Mina ja Eesti elu Kui küsida: miks me selles riigis ikka veel elame, kas see on meie jaoks perfektne keskkond, kas me oleme kindlad, et me üldse siia riiki kuulume, kas me jääme siia igavesti elama ja kui siis miks, kas kuskil on ka paremat paika kui see siin? Neid küsimusi on palju ja rohkemgi veel, aga kas kõigile neile on ka vastuseid? Kuna me siin riigis sündisime ja elasime kuni praeguse ajani, siis nimetame seda oma sünnikohaks selleks ilusaks paigaks, kus veetsime meeletult lõbusa lapsepõlve, kus kaklesime oma vanematega, õdede ja vendadega. See paik, kus laususime oma esimesed sõnad, astusime esimesed sammud ja leidsime oma esimese armastuse, need hetked kus nutsime ja naersime koos oma sõpradega. Seda kõike on meeletult palju ja see on lihtsalt liiga hea, et sellest kergekäeliselt loobuda. Need on ju ometigi meie mälestused. Meist keegi ei saa õelda, et just ...
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1...
pool vene kaubahoov kirikuga.Vene kroonikates on Tallinnat nimetatud ka Kolõvaniks. 13. sajandi alguses hõivasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindamise, mis tähendab Taani linna või linnust ning sellest on tulnud ka eesti keelne nimetus Tallinn (Talyna) mida on esmakordselt mainitud 1536. aastal. Nimetus Reval tuleb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Soome põgenenud maarahvas võttis endaga kaasa ka vallutuseelse nime Kesoniemi. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 12191227 ning 12381346 Taani
Kolmas maailm Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda. Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta. 1960-datel aastatel valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja sahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimet...
võimalus ennast edasi arendada gümnaasiumis või ülikoolis. See pani aluse Eest oma haritlaskonna tekkele. Näiteks Jaan Tõnisson ja Jaan Poska võtsid aktiivselt osa ka oma riigi loomisest. Võiks lausa öelda, et nemad ja teised haritlased oma pealehakkamisega lõid Eesti Vabariigi. See näitab, et eestlased on virk ja töökas rahvas, kes tungib läbi raskuste eesmärgi poole. Eestlane, kelle varasem nimetus oli maarahvas, on eesti keelt emakeelena kõnelev rahvas. Eestlane on oma olemuselt väga kinnine ning ajast-aega räägitakse sellest, kui kõva töörahvas eestlane oli. Ise olen uhkusega eestlane, kuigi ma pole patrioot. Olen uhke just meie maa ning keele pärast. Eesti keel on harukordne, mida ei ole just kõige kergem omandada teistel rahvustel. See teebki selle nii salapäraseks ja ainulaadseks. Eestlaste identiteeti on alates rahvuslikust ärkamisest 19. sajandi teisel poolel kujundanud
Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. I, II, IV ning V üldlaulupidu toimusid Tartus, kõik ülejäänud peod Tallinnas. Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurimas sellel laval esinenud ühendkooris oli 24 500 lauljat juubeli üldlaulupeol 1969. aastal
MAAELU PLUSSID JA MIINUSED Sellest ajast, kui olen õppinud ajalugu, olen õppinud ka seda, et eestlased on talurahvas e. maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas
dreilebem jüriöö ülestõusu aegne ordumeister, linnad linnaõigus dokument, millega asula muutus linnaks ning sai suuremad õigused, kinnitati lübecki või riia poolt, hansalinnad tallin, tartu, viljandi, uus pärnu, keskaja linnad tallinn, rakvere, narva, tartu, viljandi, uus pärnu, paide, vana pärnu, haapsalu, kauplemine väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas õigused: võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik, trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster,
Niisiis on ekraniseeringus raamatu luustik mõnes mõttes pahupidi pööratud: kistud välja "Rehepapi" tõeline iva ning romaani koomikat garneeringuna tarvitatud. Säärase lähenemise tõttu "November" nii hästi töötabki.“ Ma nõustun Rasmus Rammo väitega, et filmis oli ütlemata palju huumorit ning roppusi, kuid ma väga kahtlen kas tol ajal mil filmi tegevus toimus, olid sellised väljendid kaustusel. Lauri Jürisoo sõnul on romaanis tegutsev maarahvas häbenematult ja varjamatult rumal, ahne, enesekeskne ja ropp, mis pakub rikkalikult ainest vaimukateks lookeste esitamiseks. Kriitikaks sõnas Jürisoo: „Raamatul puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. "Novembri" stsenarist - režissöör Rainer Sarnet on valinud sama lähenemise või ülesehituse ja ma väidan, et see töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei, sest see on
gateway between East and West, despite this the country has survived. • Estonia first got it’s independence in 1918 wich lasted 22 years. • The first president of Estonia during this period was Konstantin Päts. • Metsavennad( the forest brothers) were freedom fighters who fought in Estonia, Latvia and Lithuania during World War II and later even after the Soviet invasion. • The current independence of Estonia has lasted for 26 years since 1991 People • Estonians are Maarahvas • Estonians are seen as calm, withdrawn and shy. Of course this isn’t true for every Estonian and once you get to know them they’re very open. • Estonians are patriotic due to the hardships during it’s history and their own shared love of their home country. • Historically Estonia is one of the "least religious" countries in the world in terms attitudes, though many Estonians do look for alternative beliefs. Language
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbe...
Hiina. Toimus kaks julma sotsiaalset eksperimenti, mille organiseerijaks oli Mao Zedong.50ndatel alustas ta industrialiseerimist ja kollektiviseeris vägivaldselt põllumajanduse, millega tugvedas haaret. Kuuluttas välja petliku sõnavabaduse ja kutsus intelligentsi kriitikuid esinema. Hiljem kriitikut represseeriti.1958. käivitas nn suure hüppe-üritati 5 aasta plaan täita 1 aastaga ja 20a oma 5-ga, raua toodangu suurendamiseks pidi maarahvas rajama 7 milj. sulatusahju., talupojad aeti tuhandesse kommuunidesse, jõukuse asemel tuli nälga, tapeti varblased kui väidetavad nälja tekitajad, mille tagajärjel hakkasid paljunema kahjurputukad. Sellel ajal suruti maha ka Tiibeti rahava ülestõus, millele järgnes hiinastamine(tiibeti keel ja kultuur hävitati),tiibetlaste juht dalai-laama põgenes Indiasse.Suur hüpe kukkus läbi. Mao tõmbus 59ndal a. tagasi, kuid säilitas võimu partei üle. Deng Xiaoping stabiliseeis senise
(Maru)rahvuslus Riiki laastavad KILLUSTUNUD Vene erakondade tahtmised: · kodankondsusseaduse leevendamine · pooldavad suhteid Venemaaga Erakondade valijaskonnad e. Elektoraat: Keskerakond · peamiselt venekeelne · pensionärid( populistlikud e. Rahvale meeldivad lubadused) · vähe informeeritud · peamiselt madala haridustasemega Rahvaliit · maarahvas Ideoloogia ideesüsteem, mis propageerib kindlaid vaateid Hinnang hetkeolukorrale Loob pildi ideaalsest ühiskonnast Poliitilised ideoloogiad väljenduvad erakondade põhikirjades. Levivad propaganda abil ja muutuvad ajas. Parempoolsed ideoloogiad: levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja krislik demokraatia Majanduses pooldavad nad vabaturjumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Vasakpoolsed ideoloogiad:
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
> 4.juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl VENESTAMISE TAGAJÄRG -> Venestamine küll pidurdas rahvuslikku ärkamisaega, kuid ei suutnud seda hävitada. POLIITILNE ARENG SAJANDIVAHETUSEL · Venemaal viimane tsaar Nikolai II (1894-1917). · Venestamine vaibus, areenile ilmus uus põlvkond haritlasi. · Kui varem oli rahvusliku liikumise kandjaiks maarahvas, siis nüüd kandus rahvuspunkt linnadesse ja kõrgintelligentsi. · Uued poliitilised vaated: Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. KONSERVATISM -> Baltisakslaste esindajad, uuenduste vastu, tahtsid jätta kõik nii, nagu oli. LIBERALISM -> Mõõdukas suund -> Jaan Tõnisson (1868-1941?).Sünd.Viljandimaal; TÜ õigusteadus; EÜS; "Postimees"; Tartu; IDEED -> Rahvusliku eneseteadvuse arendamine.
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid k...
Kaupo ristiusku pööramine, millega näidati paganatest liivlastele nö head eeskuju. Latgalite ja liivlaste langemine Saksa ristisõdijate ja rooma katoliku kiriku mõju alla tõi võõrvallutajatele ridadesse lisavägesid ning ressursse. Viimane omakorda kallutas veelgi sõjaedu vastaste kasuks. Viimase põhjusena, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse, vajab esile toomist asjaolu, et eestlased olid põlluharimise ja karjakasvatusega tegelev maarahvas, kelle sõjaline ettevalmistus ja sõjarelvastus jäi selgelt maha tollasest Lääne-Euroopast. Muinasaja lõpuks oli Eesti aladel kujunenud küll klassiühiskond, kuid Lääne-Euroopale omane feodaalkord ja kolme seisuse (vaimulikud, feodaalid ja talupojad/linlased) ühiskond puudus. Eestlastest talurahvas moodutas küll maakondlikke või kihelkondlike malevaid, kuid siiski oli tegu sõjameestega, kel puudus vastav väljaõpe ning kes sõdis ajal, mil põllutööd lubasid
Läbi aegade on toimunud palju sõdasid, kriise ning muid inimkonna ühtlast tegevust halvanud sündmusi. Kuigi meie kodumaa, Eesti, on veel lapsekingades, on ta oma geograafilisele asukohale ning piirinaabrite poliitikale osa saanud suurtest, maailma mastaabiga probleemidest. Kuidas on maailmas toimunud sündmused mõjutanud Eestit ja siinseid inimesi aja armutul möödumisel? Kuni 19. sajandini olime me igapäevaselt lihtne maarahvas, meil puudus nimi ja ka rahvus. Pärast aastasadu kestnud iket ilmusid esimeses eestikeelses ajalehes Johann Voldemar Jannseni kuldsed sõnad: ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Seda publikatsiooni võib lugeda üheks oluliseimaks sündmuseks eestluse ajaloos. Üheaegselt esimese dokumenteeritud ajalehega, saime me endale nime eestlane. Hoolimata kohalikest elanikest vahetus siinne võim aja jooksul pidevalt. Me olime justkui marionetid pidevalt vahetuvate niitide otsas
· Mainitud klassikuid mõjutas oluliselt religioosne initsiatiiv. D. Diderot (1713-1784) · Soovitas eristada kohustuslikke põhiteadmisi nn. täiendteadmistest, mis valmistavad ette mingiks elukutseks. · Sarnaselt Comeniusele pidas ka Diderot vajalikuks, et üldhariduse kõrgemal astmel oleks igal klassil mingi domineeriv põhiaine. · NB: pole midagi uut siin päikese all. J. Pestalozzi (1746-1827) ajal Toimus S'veitsis üleminek feodalismilt kapitalismile: maarahvas vaesus, proletatiaat kasvas. Üks osa haritlastest idealiseeris möödunut, tundes rahvale südamest kaasa. Nende hulka kuulus ka P., kes laenatud raha eest ostis talu ning avas seal 1774.a. isemajandava lastekodu, kus orvud tegid tööd ning said lisaks ülalpidamisele ka hariduse. Kasvatust käsitles P.- · Ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda.
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina tagasihoidlik...
Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas. Juba väljakuulutatud oma Eesti vabariik, Mille tulemusena olid enamik eestlasi valmis isamaad kaitsma. 15. Mis põhjustel oli vabadussõja algus Eestile raske?Mobilisatsioon rahvaväkke ebaõnnestus, kokkutulnud meeste moraal oli madal, mässud oma väeosades. 16. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (abi välisriikidest; Eestis esmalt sõtta läinud) Inglise eskaader,Soome,Taani,Rootsi 17. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Kommunistid lubasid talurahvale uut maad, aga kasutasid lubatud maad hoopis kolhooside rajamiseks 18. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Eestlaste moraal oli kõrge, sest mindi kättemaksma. 19. Mis riigid toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga? Briti laevastik, Soome ja Rootsi. 20. Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi? Umbes 200k meest. 21. Kuhu Eesti väed vabadussõja pealetungide käigus välja jõudsid?
Andra Lepper 11B 21.11.2012 Liivimaa ristisõda Pöördepunkt Eesti ajaloos? Liivimaa ristisõda toimus 12. Sajandil ja see oli suunatud Liivimaal elanud soome- ugri ja balti hõimude vastu. Katoliku kirik soovis ristiusustada Liivimaa alad. Sõda lõppes nende alade vallutamise ja sundristimisega. Liivimaa ristisõda tõi endaga kaasa palju erinevaid muudatusi nii majanduses, usus, kultuuris, ühiskonnas ja ka linnades, kuid oli ka asju, mis jäid samaks. Muinasajal puudusid linnad. Siis käis kogu tegevus linnuste ümber, mis alles keskajal linnadeks kujunesid. Seega ei saanud eriti midagi muinasajaga samaks jääda. No muidugi vajasid linnad samasugust kaitset, nagu linnusedki, sest ka linnades oli vaja korda pidada ja kaitsta oma vara sissetungijate eest. Tavaliselt oli linna ümber ehitatud kaitsemüür, millel valvurid vahti pidasid ja kui nad midagi märkasid, anti sellest teistele teada. Linnad asusi...
kujutas endast muinasaegset Ugandit, lisaks mõned alad põhja pool Emajõge 3. Ordu valdused serutuseid katkematult Leedu piirist kuni Soome laheni. Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks tugipunktideks Viljandi linnus ja Tallinna “Ülalinn” Toompea 4. Liivi ordut juhtis ordumeister, võimiliselt Preisimaal resideerica Saksa Ordu körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja. Maarahvas keskajal. 1. 13. ja 14. Sajandil leeti eestlasi vabadeks inimesteks. Kõige paremas seisus oli teatav liik vabatalupoegi, nn maavatad 2. Kuna mõisapõldudel teotad tehes poleks olnud võimalik harida omaenda põlde, siis pidas adratalupoeg palgalisi teomehi, kes talu eest tegu tegid. 3. Viljahinnad püsisid, mõisaid rajasti kogu Vana-Liivimaal ja mõisnikud hakkasid pidama enesestmõistetavaks, et eestlased nende põlde harivad. Talupoeg ei tohi
Stolõpinlik organiseeritud väljaränne 1906-1914/1917. Kuni 19. sajandini elas eestlasi väljaspool Eesti ala väga vähe. Needki olid enamasti Eesti lähistele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest ehk olid feodaalisanda poolt ümber asustatud sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Ilmselt nii on tekkinud mitmeid väiksemaid kompaktseid eesti asundusi - keelesaari nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud 18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn. immigatsioonietapiga 16.-17
1424.a võttis maapäev vastu otsuse, et ühtki kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus. Mõisted: Pärisorjus omanikul oli õigus talupoja müümise üle. Sunnismaisus liikumisvabaduse puudus. Kubjas mõisasundja, järelvaataja. Kilter kubjase abiline. · Eesti ühiskond jagunes tollel ajal kaheks: saksakeelseks ja eestikeelseks. · Tõenäoliselt saksastusid mitme põlvkonna järel ka linnadesse voolav maarahvas. · Suured kultuurimõjud Saksamaalt nt keelelised laenud. Ristiusu vastuvõtmine tõi muutuse usundisse, kommetesse, rahvameditsiini. · Põllumajanduses kasutati endiselt kolmeväljasüsteem, see rajanes ka pärast vallutust vanal kohalikul põhjal. · Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid. · Odra kõrval hakati kõige rohkem talirukist kasvatama. · Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. 2. Linnad ja kaubandus
AESTIDE MAA ESTONIA Paljudele tundub uskumatuna, et juba vanad roomlased teadsid sellisest maast, nagu Estonia ja selle maa elanikest aestidest. Kes seda ei usu ja ikka vastu raiub, et eestlasi ei olnud veel paar sajandit tagasi olemas - oli vaid "maarahvas", kes end nii kutsus, see ei tea tegelikult olulist osa meie ajaloost ja arvatavasti ei tahagi teada, sest mis kord juba sisse juurdunud, seda enam kergelt ei muuda. Et aga huvilistel ja olulisel osal Eesti rahvast oleks asjast ülevaade, siis toon siinkohal ära mõningad Edgar Valter Saksa leitud vihjed ajalooallikatele: T. Hodgin, "Cassiodoruse kirjad", London, 1886, lk. 546: "Haestid või aestid - need on Tacituse aestid, asuvad siiani selle maa, mida ikka veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril". R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558: "Eastland - ostide, estade maa Estonia". Vanad Islandi saa...
Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa t...
loomulikult. Teatrimaja tuleb aga siiski ehitada ja saabki tõeks Ene jutt, et maja kuulub üksnes eestlastele. Valmis Draamateater lõpuks ka sai, sest kolihunnik, mis muidu keset lava seisis, veeti minema. Toatüdruk Ene on ikka veel alles, et vahvasti Vassiljevile ja Bubõrile veel niimast korda teed valada. Arhitektide töö on tehtud ja on vaja koju naasta. Neist jääb maha uhke hoone ning toredad eestlased. Muidugi on just maarahvas Kiviräha Eesti tükis kõige soodsamal kohal. Muu ei olegi võimalik. Põhjamaine jonnakus on see, mis viib võidule.
vabadust? Talupoegadele hakkas kehtima teoorjus, raharent ning sunnismaisus, vabadused kadusid – kujunes pärisorjus. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad, sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele kahjuks ning nende vabadusi hakati piirama. 12. Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Linna- ja maarahvas ei saanud läbi. Lisaks olid pidevad probleemid Eesti ala riikide vahel (Tartu, Saare-Lääne piiskopkonna ning Liivi ordu vahel). 13. Selgita mõisted: toomkirik, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik – Vana-Liivimaal piiskopkonna peakirik (katedraal) Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – katoliku usu puhastus (sai alguse 1517. a Saksamaal) Pildirüüste – 1524. a tungis 400-500-liikmeline sakslastest ja
hakkama, said vabaks. Kodanikel oli õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega ning olid vabastatud tollimaksust, võisid kasutada linna metsasid, õigus mõista kohut ainult linnakohtutes. Kodanike kohustused olid: elama püsivalt linnas, tasuma kodanikumaksu, linna sõjaliselt kaitsta (vahiteenustus). 13. Iseloomusta lühidalt Vana-Liivimaa kiriklikku korraldust. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust? Kiriklik keskus oli Riias, piiskopid kandsid kristlikku maailmapilti, korraldasid kohapealset elu, vahendasid uusi kultuurilisi mõjusid, moodustasid haridusliku eliidi. Toomkoolid, kloostrid. Vana-Liivimaal oli 4 mungaordut tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 14. Selgita: Hinnus-maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma
Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. a". Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. Vägev eesti keel (4) http://www.ekspress.ee/2008/04/16/arvamus/2180-vagev-eesti-keel Sirje Kiin 16.04.2008 07:00 Missugune on eesti keele tänane seis maailma keelte paabelis? Kas elame oma miljoni emakeele rääkijaga ikka saatuslikul elu ja surma piiril, pidevas hääbumis-
lubatud omada passi oli 3 kuust kuni 3 aastani; Toimus laialdane väljarändamisliikumine Venemaale. 13. Talude päriseksostmine Põhja-Eestis saadi raha kartulist, Lõuna-Eestis linast; Talude päriseksostmine tõi mitmed muutused taluperemeeste ja maarahva ellu; Taluperemees ei käinud enam viiskudes, vaid saabastes ning ülikonnas, küünlavalguse ja peeru asemel oli nüüd petrooleumlamp; Piimakarjakasvatus viljakasvatuse asemel; Maarahvas käis juhutööl, nii mõisates, linnas kui ka vabrikus maatarahva töö. 14. Tööstus ja linnastumine (võrdlus 19. saj I ja II poolest) Tööstusharudest domineeris esimesel poolel tekstiilitööstus, kuid teisel poolel selle osatähtsus langes ja suurenes metalli- ja masinatööstuse ja toiduainetööstuse osatähtsus; 1870. a ehitati raudtee Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburg; 19
Alates 1928. aastast toimuvad peod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada 5 tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu? Uurisin viie mulle lähedasema inimese käest, et mis neile meenub esimesena sõnaga ,,laulupidu". Kaks inimest valisin sellised, kes ei ole laulupeoga isiklikult kokku puutunud ja on seda vaid teleri vahendusel näinud ning kolm inimest sellised, kes on ise üritusest osa saanud.
