1. Teisendatud kuju ühtede piirkond: 183BCC10>1,8,3,11,12,0 Teisendatud kuju määramatuse piirkond: 16CEDE2> 6,14,13,2 f(X1X2X3X4)=(0,1,3,8,11,12)1(2,6,13,14)_ 2. x3x4 x1x2 00 01 11 10 00 - 01 0 0 0 - 11 - 0 - 10 0 0 MKNK f ( x1 x 2 x3 x 4 ) = ( x3 x 4 ) & ( x1 x 2 ) & ( x 2 x3 ) & ( x1 x 3 x 4 ) McCluskey f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = (0,1,3,8,11,12)1(2,6,13,14)- Ind. Nr. Märge Ind. Nr.-d Vahe Märge Ind. Nr.-d Vahe Märge 0 0 X 0-1 0-1 1 X 0-1-1-2 0-1-2-3 1,2 A8 1 1 X ...
..............8 Kasutatud materjal.............................................................................................................9 2 Sissejuhatus Maailmas on umbes 6700 tuvastatud keelt, millest enamus keeli kõneleb vähem kui tuhat inimest. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv- ja sümboleid kasutav loom. Teiste elusolendite suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide (sõnavara) hulga, vahelduvuse, ega varieeruvuse osas. Erinevus on eelkõige kvaliteedis. Iga päev läheb meil vaja tuhandeid sõnu. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata.
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
Ja aguar Jaaguar on Ameerika suurim loom. Sellest loomast on palju müüte. Jaaguar on väga haruldane, sest teda kütitakse palju. Tema karusnahk on väga hinnatud. Jaaguar on võimeline elama igasugustes erinevates keskkondades: alates dzunglist ja põõsastikest kuni kõrkjastiku ja kaldaäärsete metsadeni. Jaaguar võib elada ka avamaastikul, kui seal on palju rohtu ja kaljusid, et küttimise ajaks sinna varjuda. Veel peab olema ka piisavas koguses vett.
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R ...
ebaõiglus inimeste ja loomade vahel, loomad näevad vaeva töö tegemisel ning saavad toitu vaid nii palju et oleks jõudu. 3. Animalismi 7 käsku kui võrdsuseideoloogia ja sellest taganemine tegelikkuses 7 käsku peatsed muutused praktikas Kõik,mis käib kahel jalal on vaenlane. Neli jalga hea,kaks jalga parem. Kõik,mis käib neljal jalal või lendab,on Neli jalga hea, kaks jalga parem sõber. Ükski loom ei tohi kanda rõivaid. Kõik sead, positsioonist hoolimata, tohivad pühapäeviti kanda sabas rohelist linti Ükski loom ei tohi magada voodis. Ükski loom ei tohi magada voodis,kus on linad. Ükski loom ei tohi pruukida alkoholi. Ükski loom ei tohi alokoholi pruukida ülemööra.
Soomusloomad Imetajate rühmatöö. Materjalid : Pildimaterjal + tekst ja internet + võrdluseks õpik lk. 68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1
Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Usuti, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud.
1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid Marutaud võib avalduda vaikse, või agressiivse marutaudi vormina. Haigusele on iseloomulik areng staadiumidena, sõltuvalt sellest, kui kaua on mööda aega läinud nakatumisest on looma käitumine erinev. Erinev on ka sümptomite esile tuleku aeg. Selleks võib kuluda paar nädalat kuni aasta, kuid sagedamini tekivad sümptomid 1-2 kuu jooksul. Haiguse eelstaadiumi ajal tekivad loomal käitumishälbed, rahulik olnud loom muutub agressiivseks, loom erutub kergelt, loomal kaob orientatsioon liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, tekib neelu halvatus. Järgneb erutusstaadium, mil loom on hästi kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal tung rännata. Neeluhalvatus süveneb ja loom ei saa enam süüa. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. (vet.agri) 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?
peale voolu katkemist 3 FAASI 1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid pea tõus, jalgade sirgenemine, olenevalt loomaliigist Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine Vererõhk venoosses vereringes kahekordistub Tõuseb arteriaalne vererõhk Kestvus 10 20 sek, soovitatav periood looma torkamiseks 2. Lihaste lõdvestumine peale voolu katkemist 1520 sekundi pärast järgnevad kliinilised krambid loom sipleb 3. Vaikne periood taastub looma hingamine ja hakkab tajuma ümbrust JÄLGITAVAD VOOLU PARAMEETRID PINGE selle tõusuga lühendame uimastamise aega suureneb veretustamise kiirus ja aste TUGEVUS veistel voolutugevus 0,1 A kutsub esile südame fibrillatsiooni ning põhjustab looma surma Looma oomiline taksitus kindlal pingel võib varieeruda 100 kuni 2000 oomini Efektiivseim on täisnurkne või trapetsikujuline voo
Põder Põder on hirvlaste sugukonna ja ka meie mestade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega. Täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga. Labidakujulised sarved on ainult põdrapullidel. Mida vanem põder on seda suuremad on sarved. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30 kuni 40 kg ja talvel 15 kuni 20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekooret süües võib põder metsale palju kahju teha. Põtrade suurimad vaenlased on hundid ja karud, huntidega on asi lihtsam kui karuga. Karu jõud käi tavaliselt põdra jõust üle ja põder on võimetu vastu hakkata, hunt on pisem ja põdral on võimu talle vastu hakkata. Põder ise on vaenlane paljudele loomadele, just
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom
Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Transgeenne loom- loom, mille kõikide rakkude DNA järjestused sisaldavad võrra DNA- järjestuse. Et saada ühet transgeenset looma võib: 1) võtta viljastatud munarakku ja viia selle tummasse plasmiidi abil laboris valmispandud DNA-lõigu.Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüsdid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need
Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. (Eesti Imetajad) Metssiga on üks tore ja asjalik loom, kes elab väga mitmesugustes elupaikades. Eestis on ta levinud alates 1930. aastatest. Harukordselt hea haistmise ja kuulmisega loom, kes sööb kõike: taimsest toidust ja vihmaussist kuni põdura liigikaaslaseni. Peamine toiduhankimise viis on tugeva lihaselise kärsaga maa tuhnimine. Söödikutest vabanemiseks ja kere jahutamiseks armastavad võtta mudavanne. Metssead elavad ja tegutsevad vana emise juhitud karjana. Kuldid
STEGOSAURUS Selts: lindvaagnalised Sugukond: stegosaurused Stegosaurus on väljasurnud loom. Ta elas umbes 140 miljonit aastat tagasi. Tema seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väida, et plaadid oldi loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga et plaadid olid, et kehatemperatuuri reguleerida. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Krister Erik Roben PÕDER Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2011 2 Sisukord LK.2 Sisukord LK.3 Sissejuhatus LK.4 Sisu LK.5 Pildid LK.6 Kokkuvõte LK.7 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin põdra, sest ta on eesti suurim loom ja ta meeldib mulle. 4 Sisu Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega
Pesakonnas on tavaliselt 2 aasta pojad. Keskmine peskond on 5-6 isendit. Üks kuhil on 5 kobrast. Koprad elavad ka üksikisenditena. Puudest eelistab kobras haava ja paju. Selleks, et toitu kätte saada ja veetaset tõsta, ehitab kobrast tammi. Forellijõgedes on kopratammid kahjulikud. Üldiselt loetakse kobrast siiski kasulikuks liigiks. Kobras loob elupaiku saarmale. Saarmas sööb koprapoegi. Kopra arvukus on kuskil 30 000. Kobras on koprofaag. Ondatra. Kaalub kuskil kilo. Sissetoodud loom. Elab üldiselt Põhja-Ameerikas. Sisse toodi 1950 karusnaha pärast. Arvatakse, et ondatra elab Kirde-Eestis. Jäneselised. Eestis elab 2 liiki jäneseid: halljänes ja valgejänes. Annavad omavahel hübriide. Venekeeles nimetatakse neid tumakkideks. Hübriidid on viljatud. Mõlemal jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo. Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi. Mink. Mingi käpad on paljad. Tuhkur
