Ujupõis-gaasiga,hulka vähendades sukeldub,suurendades tõuseb...Toidu vastuvõtmiseks seedeelundid maks ja kõhunääre,...Sigimiselundid-seemnesarjad ja munasarjad...Erituselundid-eritatakse jääkainid...Lõpustega hingab,nende läbivesi eraldatakse hapnik... kala temp. sõlub ümbritsevast keskonnast...Veri keharakke toitainete ja hapnikuga,kannab ära jääka-d. Süda-kojast,vatsakesest südamesse-venoosne veri-see lõpustesse-seal hapnikuga töis-arteriaalne veri teistesse elunditesse. 4. loom,kelle,Munarakud ja seemner arenevad erinevates isendites,nim lahksugulisteks loomadeks. Aprilli lõpp,mai algul. Ema marjad vette,kivide ja taimede vahele-isa niisa peale-niisk viljastab munarakud-sealt vastne-vastsel rebukott toiduvarudega-maim-kala. Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala.
6-7 Siil kui söök.....................................................................7 Pildid..............................................................................8 Mida sain teada?............................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................10 Miks valisin? Mina valisin enda teemaks siili, sest siil on väga põnev ja huvitav loom, ta erineb teistest loomadest. Juba väiksena meeldis siil mulle väga, vahepeal oli ta isegi mu lemmikloom, kuigi ma tema kohta väga palju ei teadnud. Tean, et tal on okkad, ta on väike ja ta magab talveund, aga eriti rohkemat ma ei tea ja loodan selle referaadiga siili salapärasest elust natukene rohkem teada saada. Kellele siis siilid ei meeldiks? Nad on ju huvitavad ja juttude kohaselt ka inimsõbralikud.
Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos)
eraomand) 7. Puukoor (kasetoht, pärnakoor)- nõud, kotid, viisud 8. Kaabakad- mõisamaalt ära põgenenud, kes metsas varjasid Küttimine: Taust: topeltmajandus 15. sajandini, osa toidust laudast, osa metsast naine ei tohi ära saata meest metsa, naine vastu/ koju , naine ei tohi isegi moonakotti pakkida mees pakkis endale moonakoti ise ei nimetata looma õige nimega kõige ohtlikum loom oli küttimiseks põder (ründab esijalaga ja kui haavatud, siis sarvedega) teorendi asendaja , mõisakoormistest vabaks ostmine (teder- 1 päev, metsis-3 päeva, jänes- 3 päeva) karusnahk: raha - orav, nugis, rebane (1 rebane u 3 kuu palk, üks nugis u 4 kuu palk) Tabatud looma austamine- austamine on suunatud loomale endale, mitte metsahaldjale. 1. Kõige esimene variant, kui loom süüakse kohapeal ilma luid murmata(luudest uued loomad). 2
kõrvadeta kassi ja hallhüljes koera. Hallhülge eluiga jääb tavaliselt 1525 aasta vahele. Vanim loodusest leitud isend oli 46- aastane emane. Suure tihedusega poegimisaladel on tavaline poegade suremus 20%, erandjuhtudel võib see küündida 80%-ni. Läänemere jääl on poegade suremus väiksem, tavaliselt alla 5%. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Toiduahela tipplülina ei ole täiskasvanud hallhülgel looduslikke vaenlasi. Hallhüljes sigib tavaliselt ajujää ja kinnisjää piirialal. Selle jäätüübi levik sõltub talve karmusest. Pehmetel talvedel on hallhüljestele sigimiseks sobivad piirkonnad jäävabad ja hallhülged kogunevad poegima lähedalasuvatele saartele. Hallhülge innaaeg on varakevadel
Tallinna Mustamäe Gümnaasium REBANE Referaat Juhendaja: Teostaja: Klass: Tallinn 2011 Sissejuhatus Foto: Terje Strazdins Valisin just rebase teema, kuna olen ka ise selle imetaja vastu huvi tundnud ning metsas teda piilumas ja pildistamas käinud. Nii palju kui olen lugenud ja kuulnud muinasjuttudest on see loom äärmiselt kaval ja uhke. Rebane on ka minu lemmik looma ja seega refereerin temast. Rebane on maailma levinuim ja arvukaim kiskja. Rebane on ka kuulus selle poolest, et kui ta satub olukorda kus saakloomadel(lindudel) puudub põgenemis võimalus, siis murrab ta maha kõik loomad(linnud) kelle kätte saab. Selle käitumise tulemusena arvatekse, et rebane on kuri ja kättemaksuhimuline, kuid tegelikult on murdmise põhjuseks rebase jaoks
ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. 2)Transgeneesi puhul sisestatakse võõr-DNA embrüorakkudesse, millele järgneb sisestatud DNA insertsioon peremeesraku kromosoomidesse. Embrüorakkudena kasutatakse kas viljastatud munarakke või siis väga varasest embrüost pärinevaid rakke. 3)-Kui võõr-DNA integreerub viljastunud munarakku kromosoomidesse, siis on saadud loom täiesti transgeenne, sest kõik tema tuumaga rakud peaksid sisaldama transgeeni. -Kui integratsioon kromosoomi toimub hiljem, siis on antud loom mosaiikne, st. mõnedes rakkudes on transgeen ja mõnedes mitte. 4)Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. 5)video