laulavad juba eeslaulja lõpust kaasa. Ühe- ja kaherealine viis. Eeslaulja laulab ette ja järellauljad kordavad sama viisi ja samade sõnadega. Hiljem tulid kasutusele ka kaherealised viisid, kus eeslaulja laulab ette, järellauljad kordavad küll samu sõnu, aga viis on erinev. Üheks vanemaks laululiigiks on töölaulud, mida lauldi, et töö paremini edeneks. Mitmesuguseid kombetalitusi saatsid tavandilaulud, mis on seotud rahvausundiga. Maarahvas uskus, et esivanemad kontrollivad nende elu, kuigi nad ise viibivad teispoolsuses. Arvati ka, et nende hinged käivad hingedepäeval kodus. Mardi. Ja kadrisandid olid esivenamate hinged. Tavandilaulud jagunevad kaheks: On seaotus rahvakalendri tähtpäevadega; üleminekurituaalid lauldi sünni puhul, surma puhul, pulmades. Uuem rahvalaul Vahetas regilaulu välja 19. sajandil. On saanud mõjutusi mujalt Euroopast. Sõnu tõlgiti, regivärsi reeglitest enam kinni ei peetud
Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus 1918 Iseseisvuse väljakuulutamine ja SAKSA OKUPATSIOON Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Kersti Küttim Jõhvi 2012 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimeta...
Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati seminar eesti koomeistrite ja köstrite väljaõpetamiseks. Seal õpetati lugemist, kirikulaule, usuõpetust, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Foreselius suutis näidata koos kahe eesti poisiga kuningas Karl XI, et eesti maarahvas on võimeline väga hästi õppima. See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest. Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1630. aastal loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. 1631. aastal palus Skytte kuningal muuta
Manchesteris näiteks oli 19. sajandil jõuka klassi keskmine eluiga 38 aastat, töölisklassil aga kõigest 17. Selline erinevus näitab ka seda, et töölisklass tegi kogu raske töö jõuka klassi ees ära. Jõukas klass elas väga soodsates tingimustes samal ajal, kui töölised rabasid, et saada miinimumpalkagi. 19. sajandil arenes ühiskond ning tööstus üsna kiiresti. Põllumajandus asendus kapitalistliku tootmisega. Maarahvas oli üleminekuolukorras. Ehk inimesed olid valmis kolima maalt linna, et töötada sealsetes tööstustes. Selline linnadesse ,,voolamine" eeldas ülerahvastuse varjatud vormi, mille suurus sai nähtavaks alles siis, kui äravoolukanalid muutusid erakordselt laiaks. Kolmandaks relatiivse ülerahvastuse vormiks on püsiv. Selle vormi töölisklass on madalamal keskmisest normaaltasemest. Püsivat ülerahvastust iseloomustab maksimaalne tööaeg ja minimaalne palk. 19
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest
pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja Liivimaal riigikirikuks. Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus, ratsionalism ehk filosoofiline valgustatus oli ülikoolides ja vaimulikkonnas. Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja kuivõrd on maarahvas võimeline õppima. Mingigi haridus peab siiski olema, sest inimese harimise kaudu saab kõrvaldada tema pahed nagu: joomine, vargused, liiderlikkus, kasimatus jpt. nagu kujutasid baltisakslased maarahvast. Talupojale tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima, veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse
ikka ja jälle need püüdlused nurjusid. Juba 1422. aastal oli päevakorras kiriku uuendusküsimused kuid selle eesmärgiks olid pigem puuduste ja ebakohtade likvideerimine kui kiriku allakäigu soodustamine. Hästi oluline oli, et vaimulikud oleksid hoolsad ja täidaksid oma kohuseid. Juba tollel ajal pandi rõhku, et kohalikud valdaksid emakeelt sest maarahvale tuli selgeks teha Meie Isa palve ja kümme käsku. Oluliseks peeti, et maarahvas leiaks kord kuus tee kirikusse ja vähemalt aastas korra käiks pihil. (Põltsam 2000) Liivimaa oli keskajal saanud kristluse eelpostiks (Põltsam 2000). Ükskõik milliseid muudatusi ka ära ei tehtud rõhutati ikka ja jälle rahvakeelele, mis ühendas kirikut ja rahvast. Kindlasti aitas selline rahvakeele tähtsustamine kaasa preestrite paremale tööle. Mainin ära, et preestriks sai siiski vaimulik, kes valdas rahvakeelt kuid leidus ka neid
