Vajadusel tuleb taimi kasta ja seda tehakse hommiku poolikul, et taimed õhtuks ära kuivaks. Kui kasutatakse tilkkastmist, siis on otstarbekas koos kastmisveega anda ka väetisi. Pealtväetamine võib toimuda ka lehtede kaudu, 1-2%väetiselahus pritsitakse taimepritsiga taime lehtedele. Leheväetisi võib kasutada koos taimekaitsevahenditega. Pealtväetatakse taimi kaks korda kasvuperioodi jooksul, esimene kord siis kui taimed on juurdunud ja nendel on 3-4 pärislehte. Teine kord viljade moodustumise ajal, võib kasutada lämmastikväetisi, vajadusel kasutatakse ka kompleksväetisi. Koduaias võib pealtväetada virtsalahusega (1:10). Kahjuritest võib kahjustada kedriklest, põhjustajaks soe ja kuiv õhk. Saagi koristamine-avamaal valmib saak juuli esimesel poolel ja kestab septembri lõpuni. Saaki koristatakse kahe kolme päevaste vahedega. Mida tihedamalt saaki koristatakse, seda kvaliteetsem ja suurem see on. Koristamisel peab olema ettevaatlik, et mitte vigastada kurgitaimi
Happeline muld (näiteks pH 5) sobib põõsasmustikatele, rododendronitele ja okastaimedele. (http://www.kekkila.ee) 2 Tomati keskkonnanõudlusest Tomatit on 1a soojalembesed taimed. Kasvu ja arengu erinevatel perioodidel on erinevad nõudmised välistingimustele. Nad võivad kasvada ja vilju kanda pika päeva ja pideva päevavalguse korral. Lühikest päeva vajab ainult istiku staadiumis. Vee vajadus on päris suur. Neile on niiskust eriti vajalik õiepungade moodustumise ajal. Kui sellel ajal ei kasteta, siis õied langevad maha ja viljade moodustumise ajal areneb tipumädanik. Veepuudusel pinnases alaneb saagikus, kuigi kiireneb nende valmimine, kuid kuiva ja niiske perioodi järsul vaheldumisel viljad lõhenevad. Sealjuures tomatid ei kannata kasvupinnast, mis on lähedal põhjaveele, sest juured on siis vaevatud õhupuudusest, aeglustub nende kasv ja nad võivad hukkuda. Pinnase liigniisutamine
2H3CCH(OH)CH3+O22H3CCOCH3+2H2O; Karboksüülhapped CH3CH2OH+O2CH3COOH+H2O. 33. Ennustage aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi. Aldehüüdide oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped; ketoonide oksüdatsioonil tekivad vesi ja süsihappegaas. 34. Kirjutage estrite ja amiidide saamisreaktsioonid. Kuidas seda reaktsioonitüüpi nimetatakse? Selgitage reaktsioonimehhanismi. Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise reakstiooni tulemusena tekivad estrid. Estri moodustumise reakstioon on kondensatsioonireakstioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreakstiooni korral vesi). Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega. Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab C(=O)-N(H)- rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi 3
2009 aasta segudes hariliku aruheina ja roog-aruheinaga oli lutsernitaimi vastavalt 60 ja 48 tk m-2 (puhaskülvis 72). Segukülvidest andis usutavalt suurema saagi lutsern põld-raiheinaga. 135 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile Kõrrelise lisamine lutsernile muutis rohusööda keemilist koostist. I niide tehti lutserni õiepungade moodustumise lõppfaasis või õitsemise algul olenevalt kevad- suvisest temperatuurist ja sademetest. Liblikõieliste kõrge proteiinisisaldus ja selle suur lõhustuvus vatsas on probleemiks söötmisel. Hea rohusööda proteiinisisalduse miinimumnõudeks on 15% (Tamm 2005). Kuigi kõrreliste mõjul proteiinisisaldus vähenes ei jäänud see hariliku lutserni segudes heale rohusöödale nõutud tasemest väiksemaks. Kõrreliste liikidest oli
Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K, mis tunduvad ümbritseva piirkonnaga võrreldes tumedamana. Päikese poolt väljastatud energia ei ole ühesuurune. Samuti mitte päikeselaikude aktiivsus. 17nda sajandi viimasel poolel oli periood väga madala päikeselaikude aktiivsusega, mida kutsutakse Maunderi Miinimumiks. See langeb ühte ebaloomulikult külma perioodiga Päike Põhja-Euroopas, mida tuntakse mõnikord, kui Väikest Jääaega. Päikesesüsteemi moodustumise ajast peale on Päikese väljastatud energiahulk suurenenud umbes 40%. Päikese mõjuringis orbiitleb kaheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte (komeedid, asteroidid, kääbus planeedid jt.) 5 Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning ka kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur kuulub Maa-sarnaste planeetide hulka
