A POOL Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? Vastus: Muldade mitmekesisus, soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus, lubjarikaste muldade rohkus, muldade kivisus Nimeta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist Vastus: Kliima, lähtekivim, veeolud, pinnamood Mida nimetatakse leetumiseks? Vastus: Protsessi, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, 2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma ·Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus 9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
Bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine e. vähenemine. Gretel Aess ja Caroline Müür 9.e klass Mis on bioloogiline mitmekesisus? Bioloogiline mitmekesisus on meie planeedi elu alus ja tagatis. Juba majanduslikust enesehuvist peab inimene püüdlema ökosüsteemide stabiilsuse säilitamise poole. Lisaks kohustab vastutus loodu ees liigilist mitmekesisust säilitama. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole luksus, mida saab endale lubada või millest võiks loobuda. Kasu ja oht Kõige suuremat kasu bioloogilisest mitmekesisusest saab inimene ise, samas on
tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Hulka ei arvata neid liike, kes surevad välja juhuslike looduslike sündmuste tagajärjel. Väljasuremiskünnis – seletatakse liigi, populatsiooni või metapopulatsiooni sellist arvukust, mille juures tõenäoliselt arvukus järsult langeb. Kaitsevajakute analüüs – analüüs puuduste tuvastamiseks kaitsealade võrgustikus. Kordamisteemad: 1. Elurikkuse avaldumise tasemed. Elurikkus (looduse mitmekesisus, bioloogiline mitmekesisus, elustiku mitmekesisus), loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 2. Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid. Geneetiline mitmekesisus on liigisisene mitmekesisus. Kromosoomid, geenid, DNA (ehk elu alustalad) määravad iga liigi ning indiviidi ainulaadsuse. Kõigil organismidel on erinev geneetiline ülesehitus, mida kutsutaksegi geneetiliseks mitmekesisuseks. Geneetiline
Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. Toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad. Mida keerulisem on toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem. Kui mõni liik ökosüsteemist kaob, võib kaduda ka ökoloogiline tasakaal. Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus. Elurikkuse kasulikkus Looduses: Inimesele: Kõik organismid on omavahel seotud Inimesed saavad loomadelt ja toiduahelate kaudu. taimedelt toitu, mida rikkam on
PERM JH AJASTU ● Fanerosoikum ● Perm kuulub Paleosoikumisse ehk Vanaaegkonda. ● 292 mln a tagasi. ELU ● Elu oli üle läinud maismaale. ● Paljasseemnetaimede osatähtsus oli suur. ● Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. ● Luukalade mitmekesisus oli suurem. REKONSTRUKTSIOON VARA-PERMI ELUSTIKUST ● Dimetrodon ähvardab kahepaikset. Näha on ka varased putukad. REKONSTRUKTSIOON HILIS-PERMIST ● Rekonstruktsioon Hilis-Permi elustikust terapsiididega, kes on oletuslikult karvaga kaetud. (Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja
Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid Toidurikas rannik, meri Maismaa ja mereloomade kohtumispaik Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud Kiivitaja Vanellus vanellus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veetallaja Phalaropus lobatus Click to edit Master text styles Second level
Kontrolltöö kordamisküsimused · Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas.
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule när...
jätkus seda veel 40 aastaks. Eestis kasutatakse põlevkivi elektrienergia tootmiseks. Lahtiste kaevandamise tulemusega on u. 10000 hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk. Keskkonnasaaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. 3) Bioloogiline mitmekesisus. Kogu maakeral leiduva elu ning nende elupaikade mitmekesisus. Jaotatakse kolmeks: I. Geneetiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid geene liigi sees. II. Liigiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal. III. Ökosüsteemide mitmekesisus võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad. Miks vajame? Toitanete ringlus; tolmendamine; seemnete levitamine; kliima reguleerimine; vee ja õhu puhastamise; puit, toit ja kiud.
materjaliringluses (klaas, metall); bioloogilistes protsessides (kompostimine); energeetiliseks otstarbeks (põlemine). Jäätmete taaskasutamise eelduseks on jäätmete sorteerimine! 4. Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutuks muutmine. 5. Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Bioloogilise mitmekesisuse e. biodiversiteedi all mõistetakse kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide ja ökosüsteemide kogusummat. Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus on geenide liigi või populatsioonisisene varieeruvus. Liigiline mitmekesisus on liikide paljusus antud alal. Ökosüsteemide mitmekesisus on elupaikade ja koosluste mitmepalgelisus. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskondlikke, riiklikke ja rahvusvaheliste abinõude süsteemi, mille ülesanne on looduse ja inimese vaheliste suhete korraldamine ning looduskeskkonna säilitamine.
kliimamuutuste mõju rannikualadele ,veevarudele,metsadele,põllumaj,inimtervis,loodus mitmekesisus kasvuhoone efekti tagajärjed: temp.tõsu üleujutused,põud,joogivee napuu,haigused,aurumine suureneb, vähenevad saagid, majanduse allakäik,soosutmine, kahjurite levik, liustikejää ssulamine, orkaanid,tomid, vihmasajud viimase saja aasta jooksul on maailmameri tõusnud 10 kuni 25 cm N. pangladeshis,niiluse delta niiluse deltaalal 1600 inimest 1 ruutkm kohta egiptuses aint 2,5% sobib põlllumaj jaoks liivae erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Awani paisu
1996/97 Esimene LK bio kursus TÜs, hiljem rakenduslik loomaökoloogia TÜs. Nüüdseks LK Bio loegud kolmes ülikoolis. 12. Mis eristab LKBio-d – varasemast looduskaitse käsitusest? Lkb selts, kitsamate erialade teke, raamatud, ajakirjad, lõimumine teiste valdkondadega – inimese poole 13. Seletage lahti „Evolutsiooniline vaatemäng ökoloogilisel vaatelaval, kus inimesel on oluline roll mängida“. 2 SLAID 1. Kuidas on loodurikkus/bioloogiline mitmekesisus defineeritud? Bioloogiline mitmekesisus on kõige elava summa – kogu elava maailma rikkus ja varieeruvus. Bioloogiline mitmekesisus tähendab • mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; •see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all? Mis komponentidest see koosneb? EKSAM
Föderatiivne-võim ja funksioonid on keksvalitsuse ja mitmesuguste alamüksuste valitsemiste vahel jagatud. Idenditeet-ühiskonna või kogukonn vaimne ühtekuuluvus. Institutsioon-sotsioloogia termin ühiskondliku mõju omavate struktuuride ja mehanismide tähistamiseks mõeldud termin. Ideoloogia- kogum ideid, väärtustav. Integratsioon-ehk lõiming rahvastiku gruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste arusaamade ja eesnärkide baasil. Pluralism-e. Mitmekesisus mitmesuguste ideede arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Reform-muudatus mis viiakse läbi seaduse piires. Riik- avalik õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemis asutustes ja õigusloovate aktide alasüsteemist. Sotsiaalne staatus- Inimese koht ühiskonnas. Demokraatia- valitsemisvorm mille puhul rahvas teostab võimu. Bürokraatia-Ametlik võim Diktatuur-õigusvastne valitsemisvorm mille puhulüks isik või grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4
toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Elupaigatüüp - Euroopa Ühenduse tähtsusega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaik, mis on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila. Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitmekesisus nii maismaa kui veeökosüsteemides, sisaldades ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust; liikide ja nende elupaikade mitmekesisus. Ex situ liigikaitse - liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast looduslikku elukeskkonda. Kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda, seadmata seejuures ohtu varude looduslikku taastootmisvõimet.
Laurentia mandrite kokkupõrkel. Sellele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise tõusu ja ookeanide taandumise.Suur maismaa ülekaal oli lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Karbon Mandrijäätumine poolustel Soe ja niiske kliima, soode tekkimine Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik Põhilised taimed olid hiidosjad, hiidkollad, sõnajalgtaimed seemnesõnajalad ja kordaiidid. Laamade kokkupõrgetel tekkisid Apalatsi ja Uurali mäestikud /Hertsüünia kurrutus/ Perm Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste
Õpperada oli korras. Infrastruktuur üsna heas seisus ja kasutatav. WC oleks võinud olla puhtam. Tähised olid korras ja hästi arusaadavad. Fotomaterjal: 3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms) Õpperada oli informatsiooniga hästi varustatud, kõik sildid olid nähtaval ja loetavad. Rada oli vaadeldav ja kõik obkjetid olid arusaadavad. 4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur jms) Õpperada oli mitmekesine kuid minu jaosk mitte väga atraktiivne. Ei leidnud pärandikultuuri, kuid ranna ja metsa kooslus oli huvitav. 5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks? Füüsiliselt oli rada minu jaoks lihtne, käisime seal küll üsna lühidalt, kuid siiski ei pakkunud see mulle raskust. 6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms
inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse iseväärtus- sisemine eetiline väärtus, mis on liigil tema olemasolu tõttu Elurikkus- ehk looduse mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus. Geen kromosoomis paiknev geneetiline materjal ,mis määrab tunnused, DNA võib RNA järjestus Populatsioon- ehk asurkond on kõik ühes kohas samal ajal elavad liigi isendid. Nt hirvede pop metsatukas või kogu eestis Elupaik ehk eluase on liigi olemasoluks ja arenguks vajalik elus ja eluta tingimuste kogum. Taimede puhul räägitakse kasvukohast
teha õiged maaharimisviisid. Kõige rohkem esineb kõrbestumine aladel, kus on vähe taimi või sademeid. Kõrbestumine on ka seotud inimeste rändega. Kui viljakad alad hävinevad, on miljonid inimesed sunnitud rändama maale, kus on viljakam muld. 3.9 Bioloogilise mitmekesisuse vähendamine „Mitmekesisuse all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide arvukust. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki. Iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Kõige lihtsamat elukeskkonnas on kõik organismid, liigid, isendid ja keskkonnatingimused (elusa ja eluta looduse vastastikused seosed) omavahel tihedalt seotud. Kõik need erinevad
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust.
karbid teaod), karbon 354 (taimestik lopsakas, sõnajalad, poolustel mandrijäätumine, putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed)
Mõlemale kasulik ja vajalik Protokooperatsioon + + Mõlemale kasulik, aga (mitte vajalik) ajutine Mõlemale osalisele kahjulikud suhted Konkurents - - Mõlemale osalisele neutraalsed suhted Neutrlism 0 0 Ei mõjuta üksteist ei positiivselt ega negatiivselt Koosluse mitmekesisus Koosluste mitmekesisus: * Liigiline mitmekesisus * Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline * Geneetiline mitmekesisus Dominantliik on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Servaefekt e ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt) Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid Suktessioon e
Hiljem hakati veel kaevandama loodusvarasid. Tänu tehnoloogilisele arengule 20. Sajandi jooksul on toimunud suured keskkonnamuutused, mis on tugevalt seotud ka muutustega atmosfääri koostises. Puhta vee varud ja bioloogiline mitmekesisus väheneb kiirelt. Inimeste tegevuste tagajärjel saastub õhk, kahaneb osoonikiht. Tekib globaalne soojenemine, pinnas ja vesi saastuvad. Mürgised kemikaalid satuvad pinasesse, vette ja atmosfääri, ja nagu juba varem öeldud väheneb looduse mitmekesisus ja loodusressursid. Seda kõike põhjustab metsade raie, keskkonnavaenulike ainetega looduse reostamine, veesoonte tühjaks pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest. On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust. Näiteks hooldusraie nagu valgustusraie, harvendusraie ja sanitarraie.
Maailmat tuleks hoida ning suured korporatsioonid peaks pidama piire, sest säästev areng on midagi sellist, mis mõjutab nii meid kui me meie tulevasi põlvkondi. Kui säästev areng kaob, siis on väga paha lugu. 5. Kas globaliseerumine on säästvale arengule vastupidine protsess? Üleilmastumise kohta on palju erinevaid määratlusi, kuid neil kõigil on üks ühine tunnusjoon: ühtlustumine ja eristuvate osade vähenemine. Säästva arengu puhul on eriti oluline märksõna just mitmekesisus ja selle väärtustamine. Jah võib nii öelda küll. Globaliseerumine ühtlustab kõike ja väärtusi ei eristata enam, säästva arengu puhul on tähtis mitmekesisus ning selle väärtustamine. Üleilmastumine on kaasatoonud mitmed keskkonnaprobleemid. Näiteks kliima muutused, maa- ja veereostus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja kõrbestumine- see mõjutab meid kõiki. 6. Säästva arengu tool, tasakaal kolme K-vahel Tasakaal 3 komponendi vahel:
--- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima
seetõttu suuri kulutusi. Olen arvamusel, et eraomand on siiski vabaturumajanduses kasulik, sest õige majandamise korral toob suurt tulu. Teiseks iseloomustavad vabaturumajandust kaubad ja turg. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. Turu puhul jõuavad kõik kaubad tarbijani ostu ja müügi teel. On positiivne, et tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. Veel iseloomustab sellist majandusliiki vaba konkurents ehk kauba mitmekesisus. Ostja valib, mida tema eelistab pakutud valikuvariantidest. Kes aga ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. Kauba mitmekesisus ongi vabaturumajanduse positiivne aspekt, sest tarbijatel on võimalik valida erinevate toodete vahel ning osta endale sobivama hinnaklassiga tooteid. Nii negatiivseid kui positiivseid tagajärgi toob vabaturumajanduses riigi mittesekkumine. Nimelt ei sekku riik otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Riigi sekkumine on kasulik,
Homoloogiline struktuur – geenid, kromosoomid, elundid, mis on ehituse poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest. Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud, mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism – sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus (rohtlad, metsa, kõrbed) . Nt Darwini vindid. 10.Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Abitootilised tegurid. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, bakterite alla kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toiteained, Ph. Heterotroofide puhul (loomad, seened, enamus baktereid): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Biootilised tegurid
- Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Geneetiline mitmekesisus 2. Liigiline mitmekesisus 3. Ökosüsteemne mitmekesisus 4.Vee tähtsus organismides Vesi on hea lahusti ning enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides
1.Elu omadused rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. 4
Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused. Pärilikkus. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus, nende paljunemine DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramine inimesel. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid. Rakendusbioloogia. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. Inimene. Inimese organismi üldiseloomustus
