sõiduasend: kus vedruakudesse juhitud suruõhk vabastab sõiduki ja haagisepidurid. 2. Varupiduriasend : rakendab haagise pidurid ja vähendab vedruakudes survet vastavalt käepideme asendile. 3. Seisuasend: auto seisupidur on rakendunud (rõhuakud on tühjenenud). Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambritesse antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest. Kiirendusklapp Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega. Pidurikamber Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Vedruakuga pidurikamber
Jussikese 7 sõpra Elas kord noormees nimega Juss. Juss oli hiljuti saanud 18 ja otsustas,et läheb ühele väiksele tripile. Plaanis teha siis väikse tripi ,mis kestab 7 päeva ja selle tulemusena tahab leida endale 7 mega uut ja vinged semu. Kogu Jussi teekond sai alguse Narvast. Esimesel päeval kui Juss oma uhke siksiga mõõda Narva külateid sõitis nägi ta tee ääres ühte vennikest tuterdamas. Juss tõmbas siksil pidurid plokki ja küsis: Et kes sina selline veel oled? Vennike vastas ää.. mina wä? Juss selle peale:Sina jah! Noormees vastas:Ma olen Valeeri. Juss küsis:Et millega sa siin tegeled? Valeeri selle peale: pudeleid korjan ,et saaksin väikse süstla täie herot osta.. See peale Juss kohkus ,hüppas autosse ja pani padavai minema. Teisel päeval Juss tegi väikse peatuse Võrus. Oli siis Juss just parajasti ühe seto
v Turvalise keskkonna loomine hooldustoimingute teostamisel( sobiv temperatuur, akende sulgemine, vahekardinad, libistusvastased matid, pesemisel sobiv veetemperatuur jm) v Järelvalve,kliente ei tohi üksi jätta pesemisruumi v Hügieenireeglite täitmine hooldustoimingute teostamisel v Pesemisraami kasutamisel lukustada rattad, klienti trantsportida kaetult ja ülestõstetud küljepiiretega v Pesemisel lukustada dusitooli rataste pidurid LAMATISTE VÄLTIMINE v Asendivahetus, asendivahetusel hinda nahka lamatisohtlikes kehapiirkondades nahakahjustuse tekke suhtes v Aktiviseerimine, ülesvõtmine, tooli võtmine v Nahahoolduse teostamine v Kudede hõõrdumise vältimine, võivad tekkida kahjustused sügavates kudedes v Lamatiste abivahendite(lambanahk, madrats) ja toestuspatjade kasutamine voodis ja ratastoolis v Ergonoomiliste abivahendite kasutamine kliendi tõstmisel ja
eespool, siis suurem. Nii on tagatud niinimetatud roolitrapetsi tekkimine esisillast, paralleelvardast ja pöördhoobadest. Rataste pöördenurgad vastavad pöörderaadiustele ja ei teki juhtrataste läbilibisemist ning on tagatud liikumise stabiilsus kurvis ja väheneb rehvide kulumine. 42. Veermik: Ratasmasina veermik: rattad (velg, rehvid ehitus, omadused, arengusuunad), sõltuvad, poolsõltuvad ja sõltumatud vedrustused, amortisaatorid (ehitus, töötamine). 43. Pidurid. Piduritele esitatavad nõuded, autodel ja traktoritel nõutavad pidurisüsteemid Pidurite tähtsus liiklus- ja tööohutuse seisukohalt on väga tähtis. Traktoritel olevad pidurid peavad täitma kolme ülesannet: peatama liikuva traktori, neid nimetatakse sõidupiduriteks; vajadusel aitama traktorit juhtida, need on juhtimispidurid; hoidma traktorit paigal sõltumata koormas, need on seisupidurid. Sõidupidurid peavad seisma jätma liikuva traktori nii, et
A.K.K on auto ks mugavamaid ja ohutumaid tegureid tagav seade. Vabastab juhi linnaliikluses kohustustest ja suurendab juhi thelepanu liikluses. AKK maksab rohkem, ehituselt keerulisem,hooldus ja remont on kallim. Kiiresti kuluvad sidur ja pidur. Remondil nuab AKK head tmeest. Kulub ligi 10% rohkem ktet. Sest kulutab rohkem mootori vimsust. Siduautode AKK-d jagunevad sltuvalt mootori paigutusest,risti ja pikki. Tphimttelt on need kastid hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on kigukastis pealekanne. AKK llitatakse kike sisse sidu ajal automaatselt. Kikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele.AKK-l on ks tagasi kik, ja ks parkimis kik, Siduri asemel kasutatakse hdrotrafot, ja kigukast ttab kahel planetaarlekandel, Kogu AKK ttab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukust...
Hilisemad Granadad sarnanevad aga Ford Scorpioga, mida hakati tootma Granada põhjal, nii et tegelikult peaks ütlema, et Scorpio sarnaneb Granadaga. On aga vastupidi, sest Scorpiot on toodetud rohkem sellisel kujul nagu ta on, ning Granada mudel pole eriti tuntud. Samas viimast, Granada mudelit, mis põhiliselt ongi Scorpio nimetati Granadaks vaid sellepärast, et see oli esimene automudel Euroopas, millel oli standardina paigaldatud mitteblokeeruvad pidurid. Ford Scorpiot hakati tootma 1985 ning toodeti aastani 98. See on samuti üks levinumaid autosid, mida on kerge ise parandada ning millel on head sõiduomadused. Samuti on Scorpios palju ruumi, seega sobilik pereautoks. Scorpio oli esimesena tunnustatud ka oma mugavuse poolest. Palju teatakse ka Ford Thunderbirdi, mille tootmist alustati 1955. See auto oli algselt tootmises sportautona, kuid muudeti personaalseks luksusautoks, sest auto oli algul kahekohaline ning ei sobinud peredele
Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. P...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Pneumaatilised ja hüdraulilised lahendused minu autol Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2012 Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. See käsitleb surugaasi kasutamist ning sellel põhinevaid mehhanisme, masinaid ja automaatjuhtimissüsteeme. Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti ...
sobivate meetmete abil (näiteks hoidetoru kasutamisega) ümberpaiskumise ja minemaveeremise vastu kaitsta. Tähelepanu: Tabelite 2 2.3 kohased lisaraskused ja hoidetorud tuleb paigaldada! 4. Kasutamine: Teisaldatavaid tellinguid tohivad üles seada ja kasutada ainult isikud, kes on tuttavad käesoleva paigaldus- ja kasutusjuhendiga. Enne kasutamist tuleb kontrollida paigaldamise õigsust ja täielikkust ning fiksaatorite kinnitatust. Rataste pidurid tuleb rakendada, punane hoovapool pöörata alla. Nihutamise ajal ei tohi töölaval olla mitte ühtegi inimest ega lahtisi esemeid. Töölava tuleb nihutada aeglaselt (kõndimise kiirusega), võimalikult piki- või nurksuunas. Tuleb vältida igasuguseid kokkupõrkeid takistustega. Kaldsel pinnal nihutamine on lubatud ainult kuni 3% kalde korral. Ühepoolselt paigaldatud teisaldatavat töölava tohib välistingimustes teisaldada ainult tuulevaikuse korral
vasakpoolse veoratta pidurdamiseks. Pidurisüsteem on sellepärast selline, et piduritega oleks võimalik traktorit pöörata ja seisata. Transporttöödel piduripedaalid ühendatakse ja pedaalidele vajutamisel pidurdatakse veorattaid üheaegselt. Põllutöödel ühendatakse pedaalid lahti ja pööretel pidurdatakse pöördesisest ratast. Peale traktori mootori seiskamist lülitatakse sisse seisupidur, sellega tagatakse traktori seismine kohapeal. Pidurid võivad traktoril olla ketas, trummelklots või trummellintpidurid. Ketaspidurite korral pidurdatakse lõppülekande võlliga hammasühenduses olevat ja pöörlevat friktsioonkattega ketast. Trummelklotspidurite korral pidurdatakse klotsidega pöörlevat trumlit seest poolt. Trummellintpidurite korral pidurdatakse friktsioonkattega lindiga pöörlevat trumlit väljast poolt
