PERM
JH
AJASTU
● Fanerosoikum
● Perm kuulub Paleosoikumisse ehk Vanaaegkonda.
● 292 mln a tagasi.
ELU
● Elu oli üle läinud maismaale.
● Paljasseemnetaimede osatähtsus oli suur.
● Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed.
● Luukalade mitmekesisus oli suurem.
REKONSTRUKTSIOON VARA-PERMI ELUSTIKUST
● Dimetrodon ähvardab
kahepaikset. Näha on
ka varased putukad.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Janelluke
Õppematerjali autor
tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoik
Lõuna-Ameerikast, Lõuna-Aafrikast, Indiast, Austraaliast. Joonis 9. Hiline karbon Lisaks rikkalikele pruun-ja kivisöelademetele (Saksamaal, USA-s, Suurbritannias), on karboni kihtides rohkesti raua- ja vasemaake (Kasahstanis, Uuralis, Kesk-Euroopas), kromiiti ja plaatinat (Kesk-ja Põhja-Uuralis), naftat ja maagaasi (Volgamaal) (I. Arold, 1987). Joonis 10. Karboni loodus 2.6 Perm Perm on oma nime saanud vastavanimelise soome-ugri hõimu järgi, kes elas Uuralide esisel alal. Seal on vastavad kivimid ulatuslikult levinud (I.Arold, 1987). Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi; järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumi ehk Keskaegkonna Triiase ajastule. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul
Kriit 145,5 Mesosoikum Keskaegkond Juura 199,6 Fanerosoikum Triias 251 Perm 299 Karbon 359,2 Paleosoikum Devon 416 Vanaaegkond Silur 443,7 Ordoviitsium 488,3 Kambrium 542
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416 Maism
Peaaegu 20 maismaa - terapsiidide perekonda ei pidanud Triiaseni vastu. Terapsiidide väljasuremine ei toimunud ühe järsu sündmusena, tegelikult leidsid aset mitmed väljasuremislained, kus kõige suuremaid kaotusi kandsid suuremad loomad, ning uued eluvormid arenesid väiksemakasvulistest ellujääjatest. On arvatud, et väljasuremine toimus klimaatiliste muutuste tagajärjena, mis muutsid taimekooslusi trapsiidide söögiahela alustes. Kuigi me teame, et Perm oli tõesti taimestikuliste muutuste aeg, ei ole detailid siiani selged. Mereelustiku hulgast kadusid täielikult fusuliniidid, mis olid väga edukad Kesk-Permi meredes, välja surid samuti rugoosid, tabulaadid ja trilobiidid, kuigi nende gruppide allakäik algas kaua enne väljasuremiskriisi algust. Ammoniididest suutsid Triiaseni vastu pidada ainult mõned perekonnad. Brahhiopoodid, sammalloomad ja
Tekkisid korallrifid. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. (440-417 mln a) Devon Kasvas kalada mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Kaladest evolutsioneerusid nelijalgsed, kes asustasid maismaa. (417-354 mln a) Karbon Taimestik oli lopsakas. Taimede mattumisel tekkisid kivisöelademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroogsete ja lülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid roomajad. (354-292 mln a) Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis 90% mereliste selgrootute rühmadest. (292-250 mln a) (Keskaegkond) Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid kala- ja tiibsisalikud ning dinosaurused. Väiksed imetajad. (250-205mln a)
Loomade evolutsioon Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C Kaari Kink Evolutsioon Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda. Evolutsioon seletab, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud ning arenenud. Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud fossiilid. Nende fossiilide järgi näeme, et ammu elanud loomad ja taimed on praegustest väga erinevad. Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid. Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid