Prügi ja jäätmekäitlus (2)

Säästlik ja keskkonnasõbralik majandamine
Irena seleznjova
8 c klass
Saku ühisgümnaasium
Saku 2008
PRÜGI JA JÄÄLME KÄITLUS Jäätmete sortimine
Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Esmajoones tuleks püüda jäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba sorteeritud kujul. Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kasvõi selle pärast peaksime me püüdma prügi nii sorteerida kui ka prügi oodusest eemal hoidma.
Jäätmete sorteerimisjuhend
Kuhu minna ja mida panna?
· Tutvu oma linna/vallavalitsuse jäätmehoolduseeskirjadega.
· Tee kindlaks, kus asuvad sulle lähimad kogumiskonteinerid
· Korralda kodune prügikogumine.
Kuhu ja milliseid jäätmeid võib panna? See, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmed ära anda, on kirjas omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas, mis on kogu omavalitsuse piirkonna jäätmehoolduse aluseks.
Mõned näited:
Tagatisrahaga pakend ­ viia raha eest taara vastuvõtupunkti või nt suuremate kaupluste juures asuvatesse automaatidesse.
Muu pakend ­ viia tasuta pakendijäätmete konteinerisse.
Paberi- ja papijäätmed ­ viia oma maja juurde tellitud papi ja paberikonteinerisse või nt tasuta avalikku paberi ja papi jäätmete konteinerisse, võib põletada ka kodus ahjus. Aia- ja haljastusjäätmed ehk pargijäätmed ­ tellida oma jäätmevedajalt kodu juurde asjakohane teenus, viia ise jäätmejaama või kompostida võimalusel oma aias.
Ohtlikud jäätmed (patareid, akud , vanad värvid jne.) ­ viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama.
Romusõidukid ­ viia autolammutustöökotta (romulasse). Kui sealt saadud lammutustõend esitada autoregistrisse, siis kustutatakse auto registrist, ilma sellise tõendita aga autot arvelt maha ei võeta. Vanad ravimid ­ viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Võimalused prügis vabaneda : 1. PRÜGI JA JÄÄTMETEST VABANEMINE KESKONNASÕBRALIKU HÄVITAMISE KUJUL.
2. PRÜGI JA JÄÄTMETEST VABANEMINE SORTEERIMISE VIISIL:
Sorteerimine prügi selleks ettenähtud sorteerimisprügikastidesse:
Paberkonteiner: plast , klaas, metallpakend ja joogikartong.
Paberikonteiner: looduslik paber, puidumaterjalist tehtav paber.
Biolagunevad jäätmed: toidujäänused ning taimed.
Olmeprügikonteinerisse: kõik mis jääb eelnevas üle. Taaskasutamine. Kellele ei meeldiks endale aegajalt midagi meeldivat osta. Kaupa on poodides rohkesti ja valik on mitmekülgne. Ostetakse, kasutatakse, tüdinetakse ära, visatakse minema ja ostetakse uus. Säästva tarbimise mõtteviisi edastajad vibutavad näppu ja ütlevad, et osta vaid seda, mida sul on vaja. Kuid nad ütlevad ka, et osta teadlikult, mille üks tõlgendus on osta juba kasutatud asja.
Faktid · London on tuntud tasuta lehtede linnana. Seal jagatakse iga päev laiali ca 1600000 tasuta ajalehte. Seetõttu on Londonis hetkel väga aktuaalne ajalehtede tagasikogumise temaatika .
· Inglismaal visatakse iga päev ära ligikaudu 14 miljonit pudeleid ja purke tavalistesse prügikastidesse selle asemel et viia need taarakogujatesse.
· Kui panna pudelid ja purgid , mida visatakse Inglismaal ära iga aasta otsotsaga kokku , ulataks see rivi Kuuni ja tagasi.
Jäätmete laguaja pikkused looduses: · Paber ­ 2,5 kuud
· Apelsinikoored ­ 6 kuud
· Piimapakid ( tetra ) ­ 5 aastat
· Sigaretikonid ­ 12 aastat
· Plastkott ­ 1020 aastat
· Mähkmed ( Pampers ) ­ 75 aastat
· Konservikarbid ­ 100 aastat
· Õllepurgid ­ 200500 aastat
Kompseerimine . Oma majas elavatel inimestel tasuks kõik lagunduvad köögijäätmed koguda kaanega suletavasse mahutisse, mis tühjendatakse vähemalt kordpaar nädalas kompostihunnikusse.