sõjavägi kandis selle maha, kuna see ei vastanud nende nõuetele ja oli liiga ebastabiilne. 1801. aastal ehitas Richard Trevithick eksperimendi käigus auru jõul liikuva masina nimega Puffing Devil, mille kaal oli 1520 kilogrammi ja see oli võimeline liikuma sirgel pinnal 14,5 kilomeetrit tunnis. Masina esimesel sõidul jäeti see valveta ja see ,,hävitas" end. Seega ei saanud ka sellest masinast püsivat transpordivõimalust. Järgmistel kümnenditel arendati välja pidurid, käigukastid ja pööramisvõimalused ning mõned masinad olid edukad ühistranspordina. 1865. Aastal tuli aga tagasilöök Lokomotiivide Seadused nõudsid, et kõikide maanteedel liikuvate masinate ees peab kõndima inimene, kes lehvitab punast lippu ja puhub pasunat. See seadus surmas Inglise autotööstuse arengu pea terveks 19. Sajandiks, kuna insenerid pöörasid oma huvi raudteedele. Venemaal töötas Ivan Kulibin 1780-tel aastatel välja aurumootoriga vankri.
Kaua aega oli jalgratas liiga raske. Ning kui ta veeres siledal teel allamäge, polnud n-ö pastlapidurdus just alati kõige tõhusam viis sõiduki ohjeldamiseks. Maailm oli vahepeal jõudnud 19. Sajandi teise poolde. Hakkasid tulema aurulaevad ja auruvedurid. Kuid selle peale, et nii levinud sõidukile korralik pidur teha, polnud keegi tulnud! Lõpuks siiski- vastavalt 1853. ja 1855. aastal-sakslane Philipp Moritz Fischer ning prantslased Pierre ja Ernest Michaux oma pedaalesiveoga ratastele pidurid, millele inimkond võlgneb tänu lugematute lõhkilöömata peade ja murdmata kontide eest. Nüüd olgu aga öeldud, et jalgratas hakkas naljanumbrist muutuma päris tõsiseks asjaks. Lukksepp Jefim Artamonovit ja vabahärrast metsaülemat von Draisi omal ajal auavalduste ja kuldtükkidega just üle ei külvatud. Esimesel küll vedanud alguses keisriga, sest sattunud sobival hetkel tolle silma alla. Aga isegi professoriks saanud vabahärral tuli vanaduspäevil vaesuses virelda
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtus...
Tahvel 7.6-VI. Trossipool. Joon. 10.6.9. Trossipool. 1- trummel, 2- alus, 3- piduripedaal, 4- piduri lint. Trossipidurid hoiavad haalamismasinaga pingule tõmmatud trossi niikaua pingul kuni tross kopalt või kepslilt pollarile üle kantakse ja seal kinnitatakse. Väiksematel laevadel kasutatakse selleks pollari aluse külge kinnitatud trossist või ketist pidureid, mis spetsiaalse sõlmega seotakse kinnitusotsale. Tänapäeval on kasutusel statsionaarsed ja kantavad pidurid, mis otsa oma haarmetesse kinni pigistavad ja ei lase sel lõtvuda kuni ots pollaril kinnitatud on. Joon. 10.6.10. Trossipidurid. a) statsionaarne, b) kantav. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10