korra järjest Kahjurite Pistmisimemissuistega Proteus 23,15 €/l Võrsumise, tõrje ja haukamissuistega 0,75 l/ha 17,36€/ha laiumise ja 3 pritsimist putukad, nii vastsed kui õiepungade ka valmikud moodustumise faasis Umbrohtude Enamik umbrohud Roundup Gold – 8,76 €/l Peale koristust tõrje 2 l/ha 17,52€/ha Kaheidulehelised ja Fenix – 19,35 €/l Enne tärkamist osad kõrrelised 3,0 l/ha 58,05€/ha
Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt valja sadeneb. Töö käik Valasin kasteklaasi 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-list lahust ja lisasin tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiva Pb(OH)2 sade kaotamist ja lahuses naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustamist. Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja Panin sooendama kuni pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumise algust. Seejärel panin katseklaas jäävanni, kus pidi jätkuma sade formeerumine. Töö tulemus Pärast ainete segamist ja kuumutamist segu värvus muutus tumepruuniks, kuid PbS sadet ei tekkinud. Saan teha järeldusi, et minu poolt oli tehtud viga ainete koguse määramisel. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroaadikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest valjasadestav reagent, kuid TKA ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla10 000
või spetsiaalne mehhanism - poognaladustaja 12. Poognad staapellaual otsestatakse eestõkisega 9 ja tagavinkliga 13 ning külgedelt külgvinkliga 14. Paberivirn, mis asub staapellaual 15, automaatselt laskub allapoole, vastavalt trükitava paberi paksusele. Mida paksem on paber, seda kiiremini laskub staapellaud. Väljamistransportöör liigub hammasrataste abil 16, millede asendit reguleeritakse kruviga 17 Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? Hõõrdevaltsid tagavad ühtlase värvikihi moodustumise Milleks kasutatakse kattevaltse? Kattevaltsid kannavad värvi vahetult trükivormi pinnale( aga ka samuti lülitub sisse seade, mis reguleerib valtside survet trükivormile Mitu kattevaltsi on tavaliselt kasutusel?) Milleks ja kuidas liiguvad värvisüsteemi valtsid? Millistest osadest koosneb värvisüsteem? 1. Kattevalts (2. Hõõrdesilinder) 3. Hõõrdevalts 4. Värvinuga 5. Värvikast 6. Duktorvalts 7. Ülekandevalts Kuidas reguleeritakse värvisüsteemi?
rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest 3.8 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid.
· teised tüübid (nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet 3. Mis on insuliin? Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Rakvere Ametikool 4. Pärislikkus Pärilike faktorite tähtsust näitab haigestumise sagenemine perekonniti. Isa haiguse korral on lapse risk 5 %, ema haiguse puhul 2,5 %, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20 %-ni
kuupäev: 24.töö ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse
aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2. Liitumispolümerisatsiooni toimub monomeeride ühinemine polümeeriks süsinikevaheliste kordsete sidemete arvelt, mis polümeeri moodustumise käigus katkevad. -Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. -Liitumispolümerisatsiooni kasutatakse näiteks plastmassitööstuses uute materjalide valmistamisel. Sel teel valmib näiteks PVC (polüvinüülkloriid). Kondensatsioonipolümerisatsiooni käigus kaks hüdroksühappe molekuli reageerivad
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK23 Töö pealkiri: Sahharoosi Ensüümreaktsiooni Kineetiliste Parameetrit keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 mreaktsiooni Kineetiliste Parameetrite Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Teooria Ensüüm reaktsiooni kineetikat kirjeldab Michaelis-Menteni vôrrand: kus v0 – reaktsiooni algkiirus; S0 – substraadi algkontsentratsioon; Km- Michae maksimaalne kiirus Konstandi Km sisuline tähendus: kui [S]0 = Km, siis v0 = e kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimaalsest. Järeldu madalama substra...
