Elu areng maal (0)

Elu areng maal

Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine .
--- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid , limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.
--- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine.
--- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad . Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal.
--- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm .
--- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik – osjad , kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus . Roomajad.
--- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas.
--- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg . Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud . Õistaimed. Mitmekesistusid putukad.
--- Kriidi lõpus suur väljasuremine – meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad.
--- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon . Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega.

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid

Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis ( sugurakk ) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus). Võimalik genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev.
Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. UK matemaatika Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3) mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud – puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik – kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega.
Populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda: 1)geenide ja kromosoomide struktuur ning arv 2) olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus