Planeetide kaaslased (0)

Planeetide kaaslased
Sissejuhatus
Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast.
Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest.

Planeet Maa kaaslane LUNA

Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie päikesesüsteemis, millel on ainult üks kaaslane, seega moodustavad Maa ja Luna ainsana topelt -planeetide süsteemi. Luna on suuruselt viies kuu meie päikesesüsteemis, diameetriga 3474km, ning eriliseks muudab selle kuu asjaolu, et tegemist on ainukese taevakehaga peale Maa, kuhu inimene on väidetavalt oma jala tõstnud. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga , mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.
Luna päritolu: Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi.

Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest.

Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu.

Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.

Katastroofihüpotees- Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha . Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu.

Jupiteri kaaslased

Nagu ennem sai mainitud on Jupiteril kõige rohkem kaaslasi. Neid on kokku 63. Kõigesuuremad on neist kuud nimedega: Io, Europa, Ganymedese ja Callisto . Need avastas itaalia astronoom Galileo Galilei 1610.aastal.
Callisto
Neist neljast kõige kaugemal asuv Kuu on Callisto suuruselt kolmas kuu meie päikese süsteemis. Tegemist on äärmiselt kerge taevakehaka olles sama suur kui planeet Merkuur kaalub ta kolma korda vähem. Liikudes oma orbiidil ja pööreldes ümber oma telje on juhtunud olukord, et ta on alati täpselt sama „küljega“ Jupiteri poole. Tegemist on ühe vanima taevakehaga MPS (meie päikese süsteemis). Erinevates uuringutes on selgunud, et Callistol leidub vett peamiselt jääna aga ka vedelal kujul. Alles jäänud atmosfääri riismed on andnud aluse arvata, et sel planeedil võis kunagi ka elu olla.
Europa
Suuruselt natuke väiksem kui meie enda kuu Luna. Eriliseks teeb selle kuu see, et tema pind on võrreldes teiste kuudega äärmiselt tasane . Europal on võrreldes teiste kuudega märkimisväärne osoonikiht mis sarnaned Maa omaga , kuid on siiski kordades hõredam. Lisaks on Europal väga nõrk magnetväli, mis ei suuda teda kaitsta kosmilise kiirguse eest. Kuid kuna Europa asub Jupiterile suhteliselt lähedal on tal lisaks enda magnetväljale ka Jupiteri enda magnetväli ning need saavad väga hästi kosmilise kiirguse vastu. Lisaks kõigele muule leidub seal ka palju vett vedelal kujul. Tegemist on kõige elusõbralikuma taevakehaga MPS-is (lisaks MAA-le.)
Ganymedes
Tegemist on kõige suurema kuuga MPS-is.
Io
On teada, et kuud on külmad ja jäised. Mida kaugemale Päikesest seda külmemad nad on. On siiski üks erand, Io. Tegemist on geoloogiliselt kõige aktiivsema taevakehaga MPS-is. Io-l on ligi 400 aktiivset vulkaani. Ta koosneb peamiselt rauast, väävlist ja vääveldioksiidist. Muide kunagi oli ka Mars soe planeet, aga ajapikku ta jahtus ja muutus külmaks. Tekib küsimus miks siis Io nii soe on? Selles on süüdi kaks ellmainitud kuud Europa ja Ganymede ning Jupiter ise. Nimelt need kolm kuud (Io, Europe ja Ganymede) teevad tiiru ümber Jupiteri kindla ajaga ja väga huvitava mustriga. Kui Ganimede teeb ära täpselt ühe tiiru ümber Jupiteri teeb Europa täpselt kaks tiiru ja Io täpselt neli tiiru. See tähendab, et kolm kuud satuvad väga tihti ühele joonele, täpsemalt iga 7 päeva, 3 tunni ja 43 minuti ja 12sekundi järel. Ümardades umbes iga nädal satuvad nad samale joonele. Io jääb suurte gravitatsioonide vahele ning ta kistakse oma ümarast olekust ovaalsesse olekusse ning tohutu jõud mis teda liigutab kuumendab teda pidevalt. Tegemist on kõige suurema soojusenergia tootlikusega kuuga.
Titan
Suurusel teine kuu. Titanil on kordades tihedam atmosfäär ja umbes kaks korda suurem „õhurõhk“ eluks kõlblik see ei ole, sest on väga külm poolustel kuni -235 kraadi. Kuid on ainuke kuu millel sajab vihma. Vihm ei koosne veest, vaid vedelast etaanist ja metaanist. Nõrga gravitatsiooni tõttu kulub „vihmapiiskadel“ ligi tund et jõuda pinnani. Kuigi suurem osa piiskadest aurustub enne pinnani jõudmist on mitmetes kohtades tekkinud etaani järved. Kui kunagi tulevikus peaksid astronaudid sinna jõudma ja nad tahavad minna paadiga sõitma ei saa neil kunagi kütus otsa. Nimelt kui meil Maa peal on sõitmiseks vaja paaki kütust osta ning seejärel toimub põlemie hapniku abil siis Titanil peaks ostma kütusepaaki hapnikku et se teeks õhus oleva kütuse põlemiskõlblikkuks. Tegemist on kõige kütuserohkema kuuga.
Empimetheus ja Janus
Neil kahel Kuul on peaaegu sama orbiit. On tõenäoline isegi, et kunagi oli tegemist ainult ühe kuuga. Nende orbiitide kaugus teineteisest on kõigest 50km . Arvestades nende liikumist peaksid nad kohtuma iga nelja aasta järel. Teoreetiliselt peaksid nad kokku põrkama, sest, kui kasks kuud satuvad teineteisest kõigest 50km kaugusele peaksid nende gravitatsioonid teineteist piisavalt tugevalt kokku tõmbama. Pähjus miks nad kokku pole põrganud on selles, et iga kord kui lühema teekonnaga kuu hakkab välimisele ehk pikema teekonnaga kuule järele jõudma siis nende gravitatsioonid tõmbavad teineteistnii, et sisemine kuu hüppab väljapoole ja välimine sisepoole. Tegelikult pole kumbki kuu teisest veel mööda läinud ja nad mõlemad on teinud täpselt sama palju ringe ümber Jupiteri. Tegemist on ainsate kuu paariga kes vahetavad omavahel orbiite .
Elara
On Jupiteri kaaslane. See avastati Charles Dillon Perrine poolt 1905 aastal. See on suuruselt 8 Jupiteri kaaslane. Nime sai Zeusi järgi. Elara ei omanud enda praegust nime aastani 1975, sinnani tuni seda kui Jupiter VII. 1955-1975 tunti seda Hera nime all. 2007 aasta veebruaris ja märtsis pildistas Elarat New Horizoni kosmoselaev Pluto . Distants pildistamisel oli 5 000 000 miili.

Himalia

On suuruselt kuues ning massilt viies. Selle avastas Charles Dillon Perrine 3. detsembril 1904. See on nimetatud Himalia järgi, kes sünnitas Zeusile kolm poega. Algselt ei olnud ka sellel nime, mistõttu seda kutsuti JupiterVI või Jupiter satelliit VI. Massiks arvatakse olevat 6,7’ 10astmes 18 ning raadiuseks 85 km. Samuti tehti sellest 2007 pilte, kui teda on pildilt suht rasek näha, sest pilt tehti 8 000 000 km kauguselt .

Hyperion

Samuti teatud kui Saturn VII. Selle avastasid William Cranch Bond , George Phillips Bond ja William Lassell aastal 1848. See on silma paistnud enda korrapäratu kujuga, kaootilise pöörlemise ning enda käsna taolise välimuse pärast. Nime sai Hyperion järgi, keda tuntakse kui valguse jumalana. See on saturni kaaslane ning massiks on 0,5584*10astmes 19 kg.

Enceladus

On suuruselt kuues Saturni kaaslane. Selle avastas 28.augustil 1789 aastal William Herschel, kui kasutas enda uut 1.2 m teleskoopi, mis oli tol ajahetkel suurim..Selle diameter on 500 kilomeetrit. 91% on seal vett.