kett=0,105n kett=0,105*31,7=3,3 (rad/s) { kett= 3,3rad/s { nkett=31,7p/min 2. Leian keti ülekande arvu: ikett=nkett/nkt=31,7/22=1,44 3. Leian reduktori kasuteguri: red= 2*3=0,96* 0,85=0,82 4. Ketiga ülekantav võimsus: Pkett=Pem* red=2200*0,82=1804 (w)=1,8 (kW) 5. Leian ketisammu: . t=600*³P*Ke/(z1* nred[p]m) . t=600*³1,8*1,43/(21*31,7*19,6*1)=35mm Sammu t lähimad standardväärtused on 31,75 ja 38,1 z1-väikse hammasratta keti hammaste arv P-võimsus(ketiga ülekanne) Ke-tegur=1,43 m- keti ridade arv [p]=19,6N/mm²-lubatav erisurve keti sarniirides (nkett<50 p/min) 6. Suuremal hammasrattal on hambaid: z2=iz1=21*1,44=30,2430 hammast 4 7
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühend...
eritavad kitiinist torukese, milles ka elavad.Pärgussidel on veresooned ja algeline närvisüsteem. Keraskärssussid Keraskärssussid ehk priapuliidid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad maritiimsed ussid, kellele on iseloomulik sissetõmmatav ruljas kärss. Kerakärssusse on teada 16 liiki.Läänemeres elab 2 keraskärslaste hõimkonda kuuluvat liiki: harilik silinder-kärslane ja lõpussaba-keraskärslane.Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk-Kambriumi ajastikust. Keraskärssusside lähimad sugulased on tõenäoliselt siilussid ja Loricifera 'd need üheskoos moodustavad rühma Scalidophora.Kerakärssussid võivad olla nii röövloomad kui settesööjad. Konuvaglad Konuvaglad on loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 144320 liiki. Konuvaglad on bilateraalsümmeetrilised ja lülistumata maritiimsed ussid.Neile on iseäralik sissetõmmatav kärss.Konuvaglad on lahksugulised. Rõngussid Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000
J AAPAN Geograafiline asend · Asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. · Lähimad naabrid Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Venemaa · Veekogudest piiravad Ohotskoje meri(põhjas), Vaikne ookean(idas), Filipiini meri(lõunas) ja J aapani meri(läänes) Kuju ja asukoht · Jaapan o n o mapäras e pikliku, kaare s ja kits a kujug a riik. · Jaapan as ub 45°ning 30°laius kraadide ja 149° ja 125° pikkus kraadide vahe mikus . · To kyo g e o g raafilis e d ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45 E'. · To kyo as ub Tallinnas t u. 7800
- sõnadele tuleb juurde bioloogia - sõnade levikuala uuritakse metsade järgi. Algkeel: - ühisuurali sõnu on umbes 200, neist 109 on eesti k olemas Ühisuurali alla kuuluvad: kehaosad, sugulussuhted, loomade, taimede ja loodusnähtuste nimed, asesõnad, numbrid. Eripärad uurali keeltes: - palju käändeid (28 ungaris) - muutelõpud ja tunnused (indoeuroopa keeltes on eraldi sõnad) Eesti keele lähimad sugulaskeeled Uurali keelkond 6000 ema Soome-ugri keeled 4000 ema Samojeedi keeled Läänemeresoome 2000 ema Ugri keeled Eenetsi Neenetsi Nganassaani Ungari
ja 10. sajandil Bütsantsi allikas. Umbes 1200. aastast pärinev ,,Hauakõne" on vanim Ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi sugu hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest ja mujalt. Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal. Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Ungari keele kõnelejate leviala Ida-Euroopas. 3 Ungari kiri Ungari keel kasutab ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraafe. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse akuuti põhitähe peal, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: , . Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikkel ja atribuut ei käändu
................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 7 1 Sissejuhatus Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.Eesti keele lähimad sugulased on samuti läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keele varam nimetus oli maakeel. Eesti keele kõnelejad. Eesti keelt kõnelevad maailmas umbes 1,1 miljonit inimest. Enamik neist umbes 950 000 inimest elab elab Eestis, kus on ametlikuk riigikeeleks eesti keel. Eesti keele ajalugu Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess. Eesti keele ajalooks nimetatakse ka eesti keelt uurivat teadusaru.
valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada "tsaari usu" vastu võtmisel "hingemaad" ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk (TallinnPeterburi liin valmis 1870. aastal), mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga (Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti rahvusliku kapitali osa oli tagasihoidlik. Uus rahvuslik tõus Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegutses edasi. Uute seltsidena tõusevad 19. Saj lõpul esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti rahvuslikult motiveerida: tervise hoidmine
perekonnast. Inkade valitsejat kutsuti Päikesepojaks, kuna arvati, et ta on Päikesejumala ülempreester. Päikesepojal olid eraldi eesõigused. Teda ümbritsesid alati sõdurid ja õukondlased. Ta rüüd olid tehtud alpaka villast ja ta kandis igaühte neist ainult üks kord. Kaelas oli tal smaragdkee ja kõrvades rippusid juveelid. Ta sõi oma kuldtoolilt hõbe ja kuldnõudest. Tal võis olla mitu naist, kuid ainult üks peanaine. Peale inka surma saatsid lähimad õukondlased ja lemmiknaised ta surnuteriiki. Nad joodeti täis ja kägistati. Surnult teeniti teda ikka edasi nagu elu ajal. Kõrgkultuuri nõrgaks küljeks peeti seda, et inkad ei tundnud ratast, kuid siiski olid nad väga leidlikud. Nemad arendasid kohati väga raskesti läbitaval maastikul välja tiheda teedevõrgu kogupikkusega umbes 30 000 kilomeetrit, mis ühendas tervet impeeriumi. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud
Enamlased vastandasid end kõigile teistele poliitilistele jõududele, nad lubasid rahu, maad, leiba ning saavutasid 1907 suve lõpuks suurt edu, nende toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks tallinna ja narva linnavalitsus, suur mõju oli neil ka sõjaväes §24 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON 26.okt 1917 oktoobripööre - enamlased viisid läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu. Nende riidipöördeplaan nägi ette võtta oma kontrolli alla lähimad suured keskused(tallinn, helsingi, kroonlinn) . selleks moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas oli V.Kingisepp. võim eestis läks üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotas J.Anveltiga. Enamlased alustasid oma ümberkorraldustega-maa ja pangad riigistati, piirati kodanike sõnaõigust, vabadusõigust, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslikke tegelasi. Sammud iseseisvuse poole... kõik erakonnad koondusid enamlaste vastu, enamlased olid eesti
...............................................................................................................10 LISA 5 Kutse sisu..................................................................................................................... 11 VASTUVÕTU PLANEERIMINE Vastuvõtu liik: mitteametlik vastuvõtt, eraisiku 50 juubel Külalised: vanuses 40-80 ning ka nooremad vanuses 20-30 eluaastat. Külaliste seas ei ole lapsi, kõik on täiskasvanud. Peol osalevad jubilari perekond ning lähimad sõbrad koos oma kaaslastega. Inimesi kokku 30. Parimad sõbrad ja jubilari perekond on oma vahel enne ka kohtunud ning neid võetakse kui perekonda. Jubilar on naissoost. Rahvuselt eestlased, nii külalised kui ka jubilar ise. Ametialaselt on nad tavatöötajad, kes kõrgemal kes madalamal ametikohal. Antud momendil aga pole see vastuvõtu planeerimisel oluline, kuna jubilar ise ütles, et nende peamiseks jutu teemaks pole mitte töö vaid mineviku aeg ning tuleviku plaanid.
Fourth level Fifth level Asukoht UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue. UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Enamus UusMeremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati "rohedeks" ning mida kontrollisid "hapd" (peasuguharud). Maoorid kohanesid UusMeremaa kliima, ning eluoludega kiiresti, süües mereande, ning suuri lennuvõimetuid linde.