Esimeses faasis algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid (pea tõuseb ja tagajalad sirgenevad; esijalad võivad ka sirgeneda, kuid see sõltub loomaliigist ja kasutatavast voolutugevusest), mis takistavad vere tagasivoolu kapillaaridest. Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine, vererõhk venoosses vereringes kahekordistub, kasvab ka arteriaalne vererõhk. Seisund kestab 10- 20 sekundit, soovitav on loom torgata sellel perioodil. /1,2/ Teises faasis pärast voolu toime katkemist lihased mõneks ajaks lõdvestuvad, seejärel 15- 45 sekundi jooksul järgnevad kliinilised krambid (loom sipleb). /1/ Kolmandat faasi iseloomustab vaikne periood, mil hakkab taastuma looma hingamine ning ta hakkab tajuma ka ümbrust. /1/ Pärast nende faaside möödumist hakkab loom aeglaselt toibuma. /1/ Elektrilise uimastamise korral põhjustab elektrivool läbi aju närvisüsteemi tugeva
Okaapit kaitsevad Washingtoni Konventsiooni sätted. Okaapi kuulub metskaelkirjakute rühma. Ta elutseb Kongo vihmametsades väga piiratud territooriumil. Vabas looduses elavate loomade arv pole teada. Okaapi meenutab pigem sebrat, kuigi tema sugulusele kaelkirjakuga viitab isasloomadele tüüpiline tunnus: okaapil ja kaelkirjakul on mõlemal laubal tillukesed sarved, mis tegelikult nahaga kaetud luujätked. Keskkond Okaapi on päevase eluviisiga loom, kes elutseb tihedates ja raskesti ligipääsevates troopikametsades. Kuid okaapi ei ela paksus metsas, sest seal varjab okstepadrik päikesevalguse, takistades alustaimestiku kasvu, seetõttu pole okaapil tihedas metsas midagi süüa. Okaapi eelistab valgemaid kohti, soovitatavalt veekogude ligiduses paiknevaid lagendikke, kus maapinnal kasvab piisavalt rohttaimi. Samal ajal väldib okaapi pehme pinnasega soiseis piirkondi. Okaapi varvaste vahel paikevad lõhnanäärmed, mis eritavad
1. Mis laadi loom on merikilk: 6. kus soolsus varieerub rohkem, kas kattegatis v emameres planktiline loom kattegrat põhja loom (õ) 7. kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9
Nissi Põhikool Loodusõpetus 3. klass Sarah Liis Seppel Selgroogsed ja selgrootud loomad Referaat Juhendaja:õp. Helis Lall 2008, Nissi Sisukord: Sisukord..................................................................2 Sissejuhatus.............................................................3 Siil- Selgroogne loom.............................................4 Vähk- Selgrootu loom............................................5 Kasutatud kirjandus................................................5 Sissejuhatus Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomad hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad.
kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Läänemeres elab meririst ehk millimallikas. Polüüp paljuneb sugutult. Meriroosid ja korallid on polüübid. Korallidel on keha kaitseks lubiainest toes. Peale koralli surma jäävad toesed merepõhja. Nendest tekivad tuhandete aastate jooksul saared. Korallide vahel elevad mereloomad, limused, ussid, vähid, kalad. Polüüp* - ainuõõsne loom, kes elab millegile kinnitunult. Meduus* - ujuv kumera kehaga ainuõssne loom. Lahkusuguline loom* loom, kelle muna- ja seemne rakud arenevad eri isendites.
Lugupeetud õpetajat! Kallid klassikaaslased! ''Koer on ainuke elusolend maal, kes armastab oma peremeest rohkem kui iseennast.'' lausus Josh Billings . Kuid inimene ei pruugi koerale alati samaväärselt vastata. Kodutud loomad, nende hulgas peamiselt koread on tihti suureks probleemiks nii meil kui ka mujal maailmas. Hulkuvad loomad on üldiselt inimese hoolimatuse tulemus. On muidugi juhuseid, kus loom jääb kodutuks peremehe surma tõttu või läheb lihtsalt luusima ja ei leia tagasiteed, kuid need juhtumid on vähemuses. Paar nädalat tagasi külastasin loomadevarjupaika. Ning see on ka põhjus, miks otsustasin seda teemat tõstada.Nähes seal nii paljusid armsaid koeri, tegi meele kurvaks. See kuidas nad oma suurte armaste silmadega sind vaatavad, teeb südame soojaks ning paneb mõtlema. Nad oleks valmis kõike tegema, et pisutki pai ja inimese soojust tunda. Hulkuvaid
KOMMENSALISM HETEROTROOF Levila, kus Erinevate liikide Surnud orgaanilise aine Toitumisseoste alusel populatsiooni isendid vastastikku kasulik lagundajad. reastatud organismid. elavad kooselu. DESTRUENDID TOIDUAHEL AREAAL SÜMBIOOS Orgaanilise aine Taimtoiduline loom. Organismide kogumass. Segatoiduline loom. tarbijad. KONSUMENDID HERBIVOOR BIOMASS OMNIVOOR Ökosüsteemi eluta osa. Orgaanilise aine tootjad. Ökosüsteemi elusosa. ÖKOTOOP BINGO PRODUTSENDID ELUKOOSLUS Inimtegevusest Ühisel terriotooriumil Lihatoiduline loom, kiskja. Organismidele mõju