Uurige neid auto piirkondi tähelepanelikult, kuna pori ja mustust on raske märgata. Tee mustuse niisutamine,ilma, et seda eemaldatakse, teeb rohkem halba kui head. Uste, külgkarpide ja raamiosade allservas on vee väljalaskeavad, mis ei tohi ummistuda,kuna keredetaili sisse kogunenud vesi põhjustab roostet. HOIATUS Pärast auto pesemist katsetage piduridaeglaselt sõites. Kui pidurid ei toimi hästi,kuivatage neid, vajutades aeglaseltsõites korduvalt pidurit. Roostetõrje Korrosiooni tavalised põhjused Auto korrodeerumise kõige levinumad põhjused on: · Teesool, pori ja niiskus, mis koguneb auto põhja külge. · Värv- või kaitsekihi kahjustused kivide,kruusa, mahakulumise või väiksemate kriimustuste pärast, mis jätavad metalli rooste eest kaitseta. Korrosiooniohtlikud piirkonnad
turvalisemad sõiduvahendid. Need rongid, et lakka töötamast ka elektrikatkestuse korral ning rongid ei lase ennast häirida ka maavärinatest. Maglev-rong sõidab ülisuurtel kiirustel, kuid selle kanderaamistik haardub raudteerööbaste ümber, mistõttu rongi rööpast väljajooksmine on ülimalt ebatõenäoline. Elektrikatkestuse korral tekitavad rongile paigutatud akud voolu ja vooluga saavad spetsiaalsed pidurid pöördmagnetvälja, mis aeglustab rongi liikumist kiiruseni 10 kilomeetrit tunnis, siis laskub rong pehmelt vasturööbastele ja siirdub sujuvalt peatusse. Rongi ümbritsev magnetväli on tegelikult nõrgem kui mõningatel tavapärastel rongidel. Sellest tulenevalt pole vaja karta ka, et võimsad magnetid võiksid ohustada reisijate tervist, kes kasutavad südamestimulaatoreid. Magnetpatjadel rongi juhtimissüsteem hoiab ära ka magnethõljukite omavahelised kokkupõrked.
· Piduritule laternad · Suunatule laternad ja ohutuled · Numbritule laternad · Tagurdustule laternad · Armatuurlaua märgulambid · Töötuled · Helkurid, vilkurid ja muud tuled 3) Juhtimisseadmed: · Rooliratas · Roolimehhanism · Roolihoovastiku liigendid ja esirataste pöördepiirikud · Koostude porikaitsed · Roolivõimendi · Ratta lõtk · Käänmik · Amortisaator ja muud juhtimisseadmed 4) Pidurid: · Sõidupidur, rikke- ja seisupidur, aeglusti · Piduritrummel- ja ketas, piduriklotsi kate · Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad · Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder · Piduritorustik 5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid
Juhul kui klaasi tõstetakse uuesti, siis piiramist enam ei toimu ja mootor saab toitevoolu nii kaua kui lüliti on tõsteasendis. 8. Infovahetus võrkude vahel Keskusjuhtplokk võimaldab: Mootor Käigukast - vahetada informatsiooni kiire võrgu (mootor, pidurid, jõuülekanne näit.500kBit/s) ja aeglase võrgu (mugavuselektroonika näit. 100kBit/s) vahel; - diagnoosipistmiku kaudu testida võrke sõltuvalt testrist, kas otse võrgujuhtmetest või K-liini vahendusel.
vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. 6.3 Kutseoskused ,,Autotehnik I" 6.3.1 Üldõpingud * Keeleoskus (Riigikeel tasemel II ja inglise vene ning soome keele oskus suhtlustasandil). * Lukksepatöö tehnoloogia ja võtted. * Tööriistade ja muude garaazis olevate seadmete kasutamine ja hooldamine. * Tehnohooldus ja remondisüsteem. * Sõiduki juhtimisoskus. 6.3.2 Põhiõpingud * Autode ja haagiste üldehitus, liigitus ja üldandmed ning tehnilised näitajad. * Mootor * Pidurid * Jõuülekanne * Elektrisüsteem 6.4 Juhieetika Personali tööd korraldades seisab juht iga tegevuse puhul eetiliste valikute ees: personali värbamisel, töötaja tegevuse hindamisel ning sellest lähtuvate otsuste langetamisel (premeerimine ja karistamine) ja vallandamisel. Valitud lahenduse eetilisust saab hinnata otsuse tegemise kriteeriume ja elluviimise meetodeid kaaludes. Ärieetika seisukohast on näiteks oluline, kas vastuvõetud otsused on
kannavad seda nime sellepärast, et väike kogus kütteainet sisaldab suure hulga kasulikku keemilist energiat. Kui autojuht sõidab autoga mööda võidusõiduringrada ja saabub täpselt samasse kohta, siis kütuse põlemisel vabanenud kogu keemiline energia on muutunud soojuseks. Mootor raiskab üle 70% kütuse energiast radiaatorist ja väljalasketorust hajuva soojusena. Kui auto kihutab mööda teed, siis muudab hõõrdumine kineetilise energia soojuseks, mis soojendab õhku ja rattarehve. Pidurid muudavad kineetilise energia soojusenergiaks. Reisi lõpuks on kogu kütuseenergia ümbruskonda kandunud ja maailma tühiselt soojendanud. Seda soojusenergiat nimetatakse madalaastmeliseks energiaks, kuna see hajub laiali ja ei saa teha kasulikku töö. 4.1 KASUTEGUR Masina kasutegur on kasuliku töö ja selle saamiseks kulutatud energia suhe. Automootoris kulutatav energia on näiteks kütuse poolt vabastatud keemiline energia, ja
vene keelt, saabub järsku Moskvasse. Toimub pressikonverents, seda refereerivad kõik nõukogude väljaanded ja Svetlana ütleb, et ta polnud Läänes päevagi vaba. Kogu see maailm, mis nimetab end vabaks pole kaugeltki seda mitte. Võimud võtavad ta vastu suure rõõmuga. Taastatakse kodakondsus, antakse hea korter, tema käsutuses on auto koos autojuhiga. Pension määratakse. Mingit kontakti Svetlana oma kahe lapsega ei omanud. Midagi sooja nende vahel ei kujune, nagu ei oleks pidurid. Sõidab Gruusiasse, saan korteri, saab auto, antud luba autot kasutada. Oma 60. juubelit tähistas Gori linnas Stalini muuseumis. Tal oli küllaltki talumatu iseloom, nõudlik ja ei olnud kunagi eriti kerge läbi saada. 1986. aasta novebris sai loa lahkuda Nõukogude Liidust. Nüüd on tal topelt kodakondsus, Nõukogude Liidu kui ka Ameerika Ühendriikide oma. 2005. aastal annab intervjuu ühele telekanalile Russia, filmi jaoks ,,Svetlana Alliluyeva ja tema mehed" 2008
6. Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Siledaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid, jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/humoorika/ hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), director suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma mõistmatus ja häälekas moraali nõudlikkuses pisut liiga nõudlik, abielus, teda austati väga, kuna isegi ta sõpru austati tema enda pärast(lk 212 vana), põhiline soovitus/õpetus poistele (lk 368 üleval) 7. Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline 8
5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t
Töökojas kasutatavad tööriistad Õlivahetustööriistad Õlifiltri tangid, õlifiltri võti, õlivahetuskanister, vana õli vaakumkoguja, õlipüstol, õlipumbad Tungrauad, pressid, kraanad Hüdropress, garaazikraana, tungraud, pukk, silindertungrauad, agregraaditungrauad, hallitungrauad, bussimootorite tõstuk, mootoripukk, lükketungrauad, pukseerimistungrauad, sillatõstuk, tross-tali,. Autokere taastamisseadmed Keretungraud, hüdrosüsteemi pump, keretööde tõstuk, rattavanker Autotöökoja ventilatsiooniseadmed Heitegaasivoolik, kummiotsik klambri ja sulguriga Garaazitõstukid Kanalitõstuk, käärtõstuk, mootorrataste tõstuk, põrandasisesed tõstukid, posttõstukid Garaazi eriseadmed Rattakäru, lamamisalus Amordivahetus Golf 2/3 Tungraudasid kasutatakse auto üles tõstmiseks ja ka toestamiseks. Tõkiskingad on vajalikud selleks, et ülestõstetud auto veerema ei hakkaks (kui kasutada on tõstuk, siis neid vaja ei lähe). Veljev...
1854 - A.Merian I asfalttee 1896 - J.Dunlopi õhkrehvid (hakkas tootma) 1901 - atsetüleenvalgustuslambid (hakati öösiti sõitma) 1906 - Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid 1910 - neljarattapidurdus (esialgu oli ainult vedavatel ratastel) 1905 - John Woodi (inglane) kildumatu klaas 1908 - Gladstone Adam kojamehed 1927 - Storage Battery Co autoraadio 1958 - Niels Bohlin turvavöö VOLVO 1969 - turvavöö kohustuslik I Tsehhis 1982 - Bosch ABS pidurid 1981 - õhkturvapadi Mercedes-Benz 1983 - naastrehvid Denver Boots 1985 - Volvo libisemisvastane veojõu ETC LIIKLUSKORRALDUS 1868 gaasitulega foor Londoni Parlamendi väljakul (kahe tulega, roheline ja punane) 1893 liiklusmärgid Seine departemangus I hukkunu on Brigett Driscoll 1903 ühtsed liiklusmärgid Prantsusmaal 1904 mootorsõidukiseadus Suurbritannias 1911 valge keskjoon teel Trenton Michiganis 1918 kolme tulega elektriline foor New Yorgis
LIIKLUSOHUTUS Pidurdamine Auto täielikuks seismajäämiseks toimub pidurisüsteemis mitmeid toiminguid ja selle aja jooksul läbib auto: · Reageerimisteekond. Juhi keskmiseks reageerimisajaks loetakse 0,8...1 sekundit. Auto kiirusel 50 km/h läbib ta selle aja jooksul 12...15 m, kiirusel 90 km/h aga juba 25 m ja kiirusel 100 km/h 30 m. · Pidurite rakendumisteekond on teekond selle aja jooksul, millal pidurid tegelikult pidurdama hakkavad, alates pedaalile vajutamise hetkest. Sõiduautodel on see aeg keskmiselt 0,1 sekundit. · Aeglustusteekonnal toimub tegelik pidurdamine. Aeglustusteekond kasvab võrdeliselt kiiruse ruuduga. · Pidurdusteekond on aeglususteekonna ja rakendusteekonna summa. · Peatumisteekond on pidurdusteekonna ja reageerimisteekonna summa LIIKLUSOHUTUS LIIKLEMISE ERIOLUKORRAD
voogu kergesti juhtida ning selle läbi avalikkusega manipuleerida. Anonüümsete kommentaaride mõju: tõukab eemale ja võõranda uusi tulijaid. Määrib väljaandja brändi ning toob kaasa materiaalse vastutuse solvangute ja laimu eest. Anonüümsed kommentaarid tekivad: väärarvamus kollektiivse aju tekkimisest, usk mikroühiskonna iseorganiseerumisvõimesse, ahne soov genereerida rohkem külastusi ning hirm kaotada reguleerimise korral külastajad. Nime puudumine hävitab enesekontrolli pidurid ning võtab vastutuse enda tegude eest. Staatuse puudumine internetis hävitab sotsiaalse kontrolli. Tulemuseks asjaolu, et anonüümne kommentaator tunneb end karistatumana kuna ta on nimetu. Nähtamatu ning väljaspool sotsiaalse kontrolli mehhanisme. Ajakirjanduse dialoogistumine: lugejate kommentaarid. 6. Interneti mõju isiksuse muutumisele. Ananüümsus kui mask. Nimepuudumise tagajärjed. Puuduvad hierarhiad, kes on vanem, tähtsam,
1926 roolivimendi Francis Davis 1927 oktaanarvude ssteem saksamaal 1938 automaatkigukast Oldsmobile 1957 ketaspidurid SIDU TURVALISUSE ARENG 1845 R.W.Thomson hukumm 1854 A.Merian I asfalttee 1896 J.Dunlop hkrehvid 1901 I atsetleenvalgustuslambid 1906 Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid 1910 Neljarattapidurdus 1905 John Wood (ing) kildumatu klaas 1908 Gladstone Adam kojamehed 1927 Storage Battery Co autoraadio 1958 Niels Bohlin turvav VOLVO 1969 turvav kohustuslik Tehh 1982 Bosch