UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6
https://www.pinterest.com/clculp1961/fall-equinox-autumn/ UUS-MEREMAA NÄITEL Whangarei https://en.climate-data.org/oceania/new-zealand/northland/whangarei-1182/ https://en.climate-data.org/oceania/new-zealand/northland/ whangarei-1182/ UUS- MEREMAA NÄITEL (2) Enim sademeid (vihmaperiood) on juunis juulis ja augustis Juuni on kõige niiskem kuu November on kõige kuivem kuu Põhjasaare kõige soojem kuu on jaanuar https://weather-and-climate.com/average-monthly-Rainfall-Temperature- Sunshine,whangarei,New-Zealand HIINA SHANGHAI NÄITEL Hiina Shanghai asub 31 ° 13'N, 121 °
...................................................................................................................20 Lisa1.Riigikaart....................................................................................................................20 Lisa2. Põllumajandussaaduste jaotus...................................................................................20 Sissejuhatus Tegin enda referaadi väikesest Vaikse ookeani lõunaosas asuvast saarekesest Uus-Meremaast. Valisin just Uus-Meremaa, kuna see asub Eestist väga kaugel ja see on olnud alati minu jaoks üks unistuste paiku kuhu ma sooviksin reisida. Et reis, mis ma loodan ka kunagi toimub oleks põnevam ja lihtsam minu jaoks, uuringi selle saarekese geograagiat, rahvast ja vaatamisväärsusi. Referaadis on veel juttu põllumajandusest, riigi arengust, metsandusest, energiamajandusest tööstusest ja muust huvitavast. Põhieesmärk ongi teada, saada millisel
10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks. Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus. 1994. aastast alates õpetatakse seda kõigis UusMeremaa kurtide koolides. Pinnamood UusMeremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 2001000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna. Uus Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Kliima Suurem osa UusMeremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C
........................................................................................................ 91 Aasias: ........................................................................................................................................................... 92 Ameerikas: .................................................................................................................................................... 93 Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa:........................................................................................................... 94 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 LISA ÕPPEMATERJALID..................................................
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid