Mõisted ühiskonna kohta (0)

ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis
sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks
nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine
leibkond -majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed)
massimeedia -suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast
massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel
ühishüved- kaubad /teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta
polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel
pluralism-a) mitmekesisus ,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist,vaimukultuuri;demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; b)USA poliitikateaduse koolkond,mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel;poliitikas ideede,arvamuste,poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus
monism -pluralismi vastand ;diktatuur, absolutism
ühiskonna jätkusuutlikkus-areng,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve;ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt;võim peab olema legitiimne e.õiguspärane(kui võimulolijad hindavad samu väärtusi,mida rahvas);valitsemine peab olema efektiivne( tulemuslik ),läbipaistev, kodanikke haarav;kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem ,vaid investeering ;sama oluline kui rahvaarv,on ka rahvastiku kvaliteet
Rooma Klubi-rohelise mõtteviis esindajad;hakkasid esimesena rääkima jätkusuutlikust arengust;juba 1970a viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele
kodanikuühiskond-e tsiviilühiskond, mittetulundussektor ;avaliku elu valdkond ,mis eristub avalikust sektorist(riigist ja valitsemisest)ning erasektorist(tulundussektorist);selle moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid ,ühendused ja liikumised
sotsiaalne mobiilsus -inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis;eristatakse horisontaalset ja vertikaalset
sotsiaalne klass-suur inimrühm,kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon
sotsiaalne roll-sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard
omistatud staatus-ei saa muuta(nt.sugu)
omandatud staatus-elu jooksul omandatud(nt. haridus ,töö-ja elukoht,perekond)
rollikonflikt -olukord,kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused
riik-institutsioonide kogum,mis korraldab valitsemist,viib ellu teatud eesmärke;avaliku sektori tuum;alati seotud võimu teostamisega/riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu/riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad/omab kontrolli kindla territooriumi üle/ institutsioonid on avalikud;nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest
tööstusrevolutsioon-algus 18saj Suurbritannia ,19saj jooksul levib üle EU,Eestis alates 1867a(pärisorjuse kaotamine,palju vaba tööjõudu);eeldusteks kolooniate tooraine ,turg, laevastik ,rahvakapitali ja tööjõu olemasolu,teaduse/tehnika areng( aurumasin ,puuvillapuhastusmasin); tulemusteks vanast seisuslikust ühiskonnast saab klassiühiskond( varandus päritolust olulisem),uued ühiskonnaklassid(ettevõtjad,töölised),kodanluse ja keskklassi tähtsus kasvas(nõutud professioonid e.vajatakse spetsialiste), linnastumine ,uueks valitsevaks majandussüsteemiks kapitalism (tootmisvahendite eraomandamine),tööjõu/kapitali vaba liikumine,vaba turumajandus ja konkurents
siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp ,mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega e.toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale; ohuks nõuab rahvas tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane(ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel,st.võivad populaarseks saada autoritaarse valitsemise ja nn.kindla käe loosungid;üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa majanduskriisi,mille tagajärjel elatustase langeb