kuigivõrd eristada. Maakera inimesed võib nahavärvi ja näojoonte eripära järgi jaotada rassideks. 3 Kõik inimesed kuuluvad ühte ja samasse liiki Homo sapiens, sõltumata nende naha värvusest , välimusest ja rahvusest. Kõik inimesed võivad omavahel anda viljakaid järglasi. Kui me liigume maailmas ringi, siis veendume õige pea, et kõik inimesed ei näe välja nagu meie ja meie lähimad naabrid. Osa nendest on kollaka nahavärvusega , teised pruuni või peaaegu musta nahaga. Lisaks nahavärvusele on erinevusi ka kehaehituses ja näo kujus. Inimese arengu käigus on piirkonniti kujunenud mitu inimeste rühma, kes erinevad üksteisest nahavärvuse ja kehaehituse poolest. Neid inimeste rühmi nimetatakse rassideks. Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad
sorteeritud kujul. Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kasvõi selle pärast peaksime me püüdma prügi nii sorteerida kui ka prügi oodusest eemal hoidma. Jäätmete sorteerimisjuhend Kuhu minna ja mida panna? · Tutvu oma linna/vallavalitsuse jäätmehoolduseeskirjadega. · Tee kindlaks, kus asuvad sulle lähimad kogumiskonteinerid · Korralda kodune prügikogumine. Kuhu ja milliseid jäätmeid võib panna? See, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmed ära anda, on kirjas omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas, mis on kogu omavalitsuse piirkonna jäätmehoolduse aluseks. Mõned näited: Tagatisrahaga pakend viia raha eest taara vastuvõtupunkti või nt suuremate kaupluste juures asuvatesse automaatidesse. Muu pakend viia tasuta pakendijäätmete konteinerisse.
kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Planeetide rühmitamine Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadeks: Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest
ÜLESANDED 1. Lihaste valk liikumis ül. 2. Hemoglobiin transport ül. 3. Rakumembraani valk ehituslik ül. 4. Valk amülaasi süljes ensüümaatiline ül. 5. Keele limaskesta valk retseptor ül. 6. Antikeha kaitse ül. 7. Munavalge energeetiline ül. 8. Insuliin regulatoorne ül. BIG AL 1. Millest on tuletatud nimi AL? Allosaurusest. 2. Kui pikka aega oli AL-i luustik maapõues? 145miljonit aastat. 3. Kes tänapäeva loomadest dinosauruste lähimad sugulased? Krokodill ja jaanalind 4. Kui a) kõrged b) pikad olid allosaurused? Kuni 2.5m kõrged ja pikkus oli 8-10m 5. Milles poolest erineb linnu ja alligaatori toitumine? Lind valib mida ta sööb, alligator haarab kõige järgi mis liigub ja paistab talle isuäratavana. 6. Mis aitab kaasa alligaatori uinumisele? Kui ta silmad kinni katta ja silitada teda kõhu alt. 7. Kes põlvnevad otseselt saurustest? Linnud(jaanalind)
tingimustes hukuksid. Tänu rasside vabale ristumisele toimub inimkonna geneetiline ühtlustumine, mis on vastupidine suund populatsioonide divergeerumisele. Tänu sotsiaalsele evolutsioonile on inimene ise muutunud evolutsiooniteguriks teistele liikidele. Tänu temale on suur osa liike välja surnud või nende arvukus vähenenud, muutunud on atmosfääri koostis, reostunud mered ja maapind. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad. Inimestel on inimahvidega sarnane kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning
oli lootus saada "tsaari usu" vastu võtmisel "hingemaad" ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk (TallinnPeterburi liin valmis 1870. aastal), mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga (Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti rahvusliku kapitali osa oli tagasihoidlik. 3.TÄHTSAMAD TEGELASED 3.1. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu
14. Selgita: passiivsed vulkaanid, aktiivsed vulkaanid, kustunud vulkaanid. - * Passiivsed vulkaanid on ajutiselt puhkerahu seisundis. * Aktiivsed vulkaanid pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsenud. * Kustunud vulkaanid pole inimkonna ajaloos veel tegutsenud. 15. Millised ained väljuvad vulkaanilõõrist vulkaani purskel? (3) - * Tuhk, * tahm, * laava, * kivimid, * erinevad mürgised gaasid. 16. Kus asuvad Eestile lähimad vulkaanid? - Islandil ja Itaalias. 17. Mis on vulkaanidega kaasnevad ja hilisvulkaanilised nähtused? - Tsunamid, mudavulkaanid, geisrid, fumaroolid, kuumaveeallikad, maavärinad. 18. Milline vahe on kuumaveeallikal ja geisril? - * Geiser: vesi rõhu all, * Kuumaveeallikas: vesi voolab vabalt. 19. Mõisted: konvektsioonivoolud, kuum täpp, kontinentaalne rift, ookeani keskmäestik.
Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel ning pealinnast Tallinnast lõuna suunas 55 km kaugusel. Lähimad raudteejaamad on Rapla 13 km ning Hagudi 13 km. Järvakandi vald asub Rapla maakonna keskusest 28 km, Tallinnast 78 km, Pärnust 60 km kaugusel, seega võib Järvakandit nimetada ka Eesti keskmeks. Järvakandi valda ümbritseb Kehtna vald. Lähimad vallad on Kaisma, Vändra, Raikküla ja Märjamaa vald. Järvakandi valda läbib TallinnRaplaKerguVändra vabariikliku tähtsusega maantee, mis Alustes ühineb RakverePärnu maanteega. Järvakandi vallale omastati 2006
.......6 3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil............................ 3.3.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja viiside planeerimine............. 4. Kokkuvõte............................................................ 2 Sissejuhatus " Kase" talu asub Põlvamaal Laheda vallas Vana-Koiola külas. Lähimad keskused on Põlva ja Võru. Kilomeetri kaugusel talust asub ilus Vana-Koiola järv, kus külarahvas käib suviti ujumas. Talu ümbritsevad metsad ja põllumaad. Talul on maad 10,5 ha ja metsa ka 10 ha. 2ha on jäetud looduslikuks rohumaaks,et oleks koht,kus loomi saaks karjatada. 5 ha on jäetud kaera kasvatamiseks ja ülejäänud 3 ha on mõeldud kartuli kasvatamiseks. Lisaks sellele on veel 0,5 ha erinevate köögiviljade kasvatamiseks. Talus on ka 5 lehma, 3 hobust ja 30 kana,nende
muutus oluliseks. Varaste tsivilisatsioonide tunnused * viljelusmajandus * riiklus * väljakujunenud ühiskondlik tööjaotus * tunti kirja * varanduslikud klassid * kõrgkultuur( algeline teadus ja kirjandus) Egiptuse ühiskond (hierarhilisus) VAARAO piiramatu võimuga, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester PREESTRID JA SÕDURID sõdiruteised saadi sundvärbamisega, preestrid olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad KÄSITÖÖLISED JA KIRJUTAJAD kirjutajad kontrollisid töötajaid ja fikseerisid kirjalikult kohustusi ja nende täitmist, käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased, üldiselt töötasid vaarao või ülikute losside, templite juures, täites nende tellimusi TALUPOJAD harisid riigi või ülikute maid, sunnismaised, maksid maksu oma saagi arvelt, pidid osalema ka püramiidide ja templite ehitusel ORJAD olid peamiselt kas kohustuste
Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter- kukeseen. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 13 cm paks ja 47 cm pikk
import math
def punktide_kaugus(x1, y1, x2, y2):
return math.sqrt(math.pow(x1 - x2, 2) + math.pow(y1 - y2, 2))
x1 = float(input("x1: "))
y1 = float(input("y1: "))
x2 = float(input("x2: "))
y2 = float(input("y2: "))
x3 = float(input("x3: "))
y3 = float(input("y3: "))
p12 = punktide_kaugus(x1, y1, x2, y2)
p13 = punktide_kaugus(x1, y1, x3, y3)
p23 = punktide_kaugus(x2, y2, x3, y3)
if(p12 < p13 and p12 < p23):
print("Omavahel lähimad punktid on esimene ja teine.")
elif(p13 < p12 and p13 < p23):
print("Omavahel lähimad punktid on esimene ja kolmas.")
elif(p23 < p12 and p23 < p13):
print("Omavahel lähimad punktid on teine ja kolmas.")
else:
print("Üks või mitu punkti on sama kaugel.")
4. Kuupäeva esitamine sõnena
Kirjuta funktsioon kuupäev_sõnena , mis võtab argumentideks päeva, kuu ja aasta
(arvudena) ning tagastab sõne, mis esitab kuupäeva kujul
Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest. Aafrikas (1-5) elanud inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks (esialgu elasid puudel, hiljem maismaal, liikusid rühmadena, püstine asend, aju ahvi aju suurune). Seejärel kujunesid (1,6-2) suurema ajumahuga inimeste eellased, algul osav inimene (Homo habilis; oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu), seejärel püstine inimene (Homo erectus; 1,5 m, aju suurem kui
Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Planeet#Planeetide_teke http://opik.obs.ee/sisukord.html
olulised Läti ja Leedu. Näiteks kaubavahetuses tõusis Euroopa Liidu osakaal üle 80%. Euroopa Liiduga ühinemise järel muutus Eesti osaks Euroopa siseturust. See tähendab, et vähenesid bürokraartlikud tõkked (tollikontroll, kvaliteeditõendid ja muu paberimajandus) toodangu lähetamisel teistesse liikmesriikidesse. Isegi Lätisse ja Leetu kaupade saatmine muutus senisest lihtsamaks. Eesti regionaalpoliitika lähimad muutused peale Euroopa Liiduga liitumist. Eesti regionaalpoliitika tähtsaim muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist on võimalus taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja neid vahendeid võimalikult efektiivselt kasutada. Enamik Eesti maakondadest on vähem arenenud kui tänase Euroopa Liidu regioonid. Seetõttu on õigustatud Euroopa Liidu regionaalpoliitiliste toetuste suunamine üle kogu Eesti, mitte ainult teatud probleempiirkondadesse.
merepinna. Taotletaval mäeeraldisel puudub asustus, territooriumi läbivad metsakvartaleid eraldavad metsasihid. Piki territooriumi lõuna-, kagu- ja kirdepiiri kulgeb kohalik kruusatee, millelt karjääri keskossa suundub metsasihte ühendav tee. Territooriumi põhja-, kirde- ja kagupiiridega külgenvad naaberkinnistud. Mäeeraldisest lääne suunas paralleelselt mäeeraldisega ligikaudu 2,5 km kaugusel asub Tallinn Tartu maantee ja põhja suunas Mäeküla Koeru maantee. Lähimad elamud asuvad territooriumi kagu-, kirde- ja läänepiirist 350 400 m kaugusel. Kärjääriga piirneval aktiivse reservvaruga alal on põllumaa. Kaevandatava mäeeraldise piirides puuduvad rajatised, mida kaevandamine võib kahjustada (elektriliinid, sidekaablid, vee- või gaasitrassid) 2) Geoloogiline iseloomustus Kavandatud karjääri territooriumil paiknevad Alamsiluri Raikküla lademe Mõhküla ja Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga. Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5
6. Rahvastik 5 7. Majandus 5-6 7.1 Põllumajandus ja metsandus 5-6 7.2 Energeetika 6 8. Kokkuvõte 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 2. SISSEJUHATUS Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigikord on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipeaks on keiser kes juhindub valitsuse nõuandeist. Seadlusandlusorgan on kahekojaline parlament, mis moodustatakse üldistel ja otsestel valimistel. Suurem osa Jaapani pindalast on keskmäestikud ja vulkaanilised alad (u. 150 vulkaani). Tasandikke on jõgede alamjooksudel ja rannikul. Majandus on kõrge arengutasemega imperialistlik tööstus-põllumaa. Sisemiselt kogu
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Tähtede tekkimine T...
BRAUNI ASTELSÕNAJALG Esimesena märkas neid 1995. aasta suvel Mare Leis Vilma Kuusk (EPMÜ ZBIst) määras leiu Brauni astelsõnajalaks EPMÜ ZBI Eesti Põllumajandusülikooli (aastast 2005 Eesti Maaülikool) Zooloogia ja Botaanika Instituut. BRAUNI ASTELSÕNAJALG Levik Põhjapoolkera parasvöötmes. Suuremad osalevilad Euroopas (Norras, Rootsis ja KeskEuroopa mägedes) Ida pool paarkümmend üksikleiukohta Venemaal, Ukrainas, Lätis ja Eestis. Suure Munamäe taimedele lähimad liigikaaslased kasvavad Lätis Kuramaal ja sama kaugel Venemaal. BRAUNI ASTELSÕNAJALG Kirjeldus Täiskasvanud taime lehed: pehmed, rohtjad ja küllaltki õhukesed, kaetud valgete kuni helepruunide karvasarnaste sõkalsoomustega, süstjate, enamasti kahelisulgjate, isegi kuni 90 cm pikkuseks kasvavate tumeroheliste lehtedega. Astelsõnajalgu nimetavad inglased tabavalt "püstiste pöialdega" sõnajalgadeks. VIRGIINIA VÕTMEHEIN Botrychium virginianum VIRGIINIA VÕTMEHEIN
laevaliikluse paranemine/ suured kulutused seoses ehituse ja inimeste ümberasumisega; suurte põllualade vee alla jäämine; tehaste sulgemine; turismiobjektide hävimine. Keskkondlik kasu/kahju: üleujutuste oht väheneb/ suurte alade vee alla jäämise tõttu hävivad taime- ja loomaliigid. Sotsiaalsfääri kasu/kahju: uued töökohad/ 1,2 mln inimese ümberasutamine. 12. Kus paiknevad Eestile lähemad tuumaelektrijaamad? Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Soomes, Venemaal, Rootsis, Leedus. 13. Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides? Vähearenenud riikides on vastava kaadri puudumine. Ei ole vajalike kogemustega insenere. Tuumaelektrijaama rajamine on kallis. 14. Too välja 4 poolt ja 4 vastuargumenti tuumaelektrijaama rajamiseks Eestisse (väitlus klassis!) 1) Tuumajäätmete problemaatika 2) Vastava inseneri puudumine 3) Eestisse ei ole majanduslikult otstarbekas rajada.
................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Viljandi-Pikasilla mnt lähedal Õhne jõe vasakul kaldal, Suislepa pargis (Eelis). Lähimad asulad viie kilomeetri raadiuses on Unametsa, Roosilla, Marjamäe, Vooru, Maltsa, Karu ja Järveküla (Regio kaardid). Suislepa paljand asub Vooru tammest kahe kilomeetri kaugusel (Suislepa paljand Protected Natural Monument). Suislepa paljand on 15 meetrit pikk ja kaks meetrit kõrge (Mulgi kultuuri instituut) ning kuulub burtniekki lademetesse. Paljandi pindala on 0,77 hektarit (Tartu linna ja maakonna turismiinfo). Paljandisse on uuristatud kolm käiku, mis keskosas ühinevad. Varem sai
väike.uraani maaki saab kasutada laevadel ja jäälõhkujatel 1. Tuumaenergia osatähtsus energiamajanduses suureneb 2. Tuumaelektrijaamu on eelkõige arenenud riikides kona seal on raha mille eest neid ehitada ja ka vastav tööjõud 3. Tuumaenergia osatähtsus on Prantsusmaal ja jaapanis suur kuna neil pole eriti muid energiaallikaid millega energiat toota ning nad on arenenud riigid ja neil on raha 4. Eestile lähimad tuumajaamad on Forsmark, Loviisa, Sosnovõibor, Ignalina ja Barseback 5. Kuidas suhtuksid tuumaelektrijaama ehitamisse eestis? Nimeta poolt ja vasstuargumente Oleks kasulik kuna tekib vähe jääke ja saab palju energiat aga tuumajäägid on ohtlikud 6. Millistes euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus suur? Miks? USA, Prantsusmaa, jaapan sest need riigid on rikkad 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tuumaenergia kasutamisega?
a NSV Liidust välja 1929-1930 vabastati KK Poliitbüroost Buhharin, Rõkov, Tomski. Nad hukati. 7-st KK Poliitbüroo liikmest jäi 1930. a alles vaid Stalin. Kohtualustelt oli ära võetud võimalus ennast kaitsta. Näiteks kohus geniaalse geneetiku Vavilovi üle kestis vaid mõne minuti. Ta mõisteti surma, hiljem asendati see 20 a vangistusega. Kohus Krõlenko üle (Oli justiitsasjade rahvakomissar) kestis 20 min, protokolli pikkus oli 19 rida. Kohtuotsus mahalaskmine. Mitmed Stalini lähimad kaastöötajad surid kahtlastel asjaoludel. Aktiivne trotskismiga võitleja Frunze suri 1925.a operatsioonilaual. Felix Dzerzinski tema süda jäi seisma, kui pidas kirglikku kõnet opositsiooni vastu KK juulipleenumil 1926. aastal. Stalini isikukultuse kujundamises on suur roll Vorosilovil. Partei 14. kongressil 1925. a teatas ta, et Partei KK Poliitbüroo kõige tähtsamaks liikmeks on Stalin. 1929. a trükkis ta artikli "Stalin ja Punaarmee". Seal ülistati Stalinit Kodusõja võidus. NB
JAAPAN Referaat Klass: 11B 2011 Üldandmed Jaapan on 377 944 km2 suurune Aasia mandrist itta jääv riik Kaug-Idas. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Seal elab 127 960 000 inimest, kellest umbes 8 803 200 elab Jaapani pealinnas Tokyos. Jaapani riigikeeleks on jaapani keel. Rahaühikuks jeen. Geograafiline asend Joonis 1. Jaapani kaart Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa.
kasutada].) 121.Millistel riikidel on tuumaenergia osatähtsus elektrienergiabilansis suurem kui 30%? Miks? (Prantsusmaa -78%; Rootsi; Ukraina; Belgia; Slovakkia; Sveits, Sloveenia.) 122.Millised Euroopa riigid ei kasuta üldse tuumaenergiat ning miks? (Eesti - läheks kalliks, pole uraani, teised elektriallikad; Poola - piisavalt tahket kütust; Iirimaa - piisavalt soojusenergiat; Norra - hüdroenergia; Läti - vee-energia; Hispaania; Austria; Taani.) 123.Kus asuvad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? (Eestile lähimad tuumaelektrijaamad on Soomes, Leedus ja Rootsis.) 124.Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides? (vajab palju kapitali ka kvalifitseeritud tööjõudu.) 125.Millised on tuumakatastroofide tagajärjed inimestele? (haigused - vähk; surmad; muutused DNA's.) 126.Mis on HÜDROENERGIA? (hüdroenergia on energialiik. kus energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.) 127
rock'n'rolli tähe John Lennoni 1980. aastal Kümme aasta jooksul oli USAs müüdud 1,5 miljonit raamatut, Kuristik rukkis oli tõlgitud rohkem kui kolmekümnesse keelde ning igal pool maailmas kõneleti Kuristik rukkisest vaimustunud suil. Ometi ei teadnud lugejad kirjanikust midagi. 1953. aastal kolis kirjanik üksikusse farmi New Hampshire osariigis. Kirjanik on sellest ajast peale keeldunud igasugustes intervjuudest, vaid tema lähimad naabrid teavad rääkida, kuid kirjanik välja näeb. Ka kirjutatnud pole ta enam: ühe jutukogu ja kaks õhukest raamatut, mida maailm vaimustusega vastu ei võtnud. Enam ei sündinud ,,Kuristik rukkise" sarnaseid teoseid. Aga Holden oli vahepeal jäädvustunud inimeste mällu kui unustamatu romaanikangelane, kellega iga pealekasvav põlvkond end samastada saab. Kuigi raamat on ilmunud 1951. aastal, ei ole romaanis näha aegumise märke. Noorukite elu ei ole tänapäevani muutunud
Jean Sibelius Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. Hämeenlinn oli siis väike linn (u. 3000 elanikku) ja linnaarsti perekond oli täiesti tavaline 19. sajandi linnaperekond. Nad elasid väikeses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868, pidi perekond kolima proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Helilooja kasvas üles ja käis Hämeenlinna koolis, kus ta mängis ka kooli orkestris. Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. Kaheksa-aastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Seal oli õpetajaks Lucina Hagman, kes tol ajal elas Hämeenlinnas ühes oma venna kirjanik Tyko Hagmaniga. Lucina Hagman oli siis veel noor, vaevalt paarikümne aastane ning õige kena välimusega.Jean armus temasse pööraselt ja kinnitas, et abiellub Lucina-tädiga, kui...
Päikesesüsteem 1. Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, kääbusplaneet Pluuto, nende planeetide kaaslased ja rõngad, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. N...
Jaapan (tõusva päikese maa) on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis
6 Jaapani põhiandmed Rahvaarv: 128 646345 (Seisuga 2007) Pindala:377 835 km2 Asustustihedus: 341 in 7 km2 Pealinn: Tokyo Teised tähtsad linnad :Yokohama,Osaka,Nagoya Riigikord: Parlamentaarne monarhia Riigikeel: Jaapan Rahaühik: Jeen Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. aapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995
Igal aastal raputab Maad enam kui 100 000 maavärinat, seega ligi 300 maavärinat ööpäevas. Õnneks on suurem osa neist nõrgad. Inimesed neid isegi ei märka. Kuid aasta jooksul on ka selliseid maavärinaid, mis toovad kaasa suuri purustusi ja inimohvreid. 2 Jaapan Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kagu-idas vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapani lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshü, Hokkaido, Kyüshü ja Shikoku. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuij mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi
14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)? Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse Juhuslik valikumuster 16. Mis on mugavusvalim? Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad) isikud (oma rühma lapsed, tuttavad õpetajad). 17. Mis on lumepallivalim? Leitakse mõned inimesed, kes vastavad uurimuse tingimustele, neist igalühel palutakse leida samalaadsed tuttavad, kes omakorda peavad kaasama veel mõned. 18. Mis on süstemaatiline valik (systematic sampling)? Uuritavad valitakse kidnla süsteemi järgi (nt. Iga kümnes nimekirjast) 19. Mis iseloomustab struktureeritud ankeeti?
