Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ford Motors Company areng (1)

1 Hindamata
Punktid
Tere, austatud siinviibijad!
Olen Tiina ja soovin teile tutvustada FORD MOTORS COMPANY ARENGUT ehk siis sõiduautosid, mida Ford on valmistanud.
Ford Motors Company on maailmas suuruselt neljas autode tootja ja selle asutas bensiinimootori leiutaja HENRY FORD aastal 1903. Henry Fordi esimene auto oli tegelikult valminud juba aastal 1896 ning selle auto müümisest saadud rahadega ta firma asutaski. Peale sõiduautode toodab Ford Motors Company ka ralliautosid, veokeid, mootoreid, traktoreid, varuosi, elektrisõidukeid, busse ja teisi masinaid, kuid täna tutvustan lühidalt vaid väheseid sõidukeid, sest Ford on tegelikult kokku loonud üle 200 erineva sõiduauto mudeli.
ESIMENE sõiduauto selle firma poolt anti välja juba samal aastal kuu aega hiljem firma enda loomisest, 1903 aasta juulis. Mudelit kutsuti Ford A- ks ning kokku on neid toodetud ainult 1750. Sellel autol võis olla 2-4 istet ning tippkiiruseks saavutati 45miili tunnis ehk 72km/h. Järgmised Fordi mudelid nimetati tootmise järjekorras vastavalt b, c, d jne. Meie mõistes auto kuju hakkavad need mudelid võtma kuskil 1910 kuni 1920ndate aastatega, mil ilmuvad autodele katused, keskele uks ja ette esiklaas. Mudeli A ja Mudeli B tootmine lõpetati küll 1905 aastal, kuid nende mõlemate tootmist alusati u 20aasta pärast uuesti. Need hilisemad masinad olid juba märkimisväärselt edasi arenenud tänapäevaste kasutusel olevate autode suunas. Kui lõpetati Mudeli B tootmine, hakati järgmisi mudeleid nimetama numbritega, näiteks Ford 18, Ford 74, Ford Mudel 78 jne. Need autod ei erinenud üksteised väga palju, muutusid sillakõrgused, vedavad sillad, veojõud, auto raskus ja muud sellised asjad, mida peetakse erinevate mudelite juures väga tähtsaks. Samuti oli mudelitele nime andmise juures oluline, kas auto oli metallist või puust detailidega, mida tol ajal tuli tihti ette.
ESIMESED TUNTUMAD mudelid tulevad Fordilt alates 1940ndatest, kui hakati tootma ühte ka minu Fordi lemmikutest- Taunust. Taunuse eelkäijaks oli Ford Eifel ning järeltulijaks Ford Sierra ja Granada , aastal 1982 kui Taunuste tootmine lõpetati. Taunuseid on toodetud samuti palju erinevaid mudeleid. Näiteks alguses 1939ndal aastal nägi ta välja selline nagu Eifel. Kuskil 30aastat hiljem, muutus ta kuju selliseks , nagu oleme harjunud tänapäeval veel linna peal liikuvaid Taunuseid nägema. Kuna neid autosid oli lihtne omal käel parandada varuosi ostes ning neid ise vahetades, olid need väga populaarsed . Tänapäeval liigub neid aga vähe ning parandada on raske, kuna varuosi võib saada veel vaid mõnelt teiselt samasuguselt mudelilt.
Taunusega sarnaneb Ford Granada, mida hakatigi tootma Taunuse põhjal aastal 1972. Hilisemad Granadad sarnanevad aga Ford Scorpioga, mida hakati tootma Granada põhjal, nii et tegelikult peaks ütlema, et Scorpio sarnaneb Granadaga. On aga vastupidi, sest Scorpiot on toodetud rohkem sellisel kujul nagu ta on, ning Granada mudel pole eriti tuntud. Samas viimast, Granada mudelit, mis põhiliselt ongi Scorpio nimetati Granadaks vaid sellepärast, et see oli esimene automudel Euroopas, millel oli standardina paigaldatud mitteblokeeruvad pidurid. Ford Scorpiot hakati tootma 1985 ning toodeti aastani 98. See on samuti üks levinumaid autosid, mida on kerge ise parandada ning millel on head sõiduomadused. Samuti on Scorpios palju ruumi, seega sobilik pereautoks. Scorpio oli esimesena tunnustatud ka oma mugavuse poolest.
Palju teatakse ka Ford Thunderbirdi, mille tootmist alustati 1955. See auto oli algselt tootmises sportautona, kuid muudeti personaalseks luksusautoks, sest auto oli algul kahekohaline ning ei sobinud peredele . Luksusautona oli sel 2-4kohta ning läbimüük suurenes märgatavalt. Nende tootmine lõpetati alles aastal 2005 ning neid autosid on palju kasutatud ka erinevates filmides , ka ühes James Bondi filmis (Die Another Day). See mudel oli tootmises 13põlvkonda.
Väga kuulsaks on Ford saanud ka Mustangiga, mida samuti võib palju näha filmides nt. James Bondi filmis "Goldfinger" ja samuti on mitmete noorte lemmikuteks ja unistuseks. See ilus ja võimas masin on tootmises olnud alates 64ndast aastast ja neid toodetakse nõudluse pärast veel tänaseni. Mustang on peale Mudel A-d kõige edukam Fordi väljalase ning see on ainus nn. poni - auto, mis on järjest tootmises püsinud 4 aastakümmet. Nimetus "poni auto" väljendab endas ilusat , stiilikat ja samas kompaktset ning odavat autot. 2005ndal aastal valiti Mustang Kanada aasta autoks.
Kõige uuemad ja tuntumad autod Fordi toodangus on Ford Ka ja Ford Kuga. Ford Kad hakati tootma aastal 1996 ja toodetakse siiani. Hoolimata Ka odavast müügihinnast, on see Ford Motors Companyle osutunud vägagi kasulikuks oma kasumi poolest. See mudel on kuulus oma väikese kere ja kütusesäästlikuse poolest. Auto võtab ainult 4,2 liitrit 100le kilomeetrile. Uue KA sihtrühmaks on noored, kes naudivad võimalust julge autovalikuga muljet avaldada.
Kõige uuem Fordi toodang on FORD KUGA, mille tootmist alustati aastal 2008 ning mis on tegelikult maastur. See uhiuus mudel on Fordi sõnul esimeseks sammuks konkurentsitihedale linnamaasturite turule ja tõotab pakkuda suurepärast segu nauditavast maanteesõidust ja üllatavatest maastikusõidu oskustest.
Kogu selle jutu lõpetuseks soovin öelda, et kuna Ford on tootnud erinevaid mudeleid meeletult palju, jäi mul mitmetest mudelistest rääkimata, kuid loodan, et suutsin teis tekitada natuke huvi, et edaspidi vaadata ka näiteks reklaame teistsuguse pilguga.Kas on midagi uut jälle lisatud või mis kujunduses muutunud.
Tänan kuulamast!
http://www.slideshare.net/sinikazzz/ford-motors-company-areng
Ford Motors Company areng #1 Ford Motors Company areng #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sinikazzz Õppematerjali autor
Kõne, sain 5 aga peast rääkisin juurde ja mitte kõike mis siin on.Kohati sõnastus halb. Kõrval oli slaidiesitlus piltidega

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Chevrolet Impala
32
docx

Chevrolet Impala

1 Contents SISSEJUHATUS 1. GENERATSIOON 2. GENERATSIOON 3. GENERATSIOON 4. GENERATSIOON 5. GENERATSIOON 6. GENERATSIOON 7. GENERATSIOON 8. GENERATSIOON 9. JA 10. GENERATSIOON KOKKUVÕTE 2 SISSEJUHATUS Chevrolet Impala on täissuuruses sedaan mida hakati tootma General Motorsi Chevrolet osakonna poolt 1958. aastal. 1965. aastal võistles Impala kõige kallim mudel Ameerika turul Ford Galaxie 500 ja Plymouth Furyga, olles kõige rohkem müüdud auto Ameerikas. Impala jätkas Chevrolet kõige populaarsema täissuuruses mudelina kuni 1980. keskpaigani. Aastal 2000 tutvustati Impalat uuesti tavalise esiveolise keskmise suurusega sedaanina. 2014. aastast alates müüakse Impalat USAs, Kanadas, Mehhikos ja Lähis-Idas. Ed Cole, Chevrolet peainsener nimetas Impalat 1950. lõpus prestiižikaks autoks, mis on kättesaadav ka tavalisele Ameerika kodanikule.

Auto õpetus
Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

Põhja-Ameerika On suurregioon, veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki-USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asutasid 16-19saj eurooplased võib kutsuda uus Euroopaks Kaug-Lõuna Lääne tsivilisatsioon on levinud ka lõunapoolkeral, tüüpilisemal kujul Austraalias ja Uus- Meremaal. Seegi piirkond on asustatud väljarändajatega Euroopas, kes tõrjusid põlisrahvad välja. Erinevalt põhja-Ameerikas on Austraalia ühiskond palju noorem: euroopalik areng on seal kestnud 200 aasat ning pole seetõttu põhja-ameerikalikku küpsust saavutanud. Ladina-Ameerika Põhiline kolme tsivilisatsiooni segunemine, mis regiooni eripiirkondades on vastavalt ühte või teise komponendi osatähtsuses erinev. Mehhikost Paraguayni nn Hispano-Ameerika, etendas põlisrahvaste indiaanlaste tsivilisatsiooni lääne omaga enamvähem võrdset rolli. Aafrika tsiv roll suht väike. Brasiilias ja Kariibias segunes lääne tsiv peamiselt aafrika tsivilisatsioonidega

Maailma majandus
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30 Säästva (jätkusuutliku) arengu 6 kontseptsiooni 32 3. PROJEKTIDE TASUVUSANALÜÜS. KULU-KASU ANALÜÜS. 35

Ökoloogia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline

Üldpsühholoogia



Kommentaarid (1)

AnDrez profiilipilt
AnDrez: imelik formaat

22:32 20-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun