Vedelike omadused (0)

Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid)
Pindpinevus -…seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala.
Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = ( sigma ) σ * l
(Sigma) σ - pindpinevustegur (N/m)
Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = π d m= σ l /g
Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi.
Kui nurk delta on suurem kui 90 kraadi, siis öeldakse, et see vedelik ei märga tahket pinda. Sellisel juhul vedelike molekulide omavaheline külge tõmme ületab tahke keha molekulide ja vedelike molekulide külgetõmmet. Nt : elavhõbe klaasil elavhõbe
Kapillaarsus - Kapillaarsus on vedelike tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapilaaridest. Vedeliku tõusu või langust leitakse valemist h = 2 σ / ρgr r –toru raadius, g- 10 m/s(ruudus) , ρ- vedeliku tihedus (kg/m ( kuubis ) )
Keemine- Keemisel toimub aurustamine, kogu vedeliku ulatuses. Vedeliku sees tekivad auru mullid , need paisuvad , kerkivad pinnale ja lõhkevad. Vedelik hakkab keema temperatuuril, mil auru rõhk mullides võrdub välisrõhuga. Seega keemistemperatuur sõltub välisest õhurõhust. Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem temperatuur.
Küllastunud aur- Suletud anumas tekib korgi alla aur, kuid õige pea tekib olukord, kus vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma vedelikku. Tekib tasakaal aurumise ja kondenseerumise vahepeal. Sellist oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunud auruks.
Õhu niisukus-Looduslikus õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhu niiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil 1) Absoluutne niiskus näitab 1m (kuubis) sisalduvat veeauru grammides . φ - fii(g/m(kuubis) ) 2) Relatiivne niiskus näitab kui kaugel on veeaur küllastus olekust φ= ρ / ρ0  *100% ρ0- on antud temp. küllastunud veeauru tihedus , mis näitab, mitu g. veeauru mahub max 1 m(kuubis) õhku antud temperatuuril
Kastepunkt – Temperatuuril langemisel muutub aur varem või hiljem küllastunuks. Vee auru küllastunud olekut nim. kastepunktiks. Õhu jahtumisel kastepunktini, hakkab veeaur kondenseeruma. tekib udu ja kaste. φ= ρ / ρ0  V= S h m = ρ V
giga (G) 10 9 , mega (M) 10 6 , kilo (k) 10 3, milli (m) 10 -3 , mikro ( ) 10 -6 , nano (n) 10 -9
Vedelike omadused, Märgamine Kapillarsus
Pindpinevus