(pesitsusala, talvitusala) algtüüpide lahknemine- geen- on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivus tegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu, DNA lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni.(alleel) kohastumine- organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega. (organismide kohastumine) divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) mitmekesistumine- on looduse mitmekesisus. biosfäär- elukond, on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. (litosfäär, atmosfäär- hõlmab neid) elupaikade mitmekesisus- elupaikades on erinevaid võimalusi.(loomadel) maismaaselgroogsed- selgroogsed loomad, kes elavad maismaal.(karu) toidubaas- toitumise kindel ala.(lindudel on oma toidubaas) lülijalgsed- loomaliigi hõimkond, kuhu kuulub 80% tänapäevastest loomaliikudest, iseloomulikuks tunnuseks on lüliline kehaehitus.(putukad, vähid, ämblikud)
20. saj. muusika kordamisküsimused: 1. 20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused? Stiilide rohkus ja mitmekesisus väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M
8.Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all, suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Rannaniitude umbkaudne pindala on 8000-10 000 ha. Pärandkoosluste väärtus 1.Liigiline ja koosluseline mitmekesisus 2.Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge väikeseskaalaline liigirikkus (kuni 76 soontaimeliiki ruutmeetril Laelatu puisniit) 3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses 4. Kultuuriline väärtus: vanim maaharimisega kujundatud maastikutüüp aineline ja vaimne kultuur 5. Majanduslik väärtus: kasutatavus mahetootmises 6.Esteetiline väärtus Fluktuatsioonid(võnkumised): koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul
Annika Anni, Marilin Palmist, Siiri Paurson, Merilyn Rohi INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE Uurimistöö aines looduskaitse alused Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED..
· Alfred Russel Wallace 1823-1913 · Wallace panus biogeograafiasse Kaugus ei ole elustiku erinevuse ainuke määraja Fossiilid näitavad elustiku kunagist levikut Biootilised interaktsioonid on olulised leviku piirajad Kauglevi on oluline biogeograafiline protsess Kunagine maismaaühendus seletab halvastilevivate taksonite paiknemist eri kohtades Saarte juures on biogeograafilised protsessid paremini jälgitavad Bioloogiline mitmekesisus (bio)diversiteet elurikkus · Taksonoomiline mitmekesisus · Geneetiline mitmekesisus · Koosluse mitmekesisus · Funktsionaalne mitmekesisus · Fülogeneetiline mitmekesisus Pattern and Process (seaduspärad ja nende põhjused) Mis? Miks? Reeglipärane, korduv nähtus, muster mustreid määravad protsessid Kirjeldav osa seletav osa Skaala biogeo makroöko
vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid 2)Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. 3)Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. 4)Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: happevihmad 5)Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloosi-tööstused. 20.Selgitage mõisted: metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästev areng Metsatüüp: ühesugustes kasvutingimustes ( kliima, veestik, muld) kasvavad metsad Bioloogiline mitmekesisus: ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa üksuste mitmekesisus Metsasus: arv, mis näitab mitu protsenti pindalast on kaetud metsaga Puiduvaru: arv, mis iseloomustab kasutatavat puidu mahtu ja väljendatakse m³ - tes
peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Metsatüüp - metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Elurikkus e bioloogiline mitmekesisus - ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Energiamajandus energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt
ELURIKKUSE KADUMINE Laura-Liis Sander Janeli Rammo 10c ELURIKKUS Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning muud eluslooduse vormid ja nende elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on üheskoos elu aluseks Maal. Elurikkus on miljonite aastate evolutsiooni vili, mida on muutnud looduslikud protsessid ning üha rohkem ka inimesed. Elurikkus moodustab keerulise ja omavahel tihedalt seotud võrgustiku, millest meie oleme vaid osake ning millest me täielikult sõltume. Elurikkuse kadumine Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad
Detritrivoorid ehk lagundajad, nt vihmauss toituvad surnud jääkidest, lagundades neid. Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem. Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades. Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel. 24. Koosluste struktuuri aspektid; · Taksonoomiline struktuur · Koosluste bioloogiline mitmekesisus ehk diversiteet · Ruumiline struktuur · Muutused keskkonna gradiendil · Muutused ajas ehk suktsessioon 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Individualistlik paradigma Gleason, levinud Ameerikas. Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud, liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele
külmutusseadmetes, aerosoolpulverisaatorites, vahustites. Osooni lagundavad ka lennukite ja autode heitgaasidest kõrgele atmosfääri sattunud lämmastiku oksiidid. Kõrbestumine Intensiivne põlluharimine ja karjakasvatus hävitavad mulla struktuuri ning põhjustavad mulla vaesumist. Taime- ja loomaliikide arvu vähenemine Inimene hävitab taimedele ja loomadele sobilikke elupaiku, sellega kaasneb liikide arvukuse vähenemine. Looduslik mitmekesisus avaldub kolmel tasandil: · Geneetiline mitmekesisus; · Liikide mitmekesisus · Elupaikade mitmekesisus. Ökoloogiline kriis Inimeste arvukus kasvab kiiremini kui taastuvad ressurssid, mis on vajalikud inimeste eluspüsimiseks. Veekriis ja veekogude reostumine Eutrofeerumine on lämmastiku ja fosfori sattumine veekogudesse. Lämmastikku ja fosforit sisaldavad meie pesupulbrid. Eutrofeerumise tagajärjel hakkavad taimed veekogudes vohama . Kasvab ka kalade arvukus
Vanim tõend glagolitiku tähestikust Keskaja arhitektuur nafta boksiid madala kvaliteediga rauamaak kaltsium looduslik asfalt vilgukivi savi sool hüdroenergia Asub Vahemere ääres Normaalne kliima Põllukultuuride mitmekesisus Transiitteed Loodusvarade olemusolu Tekstiili Masina Ravimi Puidu Elektri Laevanduse Dubrovniku vanalinn
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
eemaletõmbamine torkamisel, lehtede langemine jahedate ilmade saabumisel ja valge aja lühenemisel jpm. Kohanemis- ja kohastumisvõime Keskkonnatingimustega kohaneda võib üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku(evolutsioonis) soodsamaid tunnuseid. Kohanemine öökulli silmad jahti pidades Kohastumine mesilase mürgiastel, talveuni, hoiatusvärvus, ränne jne. Mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus tähendab nii geenide, organismide kui ka ökosüsteemide mitmekesisust paljusid nende erinevaid variante looduses. Mitmekesisus a)Rakuline ehitus 1.Biomolekulid, rakud, koed, elundid, organismid, liigid ökosüsteemid, biosfäär b)Organisatoorne keerukus 2.Ainuraksed ja hulkraksed c)Aine-ja energiavahetus 3.Reageerimine keskkonna muutustele d)Stabiilne sisekeskkond 4.Otsene ja moondega
Essee Tervislik toitumine – tasakaalustadud menüü Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks inimeste toitumine ja sellest tulenev kehakaal. Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus Kiire elutempo tõttu jääb toidu vamistamiseks ja selle söömiseks üha vähem aega ning tihiti valitakse kiirtoit, mis ei sisalda piisavalt vajalikke aineid organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Kiirtoit on enamasti kaloririkas ja toitainete vaene. Tarbida tuleks aga tasakaalustatud toitu. Tasakaalustatud toit on eale ja kehalisele aktiivsusele vastav see peab andma energiat kogu päevaks nii,
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Majandusgeograafiline asend Valdav osa Itaaliast on mägine
5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine? Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond, kesk austraalia kõrbealad) 7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel Veetemp on kõrgem pinnasekihis, ekvaatori juures. Allpool hakkab langema ja poolustel. 8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suurem soolsus. 9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid! Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas. 10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid? Järsk lained kulutavad ja tekitavad kulutusrandu. Kulutus rannajoon muutub sirgemaks ehk õgveneb, kulutav tegevus Laug lained kuhjavad kraami 11.nimeta jõgede toiteallikad Lumesulavesi, põhjavesi, sademed 12
Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti äärmiselt kulukas. Ökosüsteemid Bioloogilise mitmekesisuse all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide arvukust. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Seetõttu on inimkond senini meie koduplaneedil elutsevatest liikidest suutnud tundma õppida vaid väikest osa (eriti käib see teatud elustikurühmade, näiteks putukate kohta). Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki. Iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki erinevatest elustikurühmadest. Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse tänapäeval üha enam kui üht väärtuslikku loodusvara,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
