Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uus-Meremaa (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Uus- Meremaa
Kliima, muld

Põhjasaar-lähistroopiline

Lõunasaar-parasvöötmeline

pruunmullad
Taimestik

Sõnajalad

tõlvpuud

kauripuud

kivijugapuud
Kauripuu
Ponga
Mamaku
Loomad

kiivi

nahkhiired
Vasakule Paremale
Uus-Meremaa #1 Uus-Meremaa #2 Uus-Meremaa #3 Uus-Meremaa #4 Uus-Meremaa #5 Uus-Meremaa #6 Uus-Meremaa #7 Uus-Meremaa #8 Uus-Meremaa #9 Uus-Meremaa #10 Uus-Meremaa #11 Uus-Meremaa #12 Uus-Meremaa #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Uus-Meremaa kliima, muld, loomad ja taimed

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Uus meremaa uurimus

UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6

Geograafia
thumbnail
26
pptx

Niiske lähistroopika Jana ja Lauren

https://www.pinterest.com/clculp1961/fall-equinox-autumn/ UUS-MEREMAA NÄITEL Whangarei https://en.climate-data.org/oceania/new-zealand/northland/whangarei-1182/ https://en.climate-data.org/oceania/new-zealand/northland/ whangarei-1182/ UUS- MEREMAA NÄITEL (2)  Enim sademeid (vihmaperiood) on juunis juulis ja augustis  Juuni on kõige niiskem kuu  November on kõige kuivem kuu  Põhjasaare kõige soojem kuu on jaanuar https://weather-and-climate.com/average-monthly-Rainfall-Temperature- Sunshine,whangarei,New-Zealand HIINA SHANGHAI NÄITEL  Hiina Shanghai asub 31 ° 13'N, 121 °

Kategoriseerimata
thumbnail
21
doc

Referaat Uus-meremaast

...................................................................................................................20 Lisa1.Riigikaart....................................................................................................................20 Lisa2. Põllumajandussaaduste jaotus...................................................................................20 Sissejuhatus Tegin enda referaadi väikesest Vaikse ookeani lõunaosas asuvast saarekesest Uus-Meremaast. Valisin just Uus-Meremaa, kuna see asub Eestist väga kaugel ja see on olnud alati minu jaoks üks unistuste paiku kuhu ma sooviksin reisida. Et reis, mis ma loodan ka kunagi toimub oleks põnevam ja lihtsam minu jaoks, uuringi selle saarekese geograagiat, rahvast ja vaatamisväärsusi. Referaadis on veel juttu põllumajandusest, riigi arengust, metsandusest, energiamajandusest tööstusest ja muust huvitavast. Põhieesmärk ongi teada, saada millisel

Geograafia
thumbnail
26
pptx

Uus-Meremaa

10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks. Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus. 1994. aastast alates õpetatakse seda kõigis UusMeremaa kurtide koolides. Pinnamood UusMeremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 2001000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna. Uus Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Kliima Suurem osa UusMeremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

........................................................................................................ 91 Aasias: ........................................................................................................................................................... 92 Ameerikas: .................................................................................................................................................... 93 Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa:........................................................................................................... 94 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 LISA ÕPPEMATERJALID..................................................

Geograafia
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi

Kodanikuõpetus
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun