Üldlaulupidu (1)

Tallinna Ülikool
Eesti Keele ja Kultuuri Instituut
Üldlaulupidu
Referaat
Koostaja : Maigrit Mägi, WE-1
Juhendaja : Taive Särg
Sisukord

Sissejuhatus
Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda võimalikult täpne ülevaade Eestis toimuvast üldlaulupeost, uurida sündmuse ajalugu ning teha väike uurimus selle kohta, missuguste sõnadega meenutavad inimesed toimunud laulupidusid.
Otsustasin selle teema kasuks sellepärast, et olen ise käinud üldlaulupeol 3 korda ning laulnud koorides juba esimesest klassist alates. Olen käinud veel Noorte laulu- ja tantsupidudel ning kavatsen neist edaspidigi osa võtta, sest just sellised üritused on need, mis meie väikest maad ja rahvast ühtseks tervikuks liidavad.

Mida kujutab endast üldlaulupidu?

Üldlaulupidu on üleriigiline  laulupidu , kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tullakse kokku selleks, et oma hääled liita ja ühes kõlada. (Sellest ka arvatavasti 2009. aasta üldlaulupeo nimetus „Üheshingamine“ . ) Eestis tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi pooleteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud.
Laulupeole saamiseks toimuvad igas maakonnas eraldi eelproovid, kus otsustatakse, missugused koorid maakonda esindama saadetakse . Kohale minnakse juba paar päeva enne laulupidu. Kaugemalt tulijatele organiseeritakse öömajad koolides ja suuremates asutustes. Hommikust kuni õhtul nelja-viieni toimuvad laulukaare all kokkulaulmised, et suursündmuse ajal kõik veatult välja tuleks.
Laulupeo toimumise päeval on rongkäik ja nagu aeg on näidanud, siis sinna minnakse ka lausvihma ja külmaga, sest seda on pikalt oodatud ja see on üks laulupeo tähtsamatest osadest. Rongkäigul lauldakse oma maakonnale või koolile omaks saanud laule, hõisatakse üheskoos ning mis kõige tähtsam, astutakse kõik koos ühes suunas. Teede äärde ja majade akendele on kogunenud inimesed, kes oma heade sõnadega saadavad lauljad teele. Lauljatega koos liigub ka tõrvik, millega süüdatakse tuletornis tuli ja kuulutatakse laulupidu avatuks. Samal ajal lauldakse Tõnis Mägi „Koitu“.

Ajalugu

I üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus. Teine samuti Tartus, siis korra Tallinnas, ja jällegi Tartus. Pärast viite korda hakati üritust läbi viima siiski Tallinnas ja nii on ka siiani jäänud. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. (Peo korraldamise olid enda peale võtnud erinevad eesti mängu- ja lauluseltsid . ) Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile , kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi – kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm.
1943. aasta üldlaulupidu, mida ilmasõjast hoolimata siiski korraldati, jäi toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. (Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.) Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks . Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks – iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi “rahvaesindajad”, kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus neli üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. Alates 1928. aastast toimuvad peod praeguses asukohas – Tallinna lauluväljakul.
Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon , kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu , kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks.

Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu?

Uurisin viie mulle lähedasema inimese käest, et mis neile meenub esimesena sõnaga „laulupidu“. Kaks inimest valisin sellised, kes ei ole laulupeoga isiklikult kokku puutunud ja on seda vaid teleri vahendusel näinud ning kolm inimest sellised, kes on ise üritusest osa saanud.

• Minu sugulane Elina Pärgma ei ole ise laulupeol laulnud ning tema oskas selle kohta öelda ainult, et palju rahvast tuleb sinna kokku.
  
• Minu lapsepõlve sõbranna Kai Tiitsaar, kes ei ole samuti kunagi laulupeol käinud, vastas eelnevaga ühtmoodi.
  
• Minu endine klassivend Marko Mei, kes on ise laulupeost osa saanud, vastas palju originaalsemalt ning mitte nii napisõnaliselt. Tema seostab seda avalaulu „Koiduga“, eestlusega, laulupeo tulega, rahvariiete ning õlletelgiga.
  
• Endine klassiõde Agnes- Carmen Vreimann vastas samuti kohe mõtlemata: „Tõnis Mäe Koit !„
  
• Endise klassivenna Marek Kartau arvates olevat seal kõige suurem aplaus ever! Ma usun, et seda see ka on.
  

*Kõiki neid ütlusi saab võrrelda 2009. aasta laulupeo piltidega, mis on lõpupoole eraldi lehel välja toodud.

Pilte laulupeoga seotud melust..

Tuli pikalt oodata, enne kui sai laululava poole sammuma hakata, seega oli ka aega kõik vajalik valmis panna.

Lauluväljakul oli rahvas juba ootamas..
Lõpupoole ei olnud enam pealtvaatajate ja lauljate vaheline piir nii selgesti eristatav.
Pildid on pärit minu erakogust.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org

www.laulupidu.ee
Tallinn 2010