ABS pidurid 1981 hkturvapadi Mercedes-Benz 1983 naastrehvid Denver Boots 1985 Volvo libisemisvastane veoju ETC Ehitusmaterjalid EHITUSMATERJAL-looduslik, tehislik vi snteetiline materjal, mis oma omaduste poolest sobib ehitiste ja rajatiste loomiseks. Nuded: *Peab sobima ehitamiseks *hilduvus teiste materjalidega *Psivus keskkonnas *Hgeenilisus *keskkonnaohutus *Hind *Kvaliteedi kllaldane psivus ajas *Esteetilised Ehitusmaterjalid: a)Looduslikud materjalid: 1)kivimid (graniit, vilk, savi)
joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel. Tabel1 Alkoholi kontsentratsioon veres ja joobeastmed Alkoholi kontsentratsioon Joobeaste veres (promillides) 0,01-0.06 Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres
kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulunud ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse küsige alati müüjalt minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos
Suurem osa autodest on spetsiaalsed masinad, mis konteineri tühjaks raputavad, osa konteinereid tõstetakse autole ja tühjendatakse mujal. Enne tööpäeva algust saab autojuht dispetserilt tühjendamismarsruudid, millel on paika pandud lühim teekond, et prügi saaks kokku kogutud ja oleks võimalikult vähe tühisõite. Enne kogumisringile sõitmist kontrollib autojuht auto ja lisaseadmete tehnilist seisukorda (erilist tähelepanu nõuavad pidurid, rooliseade, toite- ja jahutussüsteem, rehvid, rataste kinnitused). Autojuhi ülesannete hulka kuulub sageli ka auto ja lisaseadmete igapäevase hoolduse teostamine ja vajadusel ka osavõtt jooksva remondi töödest. Kui töö käigus selgub, et mõnele konteinerile pole ligipääsu, teavitab ta sellest oma ettevõtte vastavat töötajat. TÖÖTINGIMUSED Prügiveo autojuht töötab enamasti vahetustega ja võib alustada oma tööpäeva juba kell neli hommikul
Porsche ajalugu kronoloogiliselt 1875. aasta 3.septembril sündis Maffersdorfis, Austrias (praegu Liberec, Tshehhi territooriumil) Ferdinand Porsche. 1900. aasta Pariisi Maailmanäitusel demonstreerib Ferdiand Porsche enda poolt disainitud elektrimootoriga sõidukit. Sama aasta septembris püstitas ta sellega kiirusrekordi 40 km/h. 1905 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tehnikadirektor. 1906 saab Ferdinandist sama firma arendus- ja tootmisdirektor. 1909. aasta 19.septembril sünnib Ferdinand Porschel poeg, kellele pannakse nimeks Ferdinand Anton Ernst Porsche. Rohkem tuntakse teda Ferry Porsche nime all. 1910 võidab Ferdinand Porsche enda disainitud 4-silindrilisel 90-hobujõulisel masinal Prints Henry võistluse. 1916 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tegevdirektor. 1923 läheb Ferdinand Austriast Saksamaale. Temast saab Daimler'i peadisainer (NB! Austria Austro-Daimler ja Saksa Daimler olid erinevad firmad) .1926 nimetati Daimler ümber Daimle...
Kokkujooks A B on tavaliselt vahemikus 2...12 mm. Roolil tuleb süstemaatiliselt kontrollida kinnitusi ja teostada määrimis- ning reguleerimistööd. Kontrollida õli taset võimendi anumas (paagis). Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Traktorite pidurite ehitus. Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