(2 punkti) .............................................................................. · Millistes riikides toodetakse üle 90% elektrienergiast vee jõul? ....................................................................... b) Millistesse riikidesse on ehitatud loodete energiat kasutavad elektrijaamad? ....................................................................... c) Kus asuvad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? Tähista vähemalt neli nendest võimalikult täpselt kaardil. ................................. · Nimeta põlevkivienergeetika arengut soodustavad / takistavad tegurid Eestis. Soodustavad........................................................................ Takistavad ........................................................................ Tee järeldus selle majandusharu perspektiivikuse kohta Eestis.
Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria)
teaduslikku aparatuuri ning laborite sisustust. Lisaks saab ülevaate siinses ülikoolis töötanud väljapaistvatest teadlastest ja teadussaavutustest, üliõpilasorganisatsioonidest, üliõpilaselust. Muuseum asub Tartu kesklinnas Toomemäel, nii Tartu linna kui ka Tartu ülikoolilinnaku ajaloolises südames. Soovitan muuseumisse minna jalutades, sest tegelikult ametlikku parklat muuseumil ei ole, kuid kokkuleppel administraatoriga saab parkida töötajate parklas. Lähimad parkimiskohad on Lossi ja Vallikraavi tänaval ning Ülikooli tänaval. Ekskursioonibussid tuleb samuti parkida tänaval. Jalgrattaparkla asub autoparkla juures. Muuseum on ratastooliga ligipääsetav, oma transpordiga saab sõita muuseumi ukse ette. Korruste vahel liikumiseks on muuseumis lift, millega pääseb kõikidesse ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ ekspositsioonisaalidesse, välja arvatud varakambrisse. Ratastooliga ei pääse ka toomkiriku
Referaat Jaapan Tartu 2010 Sisukord Jaapan..........................................................................................................................................1 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Jaapani geograafiline asend.....................................................................................................4 3. Jaapani loodus.........................................................................................................................5 Pinnamood..............................................................................................................................5 Maavärinad..............................................................................................................................6 Kliima....................................................
enam saakloomi. Rauaajal kerkisid erinevad linnused, inimesed elasid nende lähistel, vaenlaste korral kogunesid inimesed linnustesse. Ühiskonna struktuurid: Inimesed olid kiviajal peaaegu võrdsed, igaüks hankis ise endale eluks vajaliku. Juba pronksiajal kujunes välja varanduslik ebavõrdsus, olid rikkamad inimesed ja talupojad. Rauaajal olid ülikud ja talupojad ehk maaomanikud, talupojad pidid maksma andmait ülikutele. 9. Eestlaste lähimad naaberhõimud: Lõunas: liivlased, latgalid,kursid, kuralased. Idas: vadjalased, tsuudid, isurid. Põhjas: karjalased, hämelased, soomlased. Läänes: svealased. 10. Muinasmaakonnad: Hiiumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Läänemaa, Harjumaa, Alempois, Järvamaa, Virumaa, Vaiga, Mõhu, Sakala, Nurmekund, Jogentagana, Ugandi, Soopooliste.
diospüüriliste sugukonda ja diospüüri perekonda, kuhu kuulub ka näiteks musta puiduga eebenipuu ehk eebendiospüür. Meie puuviljalettidel umbes 1823- kroonise kilohinnaga lebavate viljade päritolumaaks on kõige sagedamini märgitud Hispaania, aga tegelikult on kaki-ploomipuu pärit Ida-Aasiast, kus teda kasvab ka metsikult. Hiinas, Jaapanis ja Koreas on ta kauatuntud viljapuu, mis 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres. 5 Granaatõun : (pilt 1.5 , Pilt 1.6 ) Granaatõun on hariliku granaadipuu vili. "Granaatõun" tähendab sõna-sõnalt "paljude seemnetega õuna". Sõna grenade, viidates väiksele lõhkevale pommile, mis lendab paljudeks pisikesteks tükkideks, näib olevat tulenenud granatum'ist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
