Kuu teke, atmosfäär, suhe Maaga ja tähtsamad missioonid (0)

Kutsekool - Füüsika - Astronoomia ja astroloogia

1 Hindamata

Tartu Kutsehariduskeskus
Toiduainete tehnoloogia osakond
Taavi Todi
Kuu
Referaat
Juhendaja Dmitri Luppa
Tartu 2013

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Kuu ja Maa suhe 4
3.Kuu päritolu 5
4.Kuu pind ja atmosfäär 6
4.1.Igavese päikese tipp 6
5.Tähtsamad missioonid Kuule 7
5.1.Külm sõda ning „Space Race “ 7
5.2.Esimene tehnika kosmoses ja Luna programm 7
5.3.Esimene inimene kosmoses ja Vostok 1 7
5.4.Esimene inimene Kuul ja Apollo 11 8
6.Kasutatud Kirjandus 9

Sissejuhatus

Kuu on Maa looduslik kaaslane ning ühtlasi Maale lähim taevakeha , asudes keskmiselt 384 400 km kaugusel. See kaugus kõigub 356 410 km ja 406 700 km vahel, kuna Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti.
Kuu on olnud inimkonna huviorbiidis juba aegade algusest saati – juba 5. sajandil eKr olid Babüloonia astronoomid avastanud saarose, mis andis neile võimaluse ennustada kuuvarjutusi. See huvi pole kustunud tänaseni – 1959 . aastal astus esimese inimesena Kuu pinnale Neil Armstrong koos Buzz Aldrin -iga USA kosmoseprogrammi Apollo 11 raames, mehitamata kaaslasi eesmärgiga uurida Kuud saadetakse selle orbiidile tänaseni ning ka avalikkuses üritatakse huvi tekitada Google projektiga Google Lunar X Prize, mis lubab 20 miljonit dollarit esimesele iseseisvalt rahastatud roveri eest, mis suudab Kuu pinnal liikuda vähemalt 500 m ning tagasi Maale saata pilte, videot ja andmeid.

Kuu ja Maa suhe

Kuu tiirleb ümber Maa ning teeb täisringi peale 27,3 päevaga – arvestades Kuu asukohta statsionaarsete tähtede suhtes. Et Kuu jõuaks samasse punkti Maalt vaadatuna, läheb aega umbes 29,5 päeva – seda nimetatakse sünoodiliseks kuuks, eelmist aga sideeriliseks kuuks. Kuu on Maa ainus kaaslane.
Kuu orbiit on aga üsna keeruline, kuna tema orbiiti mõjutab Päike, mis tõmbab Kuud enda poole ning on üheks põhiliseks põhjuseks Kuu elliptilisele orbiidile.
Samuti on Kuu kaaslaste hulgas unikaalne , kuna erinevalt teistest mõjub Päikese külgetõmbejõud talle tugevamalt kui planeedile, mis muudab Kuu orbiidi kaldu rohkem Päikese Maa poole ja on andnud ka põhjust vaielda Kuu staatust kui eraldi planeeti, mitte Maa kaaslast . Kuu orbiit
Päikese mõjul on Kuu side maaga nõrgem täiskuu ja kuu loomise ajal.
Samuti on Kuu erakordne oma suuruse poolest võrreldes planeediga – Kuu diameeter on veerand Maa oma ning selle mass 1/81 Maa omast. Temast suurem võrreldes oma planeediga on vaid Charon , mis on kääbusplaneedi Pluuto kaaslaseks, kuid kuna Pluutot ei loeta planeediks, jääb Kuu oma mõõtmetelt esikohale Päikesesüsteemis.

Kuu päritolu

Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi.
Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi:

Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest.

Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu.

Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.
Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha nimega Theia . Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia sulatas maakoore, pani aluse Maa kihilisele ehitusele (koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma) ning tekitas magmaookeani nii Maa kui Kuu pinnale. Kunstniku nägemus Kuu tekkimisest
Selle teooria kasuks räägib ka 2001. aastal läbi viidud uurimus Washingtoni Carnegie Instituudis, kus uuriti senisest põhjalikumalt Apollo programmi raames Maale toodud Kuu kivimite isotoopilist signatuuri ning leiti, et see on identne Maal leiduvaga ning erinev pea kõigist teistest Päikesesüsteemis leiduvatest. See leid oli ootamatu , kuna seni arvati, et Kuu mass moodustus põhiliselt Theia massist ning 2007. a. California Tehnoloogiainstituut teatas, et tõenäosus identsete isotoopiliste signatuuridega Maal ja Theial on vähem, kui 1%

Kuu pind ja atmosfäär

Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud augud olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid Apollo 12 astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid.
Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu.

Igavese päikese tipp

Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" – piirkonna, kus Päike kunagi ei looju . See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul ning avastati, et 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, mistõttu selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi.

Tähtsamad missioonid Kuule

Külm sõda ning „Space Race“

Aastate vahemikus 1957 ja 1975 valitses selle aja gigantide USA ja Nõukogude Liidu vahel võidujooks, olemaks esimene kosmoseuuringutes, mida peeti oluliseks nii turvalisuse seisukohalt ( võidurelvastumine ) kui ka sümbolina tehnoloogilise ja ideoloogilise üleoleku näitamiseks. See sai alguse NL tehissatelliidi Sputnik 1 stardiga 4. oktoobril 1957 ning lõppes ühise ASTP (Apollo–Soyuz Test Project ) projektiga, vene keeles Экспериментальный полёт „Союз“ — „Аполлон.“

Esimene tehnika kosmoses ja Luna programm

Nõukogude Liidu projekti Luna raames kosmosesse saadetud tehnika saavutas mitu esikohta – Luna 1 oli esimene tehisobjekt väljumaks Maa atmosfäärist ning Kuust mööduma, Luna 2 oli esimene objekt Kuu pinnal ja Luna 3 saatis Maale esimesed fotod Kuu pimedast poolest, mida Maalt näha ei ole, kõike seda aastal 1959 ASTP sümboolika

Esimene inimene kosmoses ja Vostok 1

Ka selles vallas võidutses Nõukogude Liit, kuna USA vajas aega, valmistumaks oma projekti Mercury stardiks – 12. aprillil 1961 saatis Nõukogude Liit kosmosesse jaama Vostok 1, mille pardal oli inimkonna esimene kosmonaut Juri Gagarin . Kuigi Gagarinil oli võimalus jaama juhtimine üle võtta, viidi lend läbi automaatikaga (esimene kosmonaut kasutamaks käsitsi juhtimist oli German Stepanovitš Vostok 2 pardal). Vostok 1 veetis 108 minutit Maa orbiidil ning sisenes taas Maa atmosfääri Nõukogude Liidu kohal, kus 7000 meetri kõrgusel Gagarin katapulteerus ning maandus langevarju abil. USA jõudis järgi alles pea aasta hiljem, saates atmosfääri Freedom 7, mille pardal oli Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses.

Esimene inimene Kuul ja Apollo 11

Vaieldamatult kosmose võidujooksu tipp-punkt jõudis kätte aastal 1969, kus USA oli enda jõud kokku võtnud ja Nõukogude Liidust mööda läinud tehnoloogiaga – NL kosmoseprogramm oli hädas , kuna neil puudus tehnika Kuul maandumiseks samas, kui USA oli eelnevate Apollo programmidega tõestanud oma kuumooduli võimekust ja oli käes tegelikuks maandumiseks.
Apollo 11 meeskonda kuulusid Neil Armstrong, Michael Collins ja Buzz Aldrin.
16. juulil 1969 startis Kennedy Kosmosejaamast rakett Saturn V, pardal Apollo 11. Jõudnud orbiidile, asusid Armstrong ja Aldrin kuumoodulisse nimega Eagle ning alustasid maandumist Kuule. Teel tekkis mitmeid arvutivigu ning Armstrong oli 180 m kõrgusel sunnitud juhtimise käsitsi üle võtma ning juhtis mooduli Kuul asuvasse „merre“ Mare Tranquillitatis, ladina keeli Rahu Meri, kell 16:17 EDT ajatsooni järgi 20. juulil 1969. Meeskond ootas veel kuus tundi enne Kuu pinnale astumist ning täpselt kell 22:56:15 EDT astus esimese inimesena ajaloo vältel Kuu pinnale Neil Armstrong ja lausus oma kuulsad sõnad: „Üks väike samm inimese jaoks, üks hiiglaslik hüpe inimkonna jaoks,“ samm, mida televisiooni vahendusel jälgis vähemalt 500 miljonit inimest Maal. Buzz Aldrin Kuul
Kokku veetsid Armstrong ja Aldrin kuukulgurist väljas vaid veidi üle kahe tunni ning järgmine päev naasid Apollo 11 jaama, mis edukalt lahkus Kuu orbiidilt ning sisenes Maa atmosfääri ja maandus Vaiksesse Ookeani 24. juulil 1969. Sellega oli kosmose võidujooks lõppenud USA võiduga NL üle.
Apollo 11 ei jäänud viimaseks kuumaandumiseks USA jaoks – neile järgnesid Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17 vahemikus 1969-72. Apollo 13 missioon oli ebaedukas , kuid meeskond pääses eluga.

Kasutatud Kirjandus

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 3 allalaadimist

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid #1

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid #2

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid #3

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid #4

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid #5

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid #6

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid #7

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid #8

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid #9

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

frankzilla Õppematerjali autor

Lühireferaat Kuu kohta - teke, atmosfäär, suhe Maaga, tähtsamad missioonid

kuu tartu khk Kuu teke kuu atmosfäär kuu suhe Maaga kuu tähtsamad missioonid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat teemal kuu ja kosmosereisid

Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km.Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal

Füüsika

odp

Kosmosekatsed ja Kuu

Maa orbiidist kaugemale. Gemeni oli USA kosmoseaparaatide seeria. (pikemad lennud; avakosmoses viibimine; liikumistee muutmine; kahekohaline). Nende lendude käigus tehtud edusammud sillutasid teed ,,Apollo" lendudele. Kuu Kuu on meie kõige lähim taevakeha (keskmiselt 384 400 km kaugusel). Raskusjõud Kuu pinnal on maisest kuus korda väiksem, seega iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kuul puudub märkimisväärne atmosfäär, märkimisväärne, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. aastal, kui nõukogude automaatjaam "Luna 3" edastas sellest pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod. Kuu pind Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks.. Arvatakse, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid.

Astronoomia

doc

Kuu, kui maa kaaslane

millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise hüpoteesi järgi haaras Maa temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Tõsiste raskuste tõttu tuli kõik need hüpoteesid kõrvale jätta. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasliku kokkupõrke teooriat, mis sai alguse 1970ndate keskel ja kujunes välja aastaks 1984. Selle järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga, (vanimad leitud Kuu kivimid on 4,36 miljardit aastat vanad, seega vanemad kui Maa vanimad kivimid). Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, miks on Maal suurem tuum kui Kuul. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu

Astronoomia

doc

Kuu ja USA kuuekspeditsioonid

tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise ("abielunaise") hüpoteesi järgi haaras Maa temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Tõsiste raskuste tõttu tuli kõik need hüpoteesid kõrvale jätta. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasliku kokkupõrke teooriat, mis sai alguse 70ndate keskel ja kujunes välja aastaks 1984. Selle järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga. Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, 7 miks on Maal suurem tuum kui Kuul. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest, või õigemini küll jääst, Kuul. 1994. a

Füüsika

pdf

Kosmoselennud ja uuringud

teleskoopidel, kuid midagi on valesti ❏ Viga peapeeglis ❏ 2,2 mikromeetri võrra liiga lame ❏ Üks lääts oli 1,3 mm võrra valesti ❏ 10-nanomeetrise täpsusega valesti poleeritud peegel ❏ Vea tõttu tegeleti teiste võimalike ülesannetega Hubble’i vea parandamine ❏ Peegli vahetus polnud võimalik ❏ Allatoomine oleks olnud liiga kallis ❏ Valmistati lisaseade, vastupidise veaga ❏ STS-61 missioon ❏ 1994 sai lisaseade paigaldatud (prillid ette) ❏ Lisaks vahetati välja veel mõned seadmed ❏ Hoolduse kestvus oli 10 päeva 19 tundi 58 minutit ja 37 sekundit Hubble'i teleskoobi fotod Hubble’i saavutused ❏ Muutlike tähtede kauguste mõõtmine, aitas arvutada universumi paksust ❏ Supernoovade otsing kaugetes galaktikates, aitas täpsustada universumi vanust ja paisumise määra ❏ Galaktikates mustade aukude tuvastamine

Astronoomia ja astroloogia

doc

Kogu Tõde Kuust

kaugusel, et iga inimene võib näha palja silmaga sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsilt. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi, see on sideeriline Kuu. Kuu faasid korduvad iga 29, 5 ööpäeva tagant ja seda pikkust nim. sündooliliseks Kuuks. Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Raskusjõud erineb Maaga võrreldes kuue kordselt, seega iga asi kaalub Maal kuus korda rohkem kui Kuul. Maalt näeb alati Kuu ühte ja sama külge. Selle põhjuseks on pöörlemise aeg, nimelt teeb Kuu täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu tagumist külge nim. Kuu tagaküljeks. Kuu tekkimisel peetakse kõige tõepärasemaks nn hiiglasliku kokkupõrke teooriat, mille alguse 70ndate keskel ja kujunes välja 1984ndaks. Selle teooria järgi põrkas üle 4,6 miljardi

Astronoomia

pptx

Kosmoselendude ajalugu

● 108 minutit, Maa orbiidil ● Poldud kindlad, kuidas kaaluta olek pilooti mõjutab; Juri Gagarin. Allikas: https://www.itl.cat/wallview/iRbRihJ_yuri- ● kerakujulisel kapslil oli pardakontrolli gagarin-first-cosmonaut-ussr-juri-gagarin/ vähe. ● Maksimaalne kõrgus - 327 km ● Rahvusvaheline Esimene inimene kuul ● 1961. John F. Kennedy soov inimesi Kuule saata (1961) ● Apollo 11 missioon - kahe mehe maandumine Kuule ja sealt ka tagasi tulek. Apollo 11 missioon. Allikas: https://www.nasa.gov/audience/forstudents/k-4/s tories/first-person-on-moon.html ● 16. 07.1969, Neil Armstrong, Edwin "Buzz" Aldrin ja Michael Collins ● 20. juulil 1969, korjasid mulda ja kive ● Collins viibis Kuu orbiidil ● https://www.youtube.com/watch?v=INQlaTnN2cg

Astronoomia ja astroloogia

doc

Kosmose uurimine

rakendamine teaduses ja majanduses ning rahvusvahelise koostöö organiseerimine. Kosmosesüstik (inglise Space Shuttle) on NASA poolt konstrueeritud, tänapäeval ameeriklaste ainus kasutusel olev mehitatav kosmosesõiduk. Kosmosesüstiku eeliseks on see, et erinevalt kanderakettidest on ta peaaegu täielikult taaskasutatav. Süstik stardib vertikaalselt ja võib orbiidile kanda kuni seitse astronauti ja 22 700 kg raskuse lasti. Kui missioon on lõppenud maandub kosmosesüstik nagu tavaline lennuk, vajades ainult pikemat maandumisrada. 8 Kosmosesüstiku ehitamise kavanditele hakati mõtlema varsti pärast Apollo programmi lõppu. Kuna tolleaegne tehnika polnud veel piisavalt võimas, et taolist sõidukit konstrueerida, hakkasid paljud teadlased kannatamatult looma tuhandeid kavandeid kosmosesüstiku loomiseks. Seejuures tekkis

Füüsika

Rohkem sarnaseid