10 klassi füüsika (0)

3
FÜÜSIKA II KONTROLLTÖÖ ETTEVALMISTUS

• I seadus – määrab ära millal keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või need kehad tasakaalustuvad.
  

II seadus – keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
III seadus – kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega.

• Raskusjõud – on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. F=mg
  

F=raskusjõud [N] m=mass[kg] g=raskusjõu kiirendus[N/kg] 9,8=10 N/kg

• Keha kaal – jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit.
  

• Sõltub: Kui keha seisab või liigub ühtlaselt, siis on keha võrdne raskusjõuga. F=mg
  
• Keha kaal võib suureneda – tekib ülekaal.
  
• Keha kaal võib-olla väiksem kui raskusjõud. N: kiirlift alustab laskumist,tekib alakoormus.
  
• Keha vabal langemisel tekib kaalutus e. Keha kaal on võrdne 0-ga. P=0N
  

• Hõõrdejõud – on alati vastassuunaline keha liikumisele.(JOONIS KA!)
  
• Deformatsioon – keha mõõtmete muutumine välisjõude tõttu.
  

• Liigid: SURVE-, TÕMBE-, PAINDE-, VÄÄNDE-, NIHKEDEFORMATSIOON.
  

• Elastsusjõud – alati vastupidise suunaga välisele jõule; põõab keha esialgset kuju taastada. N: me ei vaju põrandast läbi.
  
• Hõõrdumine on
  

• KASULIK
  

• KAHJULIK
  

• Esemed seisavad paigal
  

• Pinnad kuluvad
  

• Saame istuda toolile
  

• Auto pidurid võivad kuumeneda
  

• Rattad veerevad
  

• Töövillid võivad tekkida
  

• Hõõrdumist saab
  
  • SUURENDADA
    
  • VÄHENDADA
    
  • Minna üle liugehõõrdumisele
    
  • Pinnad siledamaks (suvekummid, tantsukingad)
    
  • Pinnad krobelisemaks
    
  • Minna üle veerehõõrdumisele (ratas)
    
  • 
    
  • Kasutada 2 pinna vahel vedelikku (õlitamine)
    
• Hõõrdumise liigid:
  

• SEISU.- väga levinud. (me ei suuda liigutada raskeid esemeid, seetõttu seisavad enamus esemeid paigal)
  
• LIUGE .- tekib kui pinnad libisevad teineteise peal. N: suusad lumel.
  
• VEERE .- tekib kui on tegemist veeremeisega. N: ratas.
  

• Hõõrdejõud sõltub:
  

• RÕHUMISJÕUST – mida suurem on rõhumisjõud seda suurem on liikumine.
  
• KOKKUPUUTUVATEST PINDADEST – materjalist, pindade karedusest, pinnakonarlusest.
  

• Hooke seadus – väikestel deformatsioonide keha elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise või lühenemisega. Valem: Fe = k △l
  

Tähised: Fe = elastsusjõud k = keha jäikus[1N/m] △l = keha pikenemine või lühenemine.

• Töö valem: A = F . s mõõtühik: [ J ] ( dzaul )
  
• Võimsuse valem: N = A / t mõõtühik: [ J/s ]
  
• Energia jäävuse seadus - keha potensiaalse energia arvel tehtud töö on muutnud keha kineetiliseks energiaks. Seega ei kadunud esialgne energia ära, vaid muutus ühest liigist teise.
  
• Võnkumine - perioodiliselt korduv liikumine. Liikumine kordub võrdsete ajavahemike tagant ning keha läheb esialgsesse asendisse sama teed mööda tagasi. N: puuoksad, linnutiivad kui lind lendab jne.
  
• Resonants – võnkeamplituudi kasv, kui välisnurga sagedus ühtib oma võnke sagedusega.
  

• Resonants on
  
  • KASULIK
    
  • KAHJULIK
    
  • Kasutatakse pillide juures (kõla tekitamiseks)
    
  • Kui võnkesüsteem puruneb. N: auto mootor.
    
• Lainete interfents – mitme laine liitumine üheks resultantlaineks. N: lainete liitumine veealuste kaljude korral.
  
• Lainete difraktsioon – nähtus kus lained ... tõkete taga. N: merelainetele jäävad ette suured kivid .