Kui aga koduaias pole mingil põhjusel kompostihunnikut ja ka jäätmeid tekib vähe, võib kaevata maasse, näiteks viljapuu alla augu , kuhu kallate ämbri sisu ning katate selle mulla või rohumättaga. Õige pea hakkavad seal vilkalt tegutsema vihmaussid .
Kompostimaterjaliks sobivad paljud köögijäätmed: kartuli ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtritega ja teejäägid, pühkmed, veeslagunev majapidamispaber , toidujäägid ja hallitama hakanud leib. Viimane küll patuga pooleks, sest lugupidamisest leiva vastu peaksime seda poest ostma vastavalt söömisvajadusele. Korralikult kuivatatud leivasaia ülejäägid tuleks aga viia näiteks maale vanemavanaisa või peretuttavate loomadele.
Ka lapsi tuleks juba maast madalast «rohelise» eluviisiga harjutada ja neile selgeks teha, et õunasüdamed, banaani ja apelsinikoored vm lähevad ikka kompostiämbrisse, mitte paberikorvi või koos konservikarpide ja krõpsupakenditega prügikotti.
Kaupluses sisseoste tehes tasuks samuti eelistada looduses lagunevat või taaskasutatavat pakendit .
Sobib varjuline koht
Komposti tegemine algab aias sobiva koha valimisest. Hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal. Kompostihunnik ei tohi paikneda ereda päikese käes. Sobiv on mõne suurema puu või põõsa vari, aitavad ka vaarikad või kõrgemad päevalilled jm.
Et komposteeritavad jäätmed laiali ei vajuks, peaks hunnikul olema vähemalt kolmes küljes mingisugusedki piirded . Lihtsaimal juhul sobib selleks ka postidega toestatud tihedam tugev aiavõrk, mida on komposti väljavõtmisel kerge avadasulgeda.
Komposti põhiline lähtematerjal tuleb siiski aiast ja aiaäärtest, kust seda laekub pidevalt. Puudepõõsaste peenemad või tükeldatud jämedamad oksad , hekipügamise ja muruniitmise jäägid, puutuhk, äraõitsenud lillevarred, köögiviljapealsed, sügislehed jms.
Niidetud rohu näol võib lisamaterjali tuua aiaäärtest ja aia tagant. Eriti taimetoitainerikkad on noored rammusad nõgesed.
Kindlasti tuleb silmas pidada, et kompostihunnikusse ei satuks valminud või poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ohtlike haigustega taimejäätmeid (nuutrihaigusega kapsajuurikaid, varrepõletikus vaarikavarsi, haigeid maasikapuhmikuid, lehemädaniku nakkusega kartulipealseid, kasvuhoonest sügisel väljavisatud tomatijäänuseid jms). Sellised aiajäätmed tuleb põletada.
Klassikaline komposti tegemine on nagu omaette teadus, ja sellele käesolev kirjutis ei pretendeeri. Kompostiõpetus nõuab paksemate kihtide korraga paikapanekut, mis väikeaias pole alati võimalik. Ka peetakse vajalikuks hunniku korduvat läbikaevamist. Lihtsustatud variandi puhul saab sedagi vältida.
Valmib järgukaupa
Oma aias oleme komposti kätte saanud aastapooleteisega. Piirdega kompostiplatsil valmib kompost järgukaupa. Umbes kolmandikul hunniku pikkusest kihitame aasta jooksul tekkivad aia ja köögijäätmed, mida lisandub pidevalt, aga väikestes kogustes.
Vareste ja hulkuvate kasside eemalhoidmiseks on see hunnikuosa plaadiga kergelt kaetud. Teisel kolmandikul valmib ja laagerdub eelmisel aastal kogunenud materjal, viimasel kolmandikul on aga juba tarvitamiskõlbulik kompost.
Selle pind on küll kaetud poollagunenud koredate taimejäänustega, mis aitavad hunnikus ka niiskust hoida, ning jämedamaid osiseid leidub veidi ka kompostis. See aga ei häiri vähimalgi määral, sest enne laialipuistamist sõelume komposti läbi traatvõrgu.
Vähesed lõplikult lagunemata jäänused leiavad koha värske materjali hulgas, nendega kaasas olev mikrofloora aitab seal komposteerumist käivitada. Sõelale jäänud kivikesed, plastmassi vm tükikesed leiavad samuti sobiva koha.
Komposti tegemine olgu koduaias pidev, iseenesest mõistetav ja end rikkalikult tasuv toiming. Aiataimede turgutamiseks on viljakas kompost asendamatu.
Ja kui seejuures veel mõelda, kui suurt prügi ja jäätmekogust olen suutnud vältida, andes sellele hoopis säästlikuma, nö rohelise rakenduse , võib enda üle julgesti uhkust tunda.