... 2 1Objekt ja asi.......................................................................................................... 3 2Primaatide osutamine........................................................................................... 3 3Ajukoor................................................................................................................. 4 4Keha signaal......................................................................................................... 4 5Inimene ja loom.................................................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Sissejuhatus Oma töös tuginen ühele allikale: Jesper Hoffmeyer'i raamat `'Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust'', mis ilmus 2014
ehitusplaaniga. Nad elavad soolase veega merede ja ookeanide põhjal või põhjamudas. MERITÄHT (ASTEROIDEA) Välimus. Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed. Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Liikumine. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese
Elas 1996 2003. Lühem eluiga, kehv. tervis ja kopsud, immuunsussüsteem nõrk. 11. Milliseid loomi on veel kloonitud? Sigu, kasse, lehmi ja veel muid imetajaid. 12. Millistel eesmärkidel võiks kloonida inimest? Et luua varuks organeid. 13. Mida tähendab GMO? Geneetiliselt Modifitseeritud Organism 14. Nimeta esimene GM- bakter, GM- taim, GM-loom. GM bakter: kolibakter ehk soolekepike GM taim: tubakataim GM loom: hiir roti kasvugeeniga 15. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, millised GM-loomi ja taimi enim kasvatatakse? GM-loomad: hiired, rotid, akvaariumikalad, veised, lambad, kitsed. GM-taimed: mais, soja, puuvill, tomat. Veel on ka transgeensed mikroorganismid. 16. Selgita pikemalt GMO eeliseid? Viirusvabad organismid. Taimed on lopsakamad, suurema saagiga. GM loomade läbi tahetaks inimestele ravi leida (nt kindlat ainet sisaldav piim) 17
Tuntuimad neist on põder, metskits, metssiga. Kuna seal on palju sõralisi on palju ka suurkiskjaid nt: ilves, hunt, ja pruunkaru. Samuti leidub seal kährikut, rebast, oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Metskits Metskits on hirvlaste sugukonda, metskitse perekonda kuuluv sõraline. Pilt Janno Mikk, 2011 Kasetriibik Kasetriibik on pisike, hiire sarnane loom. Piki selga jookseb tal must triip, mida on kerge tähele panna muidu roostepruuni loomakese juures. Üheks eriti iseloomulikuks tunnuseks on erakordselt pikk saba. Pilt Dodoni, 2007 Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on teda rohkem Kirde ja EdelaEestis Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on
Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. 10. Magnetkaardi ja elektrikarjuse töötamine. Magnetkaarte kasutatakse pangaautomaatides ja turvasüsteemides. Kaardi sisestamisel automaatseadmesse möödub magnetriba seadme anduri poolist, tekivad induktsioonivoolu võnked, mis sisaldavad infot ribale salvestatud andmete kohta. Elektrikarjus - karjaaia piirdetraadis kulgeb vool, mis läbib mingit pooli. Kui loom puudutab traati, tekib poolis ajutine voolukatkestus. Vastaval magnetvälja muutumisel indutseeritakse pinge, mis rakendub piirdetraadi ja maa vahele, loom saab kerge elektrilöögi. 11. Mis on endainduktsiooni emj? Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Kui
Transgeensed taimed Geenitehnoloogia edusammud võimaldavad luua muutliku pärilikkusega taimi. Selle tehnoloogiaga proovitakse lahendada väga olulisi probleeme. Põllumajanduslikud eesmärgid Tarbekvaliteedi parandamine Tõstmaks taimede vastupidavust Taimedesse on viidud isegi loomade geene, nt neid, mis aitavad võidelda viirushaiguste vastu. Transgeensed loomad Esimene transgeene loom oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel esinevate pärilike haiguste uurimiseks. Selliste loomade abil toodetakse ka mõningaid inimese raviks vajalikke valke. Transgeensed kalad kasvavad liigikaaslastest kaks korda suuremaks.
Nahkhiir-marikakk Nahkhiir-marikakk on väga haruldane loomaliik, elab vabas looduses. Loom on looduskaitse all ,kuna on väga haruldane liik. Nad on välja arenenud tavalisest kassikakust, kes on neile vägagi sarnane. Nahkhiir-marikakul on suured kõrvad nagu nahkhiirel.Ta kuuleb ja näeb väga hästi. Eelistab rohkem soojemat kliimat. Sööb liha,putukaid, karusmarje jms. Tegutseb peamiselt öösiti. Nahkhiir-marikakk elab terve elu ühe paarilisega. Pesakonnas on 1-4 järglast. Nahkhiir-marikakk elab keskmiselt 20 aastaseks. Värvuselt pruunikas,
Napoleoni kannupoiss, kes viis teistele loomadele töökäsud kätte ja seletas neile ideoloogiat ja uusi põhimõtteid. Tööhobused Tümpsa ja Ristik. Ristik oli keskealine mära, Tümpsa aga suur, kindlameelne ja tohutult töövõimekas hobune. Tümpsa tegi kogu teose vältel kõige rohkem tööd ja hiljem, kui ta haigestus, viidi ta Napoleoni käsul loomade haiglasse st. keedeti liimiks. Eesel Benjamin õppis loomadest kõige paremini lugema, ta oli Tümpsa sõber, farmi vanim ja tusaseim loom. Ta ei naernud kunagi, kuna ei leidnud selleks lihtsalt põhjust. Kits Muriel oli samuti Tümpsa ja Benjamini sõber, pisut lihtsakoeline. Valge mära Mollie , kes vedas kaarikut, lasi kõige enne farmist jalga inimeste juurde, ta ei teinud tööd nagu teised loomad ja ta igatses alati endale linte laka sisse ja suhkrutükke. Lisaks oli veel lehmi, kanu, koeri, lambaid, kes määgisid just neid sõnu, mida sead neile ette ütlesid, nad ei suutnud oma peaga midagi mõelda.
ümbermõõt võib aga kuni 12 meetrit olla. Tema normaalne eluiga on 500 aastat, kuid usutakse leiduvat ka üle 5000 aasta vanuseid puid. 3. LOOMASTIK Seoses rikkaliku rohukasvuga on savannis levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuuse, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Kiskjatena peavad seal jahti lõvid, leopardid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Kuivaks perioodiks koguneb pea kogu savanni loomastik veekogude äärde, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Peale esimest vihma ning rohu tärkamist lahkuvad loomad aga veeäärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Siis toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Savannis elab lennuvõimetu, kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude ääres leidub ka flamingosi, parte, hanesid, kurgi ning luiki.
· Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
eluohtlik. Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt: · karvad, suled ning paks rasvakiht hoiavad kehasoojust · värisemine annab ka sooja juurde · kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha · koerad lõõtsutavad · higistamine 4. Kuidas rasked ajad üle elada? · Talveuni - ainevahets, südametegevus, hingamine on väga aeglane, kehatemperatuur on sama, mis välistemperatuur, loom vajab vähe energiat, ärkab unest aeglaselt (kahepaiksed, roomajad, siil, nahkhiir) · Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger) · Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Rändavad need, kellel pole talveks toitu, sest külmunud maa ja lumi takistavad toidu otsingut
KUIDAS HIIDPANDAD TUNTUKS SAID Kõnekeeles pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru. Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. LEVILA
Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). · Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit. · Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija! · Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus. Need liidetakse omavahel kokku ja saadakse teatud punktisumma (millimeetritäpsus). · Trofu kriteerium- loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele. Vastasel juhul trofee ei loe. · Põhjapõtradel on nii isas, kui emasloomadel sarved, teistel kitsedel nii ei ole. · Sarvekännise peale hakkab sarv kasvama. Iga aastaga moodustub sinna peale kibunapärg. · Sarved heidetakse enne talve, uued sarved kasvavad külmal ajal (talve ja kevadel). · Vahest harva on ka kitsel sarved (1:500; 1:1000 (hormonaalne nihe).
18. Prokarüootse raku erinevused eukarüootsest rakust 1. Eukarüoot on päristuumne. 2. Eukarüoot on suurem. 3. Eukarüoodil on olemas mitokondrid ning tuumamebraan. 4. Eukarüoodil puuduvad plasmiidid. 5. Eukarüoodil on DNA ahelad, prokarüoodil DNA rõngasmolekul. 19. Taime, seene, bakteri ja looma raku ühised omadused ja peamised erinevused loomsest rakust Sarnasused Erinevused Taim ja loom Tuum, tsütoplasma, Golgi Loomarakku katab vaid kompleks, ribosoomid, rakumembraan, taimel tsütoplasmavõrgustik, aga rakumembraan ja rakumembraan, rakukest. Taimerakul on mitokondrid. Rakkude plastiidid. Taimerakus
Kiired jalad Kilp Hais Okkad Tint Elekter Sarved o Elupaik maa-all o Koloonialine eluviis · Röövloomade kohastumused o Teravad hambad o Nokk o Küünised o Karjakesi püüdmine · Taimtoidulisus ehk herbivooria · Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe · Kasu- loomadel · Kahju- taimedele · Herbivoor- taimetoiduline loom, nt putukad o Söövad kindlatliiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) o Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) o Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi) · Karnivoor- lihasööja loom, nt rebane, hunt, karu · Omnivoor- nii taim- kui lihasööja loom, nt siga · Taimede kohastumused o Ogad ja okkad o Mürgised taimed Alkaloide sisaldavad taimed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi, nt kohvipuu
2. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. 3. Kõigi olendite huvisid tuleb võrdselt arvestada. 4. Kõikidel eludel ei pruugi olla alati võrdne väärtus. Argumendid 2a) Kui võrdsuse nõue põhineks tegelikul võrdsusel peaksime selle nõudmise lõpetama. Küsimused Miks on võrdsus moraalselt vajalik? Miks naisi võrreldi loomadega? Äkki on parimate ülemvõim moraalselt õigustatud? Inimene loom võrdlus? Looduslik valik või moraalinormid? Inimeste loomade võrdsuse praktilised arendused?
· Kehaõõs on vedelikuga täidetud, milles paiknevad sooltoru ja sigimiselundid · Solge toitub inimese sooles olevas poolseeditud toidus · Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga · Toit ja toidujäägid ei segune omavahel · Kaks torukujulist neeru · Puudub vereringe-ja hingamiselundid Siseehitus · Pärak · Suu · Sooltoru · Neerud · Sigimiselundid · Neel · Närviväät · Eritusava Paljunemine · Lahksuguline loom · Isane on kõvera tagakehaga · Munetud munad ei saa areneda · Muna peab viibima vähemalt kaks nädalat õhu ja niiskuse käes · Inimene sõltub saastunud toiduga
energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab. Tänapäeva söötmisteadus uurib peamiselt söötmise mõju piimale, söötade kvaliteeti ja tehnoloogiat ning nende omadusi. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks. Need võivad olla orgaanilised ained, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on toitained, mida loom ise ei suuda sünteesida ning need pärinevad söödast
20-liikmelistest perekondades. Lõvid otsivad toitu ka üksinda, püüdes pisinärilisi, jäneseid ja roomajaid. Täiskasvanud isased elavad üksinda või moodustavad rühma, kuhu kuulub 2-3 võõrast või 4-5 suguluses olevat (enamasti ühest ja samast praidist pärit) isa. Palavatel päevadel vanaloomad lõsutavad varjus, väiksed aga mängivad. Lõvid käivad õhtuti jahil ja nad söövad endast nõrgemaid loomi. Nende jahtimise taktika on selline: nad hiilivad vaikselt loomale lähedale, kui loom neid märkab ja ära jookseb, siis jooksevad nad talle järgi ja hammustavad kaelast neid. Lõvi ei tapa kunagi rohkem loomi, kui tal neid süüa on vaja. Lõvid saavad täiskasvanuks 5-6 aastaselt ja võivad elada kuni 30 aastaseni. Lõvit kujutatakse väga palju ka riikide vappudel ja lippudel, näiteks Eesti vapp. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 4.2 Tiiger Tiiger on kaslaste sugukonna suurim esindaja ning tema mustade vöötidega ja
- toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult. isendi suurus küündib mõnest mm-st ühe meetrini. *MEDUUS on laia ja kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom. liiguvad keha järsult kokku tõmmates. keha sültjas ja sisaldab 95% vett.
