Tuulegeneraatori tööpõhimõte (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Alternatsiivsed energialiigid

Francise turbiinid. Lihtsaimad ja odavaimad on propellerturbiinid. Fikseeritud töölabade tõttu on aga nende kasutegur väga tundlik vooluhulga muutusele. Palju efektiivsemad on pöördlabaturbiinid, mille labade asend on reguleeritav vastavalt vooluhulgale. Francise turbiinid on suhteliselt keerukad. Tänapäeva väikehüdrojaamades on laialt kasutusel standardsed Kaplani tüüpi toruturbiinid, samuti kompaktsed sukelagregaadid. Viimastes on propeller- või Kaplani turbiin, ajam ja generaator komplekteeritud ühtse tervikuna ühises kestas. Mikrojaamades võib kasutada ka reversiivseid pump-turbiine, mis on küll odavad, kuid madala ja vooluhulga muutustele tundliku kasuteguriga. Väikejaamades on sobivaimateks asünkroongeneraatorid, mis on ehituselt lihtsad, töökindlad ja odavad ning võivad töötada ilma sageduse ja pinge reguleerimisseadmeteta. Vee-energia kasutamise tehnoloogia on hästi väljaarendatud. Viimase aja uuendusteks on

Geograafia

7

rtf

Tuulegeneraatorid

tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kuidas töötab tuulegeneraator? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades. 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti). 6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks.

Füüsika

10

ppt

Tuuleenergia PPT

Tuuleenergia  Ajalugu Tuuleenergiat on inimene rakendanud aastatuhandeid. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula.  Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid.

Geograafia

13

doc

Enegiamajandus

Tuuleturbiin hakkab tööle, kui tuulekiirus on 4­5 meetrit sekundis ning töötab täisjõuga tuulekiirusel 15 m/sek. Tormi korral (25 m/sek) lülituvad tuuleturbiinid välja. Tuuleturbiini labad pöörlevad ühtlase kiirusega 15­50 tiiru minutis. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri jagajale sobivaks. 6. Ülekandeliinide abil transporditakse elekter tarbijani. Tuuleenergia kasutamise eelised ja puudused. + keskkonnasõbralik, kuna saasteaineid ei teki; + tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral; + energiaallikas, tuul on kõigile tasuta kasutamiseks; -- tuulekiiruse ajaline ebaühtlus; -- tekib mürareostus;

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)