Kristluse-eelsed jõulud Otseseid andmeid selle kohta, kuidas meie esivanemad muinasajal jõule pidasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene
6. Aleksandrikooli kommitee Hurt, Jakobson, Jansen, Köler, Kreutzwald, eesmärk oli rajada eesti keelne kool, tulemus- avati küll venekeelsena, kuid ühendas rahvusliikujaid. 7. EKS arendasid eesti keelt ja kirjandust, eesti keelse kirjanduse väljaandmine. 8. Eesti põllumeeste seltsid tähelepanuväärne osa talumajapidamiste kaasajastamisel. 9. Ärkamisaja tähtsus ja tähendus Eesti ajaloos maarahvas hakkas end teadvustama moodsa aja rahvusena, keda seovad ühised huvid, minevik ja tulevik. Eestlased ei sulandunud teiste rahvustega, vaid valisid oma tee, mis viis lõpuks oma riigi rajamiseni. VI 1. Venestusaja tähtsus ja tähendus ja mõju Eesti ajaloos Venestamise käigus loodeti muuta provintsid Venemaa sarnasemaks ja siduda neid niiviisi Venemaaga. Põhjused: kaasajastada iganenud halduskorda, rahvuslik tõus nii
Eesti põllumajandus, kalandus ja metsandus Referaat Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Teemaks valisin Eesti põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse tutvustamise, referaadi eesmärgiks on anda ülevaade antud valdkondadest Eestis, nende kohta käivast statistikast ja ka kitsaskohtadest. Eesti põllumajandus Põllumajanduse osa SKT-st(sh kalandus): 1,5% (2009) Põllumajanduse osakaal tööhõives: 3,9%, maapiirkondades 10,4% (2009) 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist, põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda, kaovad eelkõige väikesed alla 10-hektarilised majapidamised, kasvanud on suurte majapidamiste osatähtsus, mis on üldine trend kogu Euroopas. Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarj...
lõplikult mõisnike järelvalve alt. Osalemine omavalitsuses andis talupoegadele vajalikud oskused ja kogemused, et hiljem, iseseisvumise aegu, valitsemisega toime tulla. Vallal oli oma valitud vallavenem, eelarvet käsutas volikogu. Sellega hoiti korras teed ja hooned, palgad ja ühisvilja kasutus. Mõisteti ka kohut, ilma mõisniketa. Eesti rahvas oli tol ajal üldiselt haritud, reeglina oskasid kõik üle 10 aastased lapsed juba lugeda, kirjutada ja veidi arvutada. Eesti maarahvas võis raskusteta lugeda raamatuid ja ajalehti, see laiendas nende silmaringi ja rikastas maailmapilti. Koolisüsteemi kuulusid eestikeelne kolmeaastane kohustuslik vallakool ja kihelkonnakool, nendega enamike eestlaste haridustee piirdus. Edasi sai õppida vaid saksakeelsetes kreisikoolis, gümnaasiumis ja viimasena Tartu Ülikoolis, mis oli tol ajal ainus ülikool Baltimaades. Järjest kasvava arvuga üliõpilased rajasid 1870. aastal oma Eesti Üliõpilaste Seltsi, mille värvid sinine,
Eestlastel puudusid relvad, et ennast kaitsta. Esimesed relvad saadi väevõimuga taganevatelt sakslastelt võttes ja Soome ja Inglismaa abi /sh. kergekuulipildujad) Eestil puudus sõjavägi, kuna mobilisatsioon oli läbi kukkunud. (enamus ei uskunud et väike Eesti Suure Venemaa vastu saab) 16. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Soome, Rootsi, Inglismaa,Taani 17. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Kuna punased ei andnud rahvale maad ning panid peale piirangud palju võis olla loomi jne. Punased lubasid ka võrdsust, kuid seda ei tunlud. 18. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Eestlastel oli moraal kõrgem (nad tahtsid sakslastele kätte maksta orjuse aastate eest) 19. Mis riigid toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga? Usa, Suurbritannia, Soome 20
esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda · reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased · Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks · Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid · 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4
esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