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 1-6.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Kes olid raamatus ,,Jussikese seite sõpra" peategelase sõbrad? NÄDALAPÄEVAD 2. Mille kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 3. Kes oli Sipsik? KALTSUNUKK 4. Mis liiki olen on Shrek? SOOKOOL 5. Mis loom on Sid animafilmis ,,Jääaeg"? LAISLOOM 6. Mis on Shreki pruudi nimi? FIONA 7. Mis on punase ralliauto nimi filmis ,,Autod"? PIKNE MCQUEEN 8. Mis on väikese punases kleidis tüdruku nimi filmis ,,Muumitrollid?" VÄIKE MÜ 9. Millised putukad olid Tom ja Mia, kes jõululaupäeval tagasi metsa tahtsid? LEPATRIINUD 10. Mis liiki kala oli Nemo? KLOUNKALA
Kloonimine: poolt või vastu? Inimesed Poolt: Vastu: *Klooniindiviidid on inimese *Ebaloomulik ja ebaeetiline geneetiline, mitte isiksuse *Võib ilmneda enneaegset koopia. Seega ei pea kartma, et vananemist kloon on samasuguste halbade iseloomuomadustega. *Kulukas *arendab meditsiini *Võib areneda geneetiline puue (nii vaimsed kui ka füüsilised) *Selles võidaks näha äriideed ning kurjasti ära kasutada *Hukkumine enne või pärast sündi *Jätab mulje, et inimene on asendatav *Maailm on juba niigi ülerahvastatud Taimed ja loomad Vastu: Poolt...
Kuna hüljeste küttimine on keelatud ja pidevalt toimub nende elukeskkonna jälgimine koos loendustega, siis võib loota, et hülged jäävad Läänemere asukateks veel pikaks ajaks. Toitumine Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringalised), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. [4] Hülgepoegade mängud Nii nagu kaslaste ja koerlastegi pojad omandavad hülgepojad koos mängides palju tulevases elus vajalikke oskusi. Kahekolmekaupa üksteist taga ajades õpivad nad vee all kiireid manöövreid sooritama. Nad otsivad ka kalu ja püüavad neid tabada, lihvides oma jahimeheoskusi.
muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust. LOOMADE KOHASTUMINE Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad paremini ja saavad rohkem järglasi. ÜMBRUSEGA KOKKUSULAMIN
Põder Referaat KOOSTAJA: Margus Palmsaar 2007 Põder kuulub imetajate klassi, sõraliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks.
Eestis ka vaskuss. Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. 2. kui munarakk viljastatakse nt oktoobris, siis areng peatub näiteks kui loom talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul 3. boreaalne kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased, lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil, mutil. Tulid metsnugis, tuhkur, metskass
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist....
................................................................................... 6 2.3. Paljunemine......................................................................................................................7 3.Kokkuvõte................................................................................................................................8 3 1. Sissejuhatus Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Selle teema valisin, kuna mulle meelduvad väga koaalad. 4 2.Koaala välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja
karusloomaks. Üldiselt on metsnugis pelglik laaneelanik, kes eelistab vanu risustunud, suurte õõnsate puudega metsi, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi. Teda võib leida nii okas-, lehe- kui ka segametsadest. Metsnugise tavalisemateks redupaikadeks on puuõõnsused, tuulemurrud ning oravapesad. Viimasel ajal on metsnugist aga üha sagedamini nähtud ka väljaspool metsa, koguni inimeste läheduses, taluõuedel. See jõudsalt siginud loom on kujunenud lausa mõningaseks nuhtluseks nii metsaelanikele kui ka koduloomadele, sest kiskjana võib ta maha murda kanu ja kasse. Ka mina olen oma maakodus, Saaremaal, metsnugist mitmeid kordi kohanud ning tema käitumist veidi jälginud. Avastasin, et ta peab meie taluõue heaks hiirte jahipidamise paigaks. Metsnugise peatoiduks on närilised, eriti niidu- uruhiired, kuid ta sööb ka linde ja kahepaiksed. Saaki jahtides on see kiskja tugev, osav ja
Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluk...
Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle. Toiduahel-ahel organismidest, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. Toiduvõrk-omavahel seotud toiduahelad. Ökoloogiline tasakaal-ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatuna. Elurikkus e. Bioloogiline mitmekesisus-liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas. Näited Liik: üks seitsetäpp lepatriinu
osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine- seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine- toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Miks kõik loomad ei pea seedima? Nemad kasutavad toitu mis peremeesoraganism on juba seedinud ja imevad seda läbi kogu oma kehapinnaga Üks kasulik asi ja üks kahjulik asi, mida selgrootud taimedele põhjustada võivad. Kasulik: nt putukad tolmendavad taime ja sellega toimub neil vastastikune kasumi vahetus. Kahjulik: Ta võib seda taime kahjustada ja aeglaselt tappa, kasumit saab sellest ainult parassit. Miks on vaja (selgrootutel) hapnikku?
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + +
Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel) Paremasse ajupoolde läheb informatsioon mõlemast silmast, aga liigub paremasse poolde ajus.
Täiskasvanu looma pikus on tavaliselt 75-80 sentimeetrit ja sellele lisandub 27-30 sentimeetri ja 12-14 sentimeetri laiune saba.Enamik kopraid on tumepruunid.Hambaid on kopral kuni 20. ELUKOHT Toit, pojad Koprad elavad jõgedes ja metsades.Kobras elab urgudes,mille ta ehitab puutüvedest,kividest jamudast.Urg on nagu jõe pealujuv koobas.Urgudel on mitu veealust sissepääsu.Kobras on taimetoitlane loom,kes sööb nii kaldal-kui veetaimi.Talveks valmistab puuokstest ja tüvedest toiduvarud.Kopral on kuni 12 poega.
Tuttsifaka Tuttsifaka (Propithecus verreauxi coronatus) on päevase eluviisiga ja seltsiv loom. Zooloogide kinnitusel on neil loomadel välja kujunenud suhtlemisviis, mis seisneb üksteise karvade puhastamises. Madagaskaril elavad (peale inimeste) ainult strepsiriinsed primaadid, kellel seal puudub konkurents. Neid elutseb veel Kagu-Aasias ja Lõuna-Aasias ja Aafrika mandril. Viis sugukonda elab Madagaskaril, kaks mujal. Tänapäeval viib World Wide Found for Nature (WWF) läbi haridus- ja uurimisprogramme.
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks
etoloogia, loomaökoloogia. Klassikaline etoloogia – alguse sai 1930ndatel Saksamaa ja Austrias Võrdlev psühholoogia – USA traditsioon Uuemad suunad käitumisökoloogia (süntees etoloogia ja evolutsiooniteooria vahel) ja kognitiivetoloogia (püüab lõhet inimese ja teiste loomade vahel vähendada, püüdes kirjeldada kvalitatiivseid ja loomade enda subjektsusel põhinevaid kognitiivseid ja kommunikatiivseid protsesse) jne. Semiootikale on oluline loom kui subjekt, kes oma omailmas otsuseid vastu võtab. Semiootika saab loodusteadustele abiks olla refleksiivsuse ja enda uurija positsiooni teadvustamisel, uurimistulemuste paremini esitamisel, uurimisel et nt millised seosed tulevad kaasa teatavate sõnade kasutusel. 26.02.15 Kõigil loomadel, hoolimata liigist, on teatud sotsiaalne lävimine, sotsiaalne struktuur, ka üksikeluviisilistel on ju vaja leida partner, on vaja suhelda, teine
· Kollkasvalge värvusega nudipaleuus · 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus · närvisüsteem on lihtne · erituselunditeks on 2pikk toru · sigimiselundid paiknevad igas lülis · seedeelundkond paelussid puudub · paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest · pael uss on liitsuguline loom · veis on nudipaelussi vaheperemees inimene aga pärisperemees · igal paelussil on oma vaheperemees
Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine toitumistasemetel Tootja ehk produtsendid on taimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid on taimtoidulised loomad Teised tarbijad ehk karnivoorid on loomad,kes toituvad taimtoidulistest loomadest. Tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid Ökosüsteem Toiduahel:*vetikad->piison->krokodill *rohi->metsloom->krokodill *väike kala->rändlind->krokodill Aitähh tähelepanu eest!
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
