Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
1. Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid. 2. Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi, toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani 3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja ...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarn...
Lääneriigid polnud valmis toetama ülestõusu ning kardeti III MS puhkemist ning öeldi, et ei tulda appi. NSVL surus 4.november 1956 vastuhaku jõuga maha. Ungarlased palusid abi ÜROlt, aga seda ei tulnud. Novembri lõpuks oli ülestõus lõplikult maha surutud. ( Ungarist põgenes 180 000, hukkus 3000 ja arreteeriti 20 000 inimest. ) Arreteeriti ka Nagy, talle pakuti elu, kui mõistab ülestõusu hukka. Ta keeldus ja 1958 ta poodi üles. Suessi kriis 1952. a kukutati Egiptuses monarh. 1956 riigistas uus valitsus Suessi kanali. NSVL toetas Egiptust (Eg), varustas relvadega. 1956 sügisel ründas Iisrael Suurbritannia ja Prantsusmaa õhutusel Eg tahtsid kontrollida Suessi kanalit. ÜRO, USA ja NSVL sundisid mõlemaid pooli sõjategevust lõpetama. Kõik viisid oma väed Egiptusest välja. NSVL liiduriigid ei lootnud enam lääne abile. NSVL arvas, et tuumasõjaga ähvardades suudetakse kapitalistlik süsteem lõpuks hävitada.
*vähendati töönädala pikkust palka vähendamata *iga-aastased 2-nädalased tasustatud puhkused 21. Mille poolest sarnaneb, mille poolest erineb USA ja Suurbritannia poliitilene elu? Sarnasused: toimis kaheparteisüsteem, seadusi võttis vastu parlament (USA parlamenti nim. Kongressiks) Erinevused: *USA: vabariik, riigipeaks neljaks aastaks valitav presiden, juhtivaletks erakondadeks Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. *Suurbritannia: monarhia, riigipeaks monarh, juhtivateks erakondadeks konservatiivid ja Tööerakond ehk Leiboristlik Partei 22. Mille poolest sarnaneb USA parteisüsteem Suurbritannia omaga ja erineb Prantsusmaa omast? USA-s oli kaheparteisüsteem, nagu Suurbritanniaski ning valitsus oli stabiilne, kuid Prantsusmaal oli palju parteisid ning valitsus vahetus umbes 2 korda aastas. 23. Mille poolest sarnanesid ja mille poolest erinesid USA-s vabariiklaste ja demokraatide arusaamad majanduse juhtimisest?
Riigipea vaid esindusfunktsioon. Valitsus parlamendi poolt ametisse nimetatud. (Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti) Presidentaalne – riigipea valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. (USA, Indoneesia) Konstitutsiooniline – monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus. (Suurbritannia, Tai) Absoluutne – monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. (Katar, Vatikan) Riigikorralduse vormid: Unitaarriik – üksainus kõrgema võimu keskus. (Jaapan, Eesti) Föderatsioon – liitriik, keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse ja rahanduspoliitika eest (Saksamaa, USA) Konföderatsioon – Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-,kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks
öelda, kuid sellel puhul ongi juba tegemist pühade õiguste jalge alla tallamisega. Selle vältimiseks tulebki religioonikäsitluses teha avalikke märkusi ja tuua välja nõrku kohti, et oleks võimalik parandada ja muuta religioonikäsitlust, et järgneva põlvkonna valgustatus edasi areneks ning et ei tekiks inimeste soovi religioonist tagasi astuda, et pühasid õigusi mitte jalge alla tallata. Monarh juhildub sellest, et rahva vaated ühilduks tema vaadetega, kuid see peab olema kooskõlas tsiviilkorraga. Sellest olenemata ei soovitata monarhil sekkida alamate katsetesse oma vaateid selgitada, sest igal alamal on õigus edendada enda valgustust vastavalt oma võimetele ja alamatel peab olema võimalus leida iseenda valgustatus ning kui takistada alamate vaadete selgitamist türannide toetamisega despotismis, siis järgitakse taas üht sümbolit, mis
kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 4) USA-s ja Ing-l kaheparteisüsteem, Pr mitmeparteiline süsteem 5) Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne, väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. Ameerika Ühendriigid
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
omavaheliste suhete printsiipe ning suhet teiste riigi süsteemi primaarsete elementide ning sekundaarsete elementide teiste institutsioonide või organisatsioonidega ja kodanikega. Põhiliigitus: monarhia ja vabariik Riikliku korralduse vorm näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Monarhia all mõistetakse tänapäeval riiki, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarh võimutäius piiratud (konstitutsiooniline monarhia). Tänapäeval on paljudes riikides monarihid pigem rahvuse sümbolid, kui mingit poliitilist võimu omavad institutsioonid. Tänapäeva riigivormid sarnanevad rohkem status mixtusele (sega –riigivorm, kus leidub aristokraatia ja demokraatia elemente). Rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia) jne.
telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ning teha kaugtööd. ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises Riigivormid: monarhia, vabariik Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigvõimu pärib üks isik (ainuvalitseja e monarh) veresuguluse alusel Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale e monarhile Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja e monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik valitsemivorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad v need moodustab parlament. Dem valitsemiskord e põhiseaduslikkus Osalus- ja elitaardem Osalusdemokraatia teooria rohutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Rahvas osaleb otsustusportsessis läbi valimiste.
ARISTOTELESE TEOORIA: loetakse esimeseks Euroopa teadaolevaks riigi tekke teooriaks, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks järk-järgult – geneesist lähtuv teooria, mis on vastant Platoni staatilisele teooriale, et riik ja inimene on alati olemas olnud. Inimene kaldub ühiskondlikule eluviisile, mis realiseerub omakorda riigi näol. Riigis on 3 organisatsioonilist tasandit: 1. Perekond; 2. Asundused; 3. Asunduste liit ehk riik – riigipea on monarh. Riik kasvas välja perekonna baasil. Aristotelese arvates ei ole ühte kindlat ideaalset riigivormi, vaid igal rahval on oma kombed ja iseloom ja vastavalt sellele on neile üks või teine riigivorm sobilik. Riigi peaülesanne on vooruslikult täiusliku elu võimaldamine – mistahes riigivormi abil. Kuid ta jagab riigivormid õiglasteks: Monarhia – monarh vooruselt teistest üle, Aristokraatia – võim voorusliku vähemuse käes
pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse; hariduse ja teaduse tähtsustamine; võitlus katoliku kiriku vastu. 8.Mida tähendab võimude lahususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle vajalikkust? Montesquieu arvates on tähtis on võimude lahususe põhimõte seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Kui ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ühendatud, siis oleks vabadusel lõpp kohtunik või monarh võiks teha türanlikke seadusi ja saaks endale võtta rõhuja väe ja võimsuse. 9.Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire'i ja Rousseau põhiseisukohti. Rousseau vaated: idealiseeris looduslähedust, pidas rahvast võimu allikaks, esitas rahva suveräänsuse idee. Voltaire'i vaated: võitles katoliku kiriku vastu, poliitilistes vaadetes lähtus nn loodusõiguse teooriast. 10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II Suure valitsemisaega Preisimaal.
,,Otsustus võime kriitika" sisaldab Kanti vaateid kunstile, kunstifilosoofia e. esteerika. Kantile meeldivad kodanikuvabadused. Vaadedelt vabariiklane . Kõrgema kategooria kultuuri hindaja. ,,Inimene on loodud tegutsema, nagu tuli peab tungima üles ja kivi alla". Tegevuseta olemine on sama, kui mitte olemine. eeskujuks valgustatud monarh, kodanikku vabaduste kaitsja, Katolikku kirikut nimetas nurjatuks Pooldab vabariiki, Pooldab omandi mingil määral piiramist , progressiivset maksu Wichensafts lehre- annab alused filosoofiale, Antiteetiline teooria tema õpetus tunnetus astmetest, Riik omanike organisatsioon, naised peaksid võrdse valimisõiguse , Loodusfilosoofias looduses on 2 poolust tema arvates.
Allting- maakonna koosolek. Konung- kogukonna pealik. Viiking- inimene, kellest koosnesid skandinaavlaste salgad. Normann- viiking (põhjamees) Lääne-Euroopas. Varjaag- viiking Bütsantsis. Valhalla- skandinaavlaste hukkunud sõdalaste vald. Ragnarök- hea ja kurja viimane võitlus. Aasid ja vaanid- valitsejad, kes valitsevad maailma ja inimeste üle. Ruunid- vanagermaani tähed. Saaga- skandinaavlaste jutustus. Basileus- monarh Teema- sõjaväeringkond Strateeg- väepealik Stratioot- maakaitseväelane Kolleegium- administratiivne organ. Konstantinoopoli patriarh- kõrgeim vaimulik. Metropoliit- kirikujuht Roomakatoliku kirik- Rooma-Katoliku kirik, kus kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse asemikuks maa peal. Ortodoksi kirik- õigeusukirik Ikoon- pühaku kiri. Hagograafia- pühakute elulood. Kirillitsa- vene tähestik.
tulemusena Paul I tapetakse ning Aleksander kuulutatakse keisriks. Pauli ametliku surma põhjusena tuuakse välja ajurabandus. Teoses käseb Aleksander T. Von Bockil omale täieliku ja otsekohese truuduse lubada, mida järgides Timotheus vangipõlve saadetaksegi. Nikolai I Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm 1826. aastal. Uueks keisriks sai Nikolai I. Erinevalt Aleksandrist ei olnud Nikolai valgustatud monarh, teda on eelkõige kasvatatud sõjaväelaseks, ta valitses riiki range käega ja seetõttu sai tema prioriteediks oma võimu kindlustamine. 1826. aastal kehtestati Vene impeeriumis uus tsensuur. Samal aastal asutati poliitilise juurdlusosakonnana Tema Keiserliku Kõrguse Isikliku Kantselei kolmas osakond (Kotsinev 2006: 221). Kolmanda osakonna isikkoosseis oli väga väike sinna kuulus vaid paarkümmend inimest, ent osakonna käsutusse anti terve sõjavägi. Kolmanda osakonna
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria hertsogkond, kes 13. sajandil vallutas Tsehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1804. aastal kehtestas Habsburgi monarh Saksa-Rooma keiser Franz II (kellest sai Austria keiser Franz I), kui riigina mis koosnes tema isiklikest valdustest nii Saksa-Rooma riigi sees kui ka sellest väljas Austria keisririigi. 1867 reorganiseeriti keisririik kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja ühtlasi Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes. Tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu. Austria-Ungari koosseisu
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
eelkõige minimaalset importi ja maksimaalset eksporti. Et midagi eksportida, tuleb seda ka toota, mistõttu hakati soodustama manufaktuuride rajamist. · Alaline sõjavägi ja üleminek sõjaväekohustusele · Ametkonna kujunemine, kes kõik töötasid valitseja heaks. 5. Feodalismi ja absolutismi võrdlus. ABSOLUTISM FEODALISM · riiki valitses monarh, kellel oli piiramatu · Riiki valitses kuningas, keda abistasid võim suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris
Toona oli see Liivimaal jõudnud otsustavasse järku: 1621. aastal oli langenud rootslaste kätte Riia ning järgnevalt tegi kuningas ettevalmistusi Tartu vallutamiseks (2). 1626. aastal, pärast suurt võitu poolakate üle Kuramaal, saabus Gustav II Adolf taas Tallinnasse, kus tema abikaasa Maria Eleanora oli viibinud juba 1625. aasta juulist. Linlased püüdsid võita kuninga soosingut, kinkides talle sooblinahku ja sada vaati kaeru, kuid monarh nõudis siiski linnalt kõrgemaid tolle ja sõjaväe proviandiga varustamist. Tallinn ei soovinud seda aga teha ning kuningas manitses seepeale linna pika trahvikõnega, kus ähvardas linnalt tema majandusliku iseseisvuse ära võtta, "riputada leivakoti nii kõrgele, et linlased enam seda kätte ei saaks". Kuningas lisas ka, et kui ta nõnda linna peaks enda vaenlaseks tegema, siis polevat sellest suuremat häda, sest niikuinii pool maailma tema vastu on
Samal aastal korraldasid Napoleoni ustavad väed Pariisis järgmise riigipöörde, mille käigus kukutati direktoorium täielikult ning täidesaatev võim läks üle kolmele konsulile. Sellega algas Prantsusmaal konsulaadi ajastu, mis valmistas ette 1804 aastal Napoleoni ainuvalitsemise algust. Algselt esimene ning alates 1802.aastast eluaegne konsul Napoleon, kuulutati 1804 Senati poolt keisriks e imperaatoriks. Kuna Napoleon soovis olla võrdväärne monarh teiste Euroopa valitsejate hulgas, rajas ta endale hiilgava õukonna. Probleeme tekitas ainult troonijärglase küsimus. Seetõttu senine lastetu abielu esimese abikaasa Josèphinega lahutati ning Napoleon kosis 1810 Austria keisri tütre Marie-Luise. Sellest abielust sündis ka poeg. Prantsusmaast oli saanud taas monarhia, kus kõik olulisemad seadused kinnitati keisri või Senati otsusega. 1804 a. võeti vastu Tsiviilkoodeks, millega sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees,
täiendustest Vastureformatsioon- katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist Absoluutne monarhia- kogu võim monarhi käes; ta on täitva ja kohtuvõimu eesotsas, annab välja seadusi. Puudub otsustava sõnaõigusega parlament; piiramatu üksikisiku võim Parlamentaarne monarhia- parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Jakobiinid- radikaalse suuna esindajad, kes pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslikkust. Võimule saades tõid kaasa terrori ning tapsid giljotiiniga massiliselt oma vaenlasi Valgustus- ajajärk 18. saj Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; hakati
heaolu. Ajaloolaste arvamused väljendi Potjomkini küla tekkeloo kohta jagunevad kaheks. Ühed on veendunud, et lugu oli ka tegelikult nii, nagu eespool kirjeldatud, teised aga peavad seda Katariina II-ga Krimmi-reisi kaasa teinud Saksi diplomaadi pilkelooks, millega Lääne- Euroopas Vene keisrinnat halvustada. (Katariina II oli sakslanna, mistõttu kutsuti reisile ohtralt saksa keelt kõnelevaid välismaalasi.) Lugu võib tõepoolest olla väljamõeldis. Katariina Suur oli valgustatud monarh, ta suhtles valgustusfilosoofidega: Diderot2 käis tal külas Peterburis ja Voltaire'i surma järel ostis Katariina ära suurmehe raamatukogu. Vaevalt, et nii haritud daam poleks märganud oma endise südamesõbra pettust ja silmakirjalikkust. Austria troonipärija Joseph (tulevane keiser Joseph II), kes samuti kutsutud külalisena keisrinna laeval viibis, seesugust butafooriat5 ei mäleta. Ometi on Potjomkini külast saanud
8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt või on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on teistest riigiorganitest sõltumatu. Monarh on ainuisikuline riigipea. Monarhi võimu eristatakse: piiramata monarhia (absoluutne) – monarhile kuulub kogu võimutäius – riigipea on korraga kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (Saudi Araabia, Kuveit) piiratud monarhia – monarhi tegevust kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada Piiratud monarhia on ajaloos esinenud:
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve.
· Au monarhiates on "vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast · Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist · Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit · Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) Au tähtsus monarhiates · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks · Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus Au ja vooruse süntees 18. sajandil · 18
sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, saslõkk, hopakk. Häälikuühendid Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.
Suhted kuningaga halvenesid, kui too otsustas Rooma kirikust lahku lüüa ning rajada anglikaani kiriku. Et More jäi Rooma paavstile avalikult truuks ja vastandus sellega kuningale, siis ta hukati. 1886. aastal kuulutati ta katoliku kiriku poolt õndsaks ning 1935 ka pühakuks. Maria Tudor - oli Henry VIII tütar, Inglismaa kuninganna aastatel 15531558. Püüdis taastada katoliiklust. Elizabeth I - oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17. novembrist 1558 surmani 1603. aastal.Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik. Kalvinismi tunnused: · Predistinatsiooni e jumaliku ettemääratuse õpetus, mille kohaselt Juml on määranud ühed inimesed saama õndsaks, teised mitte. · Taotles ka jumalateenistustel lihtsat korda ha lihtsaid pühakodasid. Genfi linna ühiselureeglid:
18. Versailles loss mis oli, mis eesmärgil ehitati, miks oli oluline, mida seal tehti? · Elas Louis XIV õukond, mis ehitati valitsuse residendiks 19. Louis XV ja Louis XVI kes olid, mida tegid? Kuidas erines nende valitsus Louis XIV omast? · Nad olid priiskava elustiiliga, nende eluajal läks Prantsusmaa kriisi, valitses näljahäda 20. Inglise parlamentarism mida tähendavad mõisted parlamentaarne monarhia parlamentalismi vorm, kus riigipeaks on monarh ülemkoda tähtsamad lordid alamkoda madalamad lordid toorid õigusjärgse Inglismaa kuningaJamesi pooldajad viigid uue trooni kandidaadi pooldajad 21. Miks puhkes Inglismaal kodusõda? Puhkes, kuna tekkisid vastuolud sotlastega. 22. Kes olid ja mida tegid Charles I Inglismaa ja sotimaa kuningas aastatel 1625 1649, kes alustas Inglismaa kodusõda James I - Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastal 1603, kes ühendas Inglismaa ja sotimaa ning nimetas neid Suurbritanniaks
langetada kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühistamine oli ainult kuninga privileeg. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid; rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Oma korralduste andmiseks ei vajanud 4 kuningas ühegi asutuse või organi luba. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima baletti jne. Ühtlasi koondab ta
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
aasta jaanuari alguse sündmuseid. 3. jaanuaril nõudis Charles I 5 alamkoja liikme, sealhulgas Hampdeni ja Pymi, ning Ülemkoja eesistuja lord Kimboltoni arreteerimist, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. 4. jaanuaril saabus ta 400 sõduriga nende vahistamiseks parlamenti, kuid nood olid asjast varem teada saanud ning ei olnud sel päeval parlamendi istungil kohal. Ka teised parlamendi liikmed keeldusid kuningaga koostööd tegemast, misjärel monarh parlamendist ja 10. jaanuaril ka Londonist lahkus. Linnakodanikud olid suures enamuses parlamendi poolel ning kuningas koos õukonnaga siirdus esialgu Yorki. Seejärel puhkes kuninga ja parlamendi toetajate vahel propagandasõda, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust ja kritiseerisid teist. 1642. aasta esimesel poolel püüdsid kuninga pooldajad (rojalistid ehk "kavalerid") ja parlamendi toetajad ("ümarpead") üksteise võidu saavutada Inglismaa linnade ja piirkondade toetust
lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: siia, laiad, riiul, minia, preemia, keemia, ioon tegijanime liide -ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija lühike sisseütlev: majja, ojja, ajju 16.KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ERANDID: liide -gi, -ki ees (tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki) sõnade liitumisel (keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond l, m, n, r järel olev s, kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1
bilateraalseid või multilateraalseid kokkuleppeid maksu-, eraõiguse jne valdkonnas. Kesksel kohal piiri mõiste. Riigi territoorium on maismaa, siseveed, territoriaalveed, õhuruum. Alati ei kattu riigipiir poliitilises mõttes tolli- ja majanduspiiriga. 2.3. Riigi suveräänsus Suveräänsus riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. I. Bodin: suveräänsus tähendab seda, kui kellelegi kuulub ülemvõim, seega saab suverään olla monarh. Kui tegemist on valitud valitsejaga, siis on suverään rahvas või aristokraatia. Riigi kvaliteedi koha pealt pole tähtis, kas riigivõim on legitiimne või usurpreeritud, seni kuni ta on efektiivne. Kui valitseja usurpreerib ameti vägivaldselt eluks, on ta nii suverään kui türann. Suveräänsel riigil puuduvad tegevuses õiguslikud kitsendused. See väljendub poliitilises ülemkorras ja riigivõimus. Ollakse sõltumatu teistest riigivõimudest
" (Sultan Saladinile) "Miks sa ei julgenud ise kuningale rääkida, miks rüütel oli oma postilt lahkunud? (kuninganna Berengariale) 6. Teose miljöö Sotlased ja inglased on Inglismaal tülis, kuid pühas sõjas, sõdivad nad koos ühise vaenlase vastu, kuigi nendevahelised konfliktid pole kadunud. Ristisõjas võitlesid kristlased ja moslemid. Ristiusuridadesse kuulusid Inglismaa ja Sotimaa ning ka Prantsusmaa, Austria ja Templiordu rüütlid. Neid juhtis inglise monarh. Ristisõdijatega suheldes kasutati tavaliselt frangi keelt. Sõdimist peeti kõige tähtsamaks ja väärikamaks toiminguks. Rüütliajastul oli armastus kõikemääravaks jõuks. Armastatu oli rüütlile kõrgeim olend, kes rõõmustas rüütlit oma ilmumisega, kurvastas puudumisega, õhutas lahkusega või ajas meeleheitele julmusega, isegi siis, kui rüütel polnud kunagi armastatuga kõnelenud.
kuid ühtki osariiki ei tohi esindada rohkem kui 70 ja vähem kui 8 rahvasaadikut. Senatis on 81 kohta ja Saadikutekojas 503. 1.2. Ajalugu Aastal 1500 jõudis esimene eurooplane Pedro Alvares Cabral Brasiiliasse. Brasiiliast sai üks tähtsamaid kolooniaid maailmas. Kui Napoleon jõudis Portugali, põgenesid Portugali kuninglik perekonna liikmed Brasiiliasse. 19. sajandil alguses oli Rio de Janeiro kogu Portugali impeeriumi pealinnaks. Aga kui 1822 aastal pöördus monarh Lissaboni tagasi, siis Brasiilia kuulutas end iseseisvaks. Uus keisririik aga ei olnud eriti stabiilne, sest riigi keiser Dom Pedro II ei olnud veel täisealine. Kui Dom Pedro valitsema sai, 19 sajandi lõpus, näitas ta ennast mõõduka valitsejana. Dom sai valitseda 49 aastat, kui sõjavägi ta kukutas ja kuulutas Brasiilia 1889. aastal vabariigiks. Järgmised ligikaudu sada aastat oli mitmeid sõjaväelisi 4 riigipöördeid ja presidente
reformida, et tagada võimalikult ulatuslik haridus võimalikult suurele hulgale inimestele ning kaotada minevikust jäänud riigipoolsed takistused ühiskonna arenguks. Et seda aga teha, pidi uuendajal olema riigis täielik võim, kuna muidu oleks ju asjad erinevate huvigruppide, eriti traditsionalistliku aadelkonna vastuseisu tõttu, pidama jäänud. Nii jõutigi valgustatud monarhi kontseptsioonini, kes pidi olema edumeelse ilmavaatega ning kõik oma ideaalid ka praktikas ellu rakendama. Monarh ei saanud valgustusfilosoofide arvates mitte mingil juhul alluda vaid enda poolt kehtestatud standarditele, vaid pidi alluma üldiselt heakskiidetud seadustele ning eetikanormidele. Valgustatud absolutismi kriitika lähtus peamiselt kahelt aluselt. Liberaalsed arvustajad väitsid, et allumine ühele isikule, olgu ta nii valgustatud ja haritud kui tahes, on vale ja järgima peaks Montesquieu välja töötatud võimude lahususe printsiipi.
Inglismaa ja Holland polnud absolutistlikud riigid kuid arenesid majanduslikult kõige kiiremini. 18.saj varises absolutism kokku. <4 tunnust koos näidetega, et Pr oli absolutistlik riik: 1. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sa prantsuse jurist 2. Abs.riigikorda isel. Kõige paremini Pr kuninga kuulus lause :"Riik- see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli monarh. 3. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima Prantsusmaal tegutsesid need provintsides 4. Ametnikkonna kujunemine Louis XVI nim.oma peaministriks kardinal Richelieu Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625)
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul
9)Seisus, mis maksab makse lihtrahvas a 10)Prantsuse revolutsiooni algus 1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal Õiguste Bill 12) Piiramatu kuninga võim absolutism/absoluutne monarhia 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest ühendatud kuningriik 14) Päikesekuningas Louis XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 Stuart 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga valgustatud absolutism 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 18. saj. 19)USA-le panid aluse13 Inglismaa kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ Bostonis 22) USA Iseseisvussõda algas aastal 1775 23) USA riigikorda nimetatakse presidentaalne vabariik 24)USA I president oli George Washington 25)Iseseisvusdeklaratsiooni autor T. Jefferson 26USA osariike valitsevad kubernerid
9)Seisus, mis maksab makse - lihtrahvas 10Prantsuse revolutsiooni algus -1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal – õiguste deklaratsioon 12) Piiramatu kuninga võim - absolutism 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest - ühendkuningriik 14) Päikesekuningas – Louiss XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 – Stuartide dünastia 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus - empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga – valgustatud absolutsim 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi – 18.saj 19)USA-le panid aluse – 13 inglise kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga - Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ - Boston 22) USA Iseseisvussõda algas aastal - 1775 23) USA riigikorda nimetatakse – presidentaalne vabariik 26USA osariike valitsevad - kubernerid 27Isik, kes kirjutas alla Pariisi rahulepingule USA poolel – Benjamin Franklin
samaaegselt esile kutsuma austust ja kiindumust oma alamate vastu. Maria Theresa avaldas haridus- ja finantsreformid krahv Friedrich Wilhelm von Haugwitz ja krahv Gottfried van Swieten, ta edendas ka kaubanduse ja põllumajanduse arengut, ta korraldas ümber Austria sõjaväe. Ja tugevndas seda, tänu kõigele sellele sai Austria rahvusvaheliselt tuntumaks. Kuid siiski, keeldus ta lubamast usklikku sallivust kuigi ta valitsusvõim oli kitsarinnaline ja ebausklik. Nagu noor monarh, kes võitles kahes dünaamilises sõjas uskus ka tema et ta otsuste põhjused peaksid olema samad mis ta alamatel, kuid oma viimastel aastatel hakkas ta uskuma et ta otsuste põhjused peavad olema ainult tema omad. Maria Theresa oli teine aga vanim elusolev laps püha Rooma keisril Charles VI ja Elisabeth Christine Brunswick Wolfenbüttelil. Maria sündis 13. mai varahommikul 1717 aastal Hofburgi palees, Viinis, ja polnud möödunud just palju aega tema
Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Printsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Terminid printsipaat ja dominaat on tuletatud tiitlitest princeps ja dominus ning väljendavad keisri seisundit. Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud
valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid:
see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik-
ühinesid. Nende "peade" nõukogu ehk "kolleegium" on asunduse pea (versus juht) - (II tasand). Peade otsustus on õiguse allikaks NB!Tinglikult võime rääkida juriidilise isiku "esiisast". 3) asunduste liit on riik ("polis") > riigipea on monarh. Seaduseandjaks oli rahvafoorum, autoritaarse reziimi korral - ainuisik. Riigipea (või + kaaskond), st "rahva isa(de)" võim riigis ja asundustes samal alusel (päritolu) mis perekonnas isal. NB! Riigi all mõistab Aristoteles nimelt Kreeka linnriiki ehk polist, kuigi nimelt tema ajal kujunes Makedoonia Aleksandri impeerium - viimane asjaolu aga Aristotelese arusaamasid riigist kui
tõeliseks kooliks peetakse 1755 asustatud Moskva Ülikool (3 teadusharu: filosoofia, arsti ja õigusteaduskond). Aadlinoormeestele õpetati keeli, teistele seisustele jagati praktilisi oskusi. KATARIINA II: 1729-1796 (valitses 1762 kuni surmani) Katariina II tõusis Venemaa troonile paleepöördega, kui kõrvaldas võimult oma abikaasa Peeter III. Tema soontes polnud tilkagi vene verd, aga ta kuulus Romanivite suguvõssa abielu kaudu. Ajaloos on Katariina II tuntuks saanud kui valgustatud monarh. Ta luges prantsuse valgustajate töid, oli kirjavahetuses Voltaire'i ja Diderot'ga, kes külastasid teda. Tegelikult avaldus valgustuse mõju tema ajal siiski ainult mõnes riigivalitsemise valdkonnas. Uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II ajal. 1764 ilmus ukaas aadlineidude instituut Peterburis, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal (mitte lihtinimeste seltskonnas). 1780 aastatel asuti looma ka rahvakoole
a . Ülesanneteks on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaitava strateegiaga rahvusvaheline kaubandus. Pilet 7 1) Riigivalitsemise põhivormid. Nende plussid ja miinused. Monarhia - Riigipea on päriliku võimuga monarh; kuningas, keiser, sultan, emiir. Konstitutsiooniline monarhia - Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Sb, Tai Absoluutne monarhia - Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Katar, Saudi Araabia, Vatikan Vabariik - Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Parlamentaarne - Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna-Aaafrika, Mongoolia, Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