S (16) 1s22s22p63s23p4 Cl (17) 1s22s22p63s23p5 Keemiline side · On efekt mille tulemusena on kahe teineteisest teatud kaugusel paikneva aatomi energia oluliselt madalam (100 kJ/mol) võrrelduna teineteisest lõpmata kaugel paiknevate aatomitega · Aatomeid teineteise lähedal hoidvad jõud on oma olemuselt elektrostaatilised · Keemilise sideme moodustumise järel paikneb kokkuvõttes rohkem elektrone rohkem tuumade lähedal Molekul Molekul on aatomitest moodustunud agregaat millel on temale ainulaadsed jälgitavad omadused Molekuli iseloomustavad omadused: · atomaarne koostis molekulaarvalem · aatomite sidestatus struktuurvalem · ruumiline struktuur · füüsikalised ja keemilised omadused Molekulaarvalem ja struktuurvalem Dimetüül eeter ja etanool omavad sama molekulaarvalemit: C2H6O
1. Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. 4. Katastroofihüpotees- Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Jupiteri kaaslased Nagu ennem sai mainitud on Jupiteril kõige rohkem kaaslasi. Neid on kokku 63. Kõigesuuremad on neist kuud nimedega: Io, Europa, Ganymedese ja Callisto. Need avastas itaalia astronoom Galileo Galilei 1610.aastal. Callisto Neist neljast kõige kaugemal asuv Kuu on Callisto suuruselt kolmas kuu meie
pidamine, mida on tihti põhjuseks pakutud. Kuna Leonardo oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Tema joonistused ja märkmed näitavad tohutut huvide ulatust, alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimise kingade jaoks. Seal on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta. Need päevikud alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma olid ta sõprade poolt levitatud on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, Louvre, Hispaania Rahvusraamatukogu, Victoria ja Alberti Muuseum, Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline ,,Codex Atlanticus" ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku
vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Otsene mõju aineringe. Kaudne mõju bioloogiline aktiivsus (murenemise ja huumuse moodustumise kiiruse) Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid jääkaineid ( taimkattetüüp;loomad;mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele) Inimtegevus: Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida
termorakk on vajalik pastöriseerimisaja pikendamiseks automaatringvoolukapp on vajalik puudulikult pastöriseeritud piima tagasi Mõnedel on ka ainult desotoraator Plaataparaadid on tootlikusega 3000 liitrit tunnis, 5000 liitirit tunnis, 10 000 liitrit tunnis, 15 000 liitrit tunmnis Villimisautomaatide võrdlus Villimisautomaadi nimetus Pakendi tüübi nimetus/ Pakendi moodustumise etapid materjal Kilesse villimise automaat Polüetuleenkile Kile keritakse rullilt, läbib baktertitsiidse lambi ja vormitakse kiletoruks. Pikiõmbluse keevitusseadsises keevitatakse sellele pikiõmblus. Peale
millest ühes sisalduvad lipiidid. Loksutati, lisati 4 ml destilleeritud vett ning loksutati veel. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis muutus segu loksutamisel häguseks, seega proov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Akroleiini moodustumise järgi saab eristada glütserooli sisaldavaid ja mittesisaldavaid lipiide. O t° H2C HO OH + 2H2O OH H glütserool e propaantriool akroleiin e propenaal Töö käik
12 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Nitrosoamiinid Juba 1970. aastal pöörati tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide teke on kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. 13 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Oht tervisele 1) N-nitrosoamiinid – kantserogeenid Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, mis võivad
kuupäev: 12.02.2014 24.töö ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse
uvulaarid. Pehmesuulaehäälikud velaarid. Kõvasuulaehäälikud palataalid. Somphäälikud (tekivad hambasompude juures) alveolaarid. Hammashäälikud dentaalid. Keelehäälik lingvaal (keele külgedel moodustuvad lateraalid). pehmel suulael - velaarid kurgunibul uvulaarid kõval suulael palataalid hambasompudel alveolaarid hammastel dentaalid huultel labiaalid keelehäälikud e lingvaalid Ülesandeks on moodustada häälikuid nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel. Pehme ja kõva suulagi jagunevad mõlemad veel omakorda taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Hambad. Suuõõne põhjas on keel
moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi- ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid. Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad, millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvad 8 planeeti. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustumise protsess ligikaudu 4,56. miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning planeetide moodustumise ajal algas esmane ainese segregatsioon (eraldumine) ja diferentseerumine (grupeerumine fraktsioonidesse). Tahkete osakeste
Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele. 2)Seest on bakterirakk täidetud LIIKUMATU tsütoplasmaga milles paiknevad ribosoomid. 3. Viirused (+JOONIS õ.lk.18) Ehitus: Viirused on erineva suuruse ja kujuga. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. Pärilikkusaine moodustab geene. Viiruste geenid mõjutavad peremeesrakku ja määravad uute viiruste moodustumise. Omadused: 1)Sarnanevad elusorganismidega: a)Võime muutuda ning aja jooksul areneda. b)Pärilikkusaine olemasolu, 2)Erinevad elusorganismidest: a)Puudub rakuline ehitus ( viirustel pole tuuma ega tsütoplasmat) ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Kuidas inimene nakatub: Inimene võib nakatuda saastunud toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel. Siirutaja: tõvestaja edasiandja teisele organismile. 4.Vetikad
40 000 aastat, võrdpäevsus on umbes iga 20 000 aasta tagant samas positsioonis orbiidil. Nende niinimetatud Milankovii tsüklite tõttu mutub päikeseenergia jaotus Maal. Saksa meteoroloogile Wladimir Peter Köppenile toetudes sõnastas Milankovi 1941 oma töös "Maa kiirguse kaanon ja selle rakendus jääaja probleemile" hüpoteesi, et jääaeg esineb alati siis, kui suvine päikesekiirgus põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel muutub minimaalseks. Jahedad suved on Köppeni järgi jää moodustumise seisukohalt määravamad kui külmad talved. Viimasel ajal on Milankovii teooriat üha enam kritiseeritud. Alates 1990. aastatest on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera. (http://wapedia.mobi/et/Arutelu:J%C3%A4%C3%A4aeg) Elu jääajal Jääaegadel elasid Euraasias karmi kliimaga kohastunud loomad, nt mammut, karvane ninasarvik, tarvas, ürgpiison, koopakaru, polaarrebane, lindudest polaarlõoke
organisatsiooni tunnusteks on: · iseseisva vara omamine, mis on eraldatud selle liikmete varast; · selline vara moodustab erilise vastutusüksuse; · võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena; · eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt: · Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1); · Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte · moodustumise ning selle väljendumise. · Eraldatus oma liikmetest. · Iseseisev varaline vastutus. Kindlale eesmärgile suunatus ei ole juriidilisele isikule iseloomulik tunnus. 1.2. Eraõiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik- on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on ammendavalt äriseadistikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud
Keemistemperatuurist kõrgemal rõhul ei saa aine esineda stabiilse vedelikuna. ·Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse ·Temperatuuri, mille juures aine sulab nim. sulamistemperatuuriks ·Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine ·Sulatamiseks kulub energia ·Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk ·Sulatamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks ·Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. ·Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. ·Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus () näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Q
Matrikli nr Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes
viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid. Restriktaas- omapärane ensüüm, mis lõikab dna kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Bakterid sünteesivad neid, et end kaitsta end erinevate viiruste sissetungi eest need lõikavad viiruse dna tükkideks enne kui see jõuab rakku kahjustada. Ligaas ensüüm, mille toimel ühinevad ahelate otsad ka kohalentsete sidemetega ja lõpetab rekombinantse molekuli moodustumise Transgeenne organism organism, kelle genoomi on siiratud mõne teise liigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Geeni nokaut=geenisihtimine suunatud mutageneesiga tekitatav geenirike, mis geeni avaldumise täielikult välistab. Sel viisil loodud organismid on nokaut-organismid. Luuakse DNA-konstrukt, mis sisaldab suure osa sihitava geeni nukleotiidijärjestusest, kuid selles on oluline viga, mis geeni avaldumist ei võimalda
Plasmiidid võivad kodeerida resistentsust nii ühe kui ka mitme antibiootikumi suhtes. Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali, nimetatakse doonoriteks, vastuvõtvad rakud on retsipiendid. *Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F positiiveteks (F+) rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumise eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal doonorilt retsipiendile. Tekib nn tsütoplasmaatiline sild. Retsipientrakku tähistatakse F- (F-negatiivne) ja neil F-plasmiid puudub. Konjugatsiooni tulemusena tekivad Hfr rakud (high frequency of recombination). Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma: *virulentsed faagid - põhjustavad bakteriraku lüüsumist (ehk raku seina lõhustumist) *mõõdukad (ehk tempereeritud) faagid on bakteri genoomis soikeseisundis ja
Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.03.2014 Töö eesmärk Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine. (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. Lülitatakse sisse arvuti ja käivitatakse programm ,,PicoLog". Avaneb aken ,,PLW Recorder". Klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New settings".
Kirjeldatud haiguspildi paremaks mõistmiseks vaatleme lähemalt insuliini teket ja rolli organismis. Insuliin Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks (joonis 1). Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Haigusmehhanismid I tüüpi diabeedi puhul on veresuhkru tõusu (hüperglükeemia) põhjuseks ß-rakkude kahjustusest tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine. Normaalse veresuhkrutaseme juures suhkur uriini ei pääse, küll aga hüperglükeemia tingimustes (alates
Ateroskleroos Arteri krooniline haigus, mis väljendub OxLDL ja kolesteriini kuhjumisega intima ja media endoteelis, mis on põhjustatud lipiidse ainevahetuse häiretega. Ateroskleroosi patogenees Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil Vahtrakkude nekroos, lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootilised naastud Naastu rebestumine ja tromboos Kolesteroolirikkad sapikivid Tekivad sapphapete konjugaatide, kolesterooli (75-80%) ja fosfolipiidide kuhjumisega. Sapikivide teke ohuallikad on vähene liikumine, rasvumine, krooniline kõhukinnisus, kestvalt
ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvat üheksa planeeti. Teoreetiliselt oletatakse et planeedi mass jääb 10 28 kg > planeet >1019 kg vahele. Keha mass >1028 kg saavad tema sisemuses võimalikuks termotuumareaktsioonide arenemine, algab ainese helendumine - moodustub pruun kääbustäht. Alla 1019kg ei toimu planeeti moodustava ainese ülessulamist ega gravitatsioonilist diferentseerumist - ei moodustu sfääre. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustamise protsess ligikaudu 4,56 miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning planeetide moodustumise ajal algas esmane ainese segregatsioon (eraldumine) ja diferentseerumine (grupeerumine fraktsioonidesse). Tahkete osakeste ning gaaside eristumine
[7] Teiste rakkudega on ta ühenduses signaalainete kaudu. Neuroni aksoni terminaalis olevatest sünaptilistest vesiikulitest sekreteeritakse neurotransmittereid, mis kannavad närviimpulsi edasi postsünaptilisele rakule. endotsütoos- väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine. Makromolekulid seonduvad membraani või retseptoriga ja see põhjustab plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Makromolekulaarsed ained ei läbi passiivselt hüdrofoobset plasmamembraani ning peavad seetõttu kasutama endotsütoosi. Fagotsütoos- esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele ehk kahjutuks tegemisele. Imetajates on nendeks ühisest eellasest arenenud makrofaagid ehk suur-õgirakud ning neutrofiilid ehk vere valgelibled, mis
mis on katseliselt leitavad. Tähistatakse termodünaamikas suurte tähtedega, näiteks siseenergia U , entalpia H , entroopia S . ! 6. Keemiline ja füüsikaline vastasmõju ! 1. Keemiline vastastoime tähendab üldjuhul vesiniksidemete teket ja hüdraatumist. Hüdraatumiseks nimetatakse polaarsete ühendite seostumist vee molekulidega; vees lahustuvaid polaarseid molekule kutsutakse hüdrofiilseteks. Sidemete moodustumise käigus süsteemi energia väheneb. Täielikult mittepolaarsed ühendid ei moodusta vesiniksidet. Selliseid ühendeid nimetatakse hüdrofoobseteks. 2. Füüsikaline vastastoime tekitavad van der Waalsi jõud. Nende jõudude energia on keemiliste sidemete omast palju väiksem, ent mõjupiirkond on suurem. Van der Waalsi jõud mõjuvad molekulide vahel. Eristatakse kolme erinevat jõudu: 1. Orientatsioonijõud – tekivad polaarsete molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole)
Naha vananenud välimus Kasvuhäired (eriti kiiresti kasvavatel lastel) Platsenta kasvuhäired Sugurakkude moodustumise häired Vitamiin D kaltsiferoolid kaltsiumi ainevahetus ja seega ka luude arengu soodustamine ning Lastel rahhiit- pehmed luud vitameer D2 ehk seepärast nimetatakse D-vitamiini ka antirahhiitiliseks. Täiskasvanutel osteomalaatsia-luu ergokaltsiferool ja funktsioneerib koostöös paratüreoidhormooniga (kõrvalkilpnäärme pehmenemine/hõrenemine
Küllastumata triatsüülglütseroolide hüdrogeenimine Ni-katalüsaatori juuresolekul. Saadakse täielikult hüdrogeenitud rasvad (kõrgsulavad küpsetus- ja praadmisrasvad) ja osaliselt hüdrogeenitud rasvad (õlid, milles on ühe kaksiksidemega rasvhapped; tooted, milles linoleenhape on hüdrogeenitud, aga linoolhape mitte; need rasvad sulavad u. 30C juures) Katalüsaatorid: Kõige laialdasemalt kasutatakse niklit. Valik tehakse sõltuvalt reaktsiooni spetiifilisusest, trans-isomeeride moodustumise ulatusest ja aktiivsuse perioodist ning maksumusest. Niklil on suur eelis, kuna teda saab kasutada korduvalt (selleks peab taimeõli olema happevaba, vabastatud kummilisanditest ning ei tohi sisaldada väävliühendeid) Asendusrasvhapped 1) Hüdroksü-rasvhapped 2) Okso-rasvhapped 3) Furaan-rasvhapped Atsüülglütseroolid (neutraalsed lipiidid) 1) Triatsüülglütseroolid (TG) Triestrite moodustamine Füsioloogiline kalorsus sõltub rasvhappelisest koostisest
Oregoni ülikoolis mustade aukude moodustumist ja kosmiliste ussiaukude omadusi uuriv Stephen Hsu möönis, et vähemalt tänapäeva tehnikataseme juures on mainitud kahte tüüpi objektil praktiliselt võimatu vahet teha. Samas avaldas ta arvamust, et kõnealused objektid kujutavad enesest siiski just musti auke, sest nende moodustumise kohta on olemas tõsiseltvõetavad teooriad, samas kui kahe universumi vahelise tunneli tekke usutavaid stsenaariume ei ole seni suudetud luua. Ta lisas, et ussiaugud vajaksid ka oma stabiliseerimiseks hüpoteetilist eksootilist ainet, mille olemasolus on põhjust sügavalt kahelda. Ent Soloduhhini arvates võib kosmiline ussiauk tekkida sarnaselt mustale augule näiteks oma eluea lõpuni jõudnud tähe kokkulangemise tagajärjel.
moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri
Tartu Kutsehariduskeskus I A Tehnokeraamika Iseseisev töö Juhendaja: H Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................ ............................2. Sissejuhatus.......................................................................................................................... ...........................3. Tehnokeraamika tutvustus........................................................................................................................4. Tehnokeraamika liigitus.........................................................................................................................5.1. Oksiidkeraamika.................................................................................................................. ......................5...
tervetena kuni kevadeni. Vesi (niiskus) · Kartuli veetarve kasvuperioodi algul (mahapanekust tärkamiseni) suhteliselt väike. · Pannes hektarile 2.5-3 tonni seemnemugulaid, viime nendega mulda 1800-2300 kg vett, mis on arenevale taimele hästi kättesaadav. Sellega on tärkamine kindlustatud. Vesi · Pärast tärkamist transpireeriva lehepinna moodustumisega suureneb taime vajadus vee järele. · Õiepungade moodustumise faasis suureneb veetarve tunduvalt sest pealsete kasv on väga intensiivne ning algab ka mugulate moodustumine. · Kartulitaime maksimaalne veetarve on õitsemise algusest kuni pealsete kasvu lõppemiseni. Fotosüntees · CO2+6H2O+valgusenergia = C6H12O6+674cal+6O2. · Fotosüntees võib, olenevalt keskkonnatingimustest ning taime arengust ja seisundist, toimuda erineva intensiivsusega, mille tulemusena on ka moodustunud orgaanilise aine hulk erinev.
Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitatud nende nähtava kuju järgi. Kõige tavalisemad on elliptilised galaktikad, mis on ellipsikujulised. Spiraalgalaktikad on spiraalharudega ketta kujulised. Korrapäratud galaktikad on ebakorrapärase või ebahariliku kujuga; mõnikord on tegu elliptilise või spiraalgalaktikaga, mida naabergalaktikate gravitatsioon on lõhkunud. Gravitatsioonilised mõjud võivad kaasa tuua ka galaktikate liitumise või tähetekke purskega galaktika moodustumise. Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika. Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline keskkond on väga hõre, selle tihedus on alla 1 aatomi kuupmeetri kohta. Suurem osa galaktikatest on rühmitunud galaktikagruppideks ja galaktikaparvedeks ning need enamasti superparvedeks. Galaktikate jagunemine kuju järgi
Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikesee...
Selle pilvemassi paksus võib olla kuni 10 kilomeetrit, tihti on pilvekihis tühikuid. Kihtsajupilved on segapilved; nad koosnevad nii veepiisakestest kui ka lumehelvestest ja jääkristallidest, seetõttu on nad sajurohked. Kihtsajupilved tekivad kõrgusevahemikus 1,53 (35) km, aga mõnikord võib nende alumine piir olla kõrgusel 100200 meetrit ja isegi madalamal. Kihtsajupilvede teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega. 5 Kihtsajupilved tekivad sooja frondi ees, kui soe õhk liigub külmale õhule vastu ja tõuseb selle õhumassi kohale. Sooja õhu temperatuur alaneb, veeaur kondenseerub ja tekivad pilvevallad pikkusega mitusada või mõnikord isegi tuhat kilomeetrit. Pilved algavad 300 400 km kaugusel sooja frondi ees ja ulatuvad sügavuti tsükloni keskkohani. Nende
samast gaasi-tolmupilvest. 2. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi- suurune) taevakeha nimega Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse Kunstniku nägemus Kuu tekkimisest energia sulatas maakoore, pani aluse Maa kihilisele ehitusele (koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt
- Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) propaan-2-ool Amiinid -amiin -NH2 CH3CH2-NH-CH3 Vesilahused ei juhi elektrit etüülmetüülamiin Keemilised reaktsioonid kulgevad üldiselt aeglaselt
kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. Spoorid tekivad harilikult mittesuguliselt. Seejuures on kõige lihtsam spooride tekkimisviis seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust (oiidist) võib tekkida uus seeneniidistik. Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu. Penicillium roquefort`i- juustu valmistamisel. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega) aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord dest veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid
Teatavasti reageerib ka vesi energiliselt naatriumiga, eraldades vesinikku. Alkoholaadid tekivad alkoholidest ka teiste metallide, näiteks magneesiumi ja alumiiniumi toimel. Alkoholaadi tekke reaktsioonis esineb alkohol nõrga happena. 2. Estrite moodustumine. Hapete reageerimisel alkoholidega moodustuvad estrid, mille juures alkoholi hüdroksüülrühma vesinik asendub happeradikaaliga: · C5H11OH + CH3 CO OH CH3 CO OC5H11 + H2O Estrite moodustumise reaktsiooni nimetatakse ka esterifikatsiooniks. Esterifitseerumisreaktsioon on pöörduv. Vee ja eriti leeliste toimel estrid lagunevad, moodustades uuesti lähteained alkoholi ja happe. Estrite hüdrolüütilist lagundamist nimetatakse seebistamiseks (hüdrolüüsiks). Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma osavõtul: 1. Hüdroksüülrühma asendumine halogeeniga (alküülhalogeniidide moodustumine).
4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. 7 11. Atmosfäär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