VASTUS Kas Eurovisioon on toimunud Eestis? VASTUS: Jah Kus elavad jääkarud? VASTUS Kus elavad jääkarud? VASTUS: Arktikas Kas karu magab talveund? VASTUS Kas karu magab talveund? VASTUS:Jah Mis tõugu koer oli Komissar Rex? VASTUS Mis tõugu oli Komissar Rex? VASTUS: Hundikoer Maismaa suurim imetaja VASTUS Maismaa suurim imetaja VASTUS:Elevant Mis loom on pildil? VASTUS Mis loom on pildil? VASTUS: Lumeleopard Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS: ,,Tom ja Jerry" Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS:
Ilves Abiootilised tegurid: · Vesi. Ilveste elupaigad paiknevad enamasti jõgede läheduses, kust nad saavad eluks vajalikku joogivett. · Õhk. Ilves kasutab hapnikku hingamiseks nagu teisedki elusorganismid. · Valguse puudumine. Tekutseb peamiselt videvikus ning pimedas, seega ei vaja otsest valgusallikat, on harjunud pimedas tegutsema. · Temperatuur. Ilves on püsisoojane loom. · Tuul. Ilves eelistab oma pesa tegemiseks tuulevaikseid tihnikuid. · Lumi. Ilves on spetsiaalselt kohanenud eluks aladel, kus talvel katab maad paks lumi. Bioloogilised tegurid: · Väiksemad loomad toiduks. Ilves sööb peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised ning linnud. · Konkurents toidu nimel. Ilvese peamiseks konkurendiks toidu eest on hunt. · Teised isendid. Ilves eelistab elada üksinda, kuid paaritumisajaks elab ta koos teise
Võivad kõrvetada ka. Korallidel moodustub õrna keha toeks ja kaitseks lubiainest skelett. Korallid on väikesed polüübid, nad elavad tihedalt üksteise kõrval, moodustades kolooniaid. Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojades meredes korallrahud ja korallsaared. Kui nad surevad, jäävad toesed merepõhja. Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. Polüüp ainuõõsne loom, kes elab millelegi kinnitunult Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom Lahksuguline loom loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad eri isendites USSID Ussidel on pikk kitsas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. Neil on eristunud koed, organid ja elundkonnad. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Rõngasusside keha koosneb rõngakujulistest lülidest. Nende kehaõõs on
tõusevad püsti esimese elunädala jooksul.Kõrge kasv ja terav nägemine võimaldavad kaelkirjakul lähenevat vaenlast juba kaugelt märgata. Temaga samasse sugukonda kuuluvad okaapid. 4 Kaelkirjaku süda peab pumpama verd pähe, mis asub südamest umbes kolme meetrit kõrgemal. Sellepärast on looma süda suur ja võimas, kaaludes umbes 11 kilogrammi. Et vererõhk oleks enam- vähem ühtlane ka siis, kui loom kuue meetri kõrgusel sööb või maapinnal joob, on kaelkirjakul keeruline vereringlus. Võimas kaelaveen on nagu mahuti, mis kogub endasse üleliigse vere, kui kaelkirjak näiteks juues pea langetab. Kui loom pea uuesti üles töstab, on ta takistuseks, et veri liiga kiiresti südamesse ei valguks. Selleks on kaelaveen varustatud sulgurklappidega, tänu millele voolab veri südamesse aleglaselt. Kaelkirjakud kasutavad üksnes äärmise vajaduse korral
igapäevases tänavapildis. Ka on hulkuvad loomad haiguste, sh ka marutaudi edasilevitajad, kuna hulkuvad loomad on sageli vaktsineerimata. Suurem osa nendest loomadest lõpetavad varjupaikades, kus oodatakse looma omaniku saabumist või otsitakse uut omanikku. Kui aga ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik varjupaigas pidada kauem kui 14 päeva looma kirjelduse avalikustamisest, loom hukatakse. Loomade väärkohlemise alla käib ka loomade peksmine ja piinamine:paljusid loomi pekstakse ja piinatakse tavaliselt lihtsalt lõbu pärast. Kui loom teeb palju lärmi ja inimesel ei ole närvid korras. Võib inimene oma loomale lihtsalt kallale minna. Sageli maksab loom sellise väärkohtlemise eest kätte. Lõpplahendus on sageli selline,et loom pannakse magama ja omanik pääseb puhta nahaga. Lemmikute väärkohtlemise vastu on eestis asutatud Eesti Loomakaitse Selts
· härjavõitleja - toreadoor ehk toreero Mõisted · Muleta - väike punane või violetne rätik. · Capo - suur purpurpunane rätik · Muljeerod - muulaajajad, lohistavad tapetud loomad tapamajja. · Areneerod areenitöölised. · Trajo de Luce -matadoori säravaid riideid Mõisted · Espada- härja eskoteerimiseks (tapmiseks) valmis pandud 90 cm pikkune kahe teraga mõõk · Veronica - kapeadooride armastatuim võte, rätikut lehvitatakse härja silme ees ja kui loom teda ärritavat rätikut ründab, libiseb see tema eest ära. · Toreadoor - härjavõitleja üldnimetus, kuhu alla kuuluvad kõik teised nimetused Plaza del Toros · Ümmargune umbes 50m läbimõõduga. · Liivkattega · Areeni keskmist kolmandikku e. medio`t tähistab valge ringjoon. · Areeni piirab pooleteise meetri kõrgune punane plank, mis kaitseb pealtvaatajaid härja eest. Plaza del Toros · Vaatajate kohad jaotuvad kolme ossa: · SOL ehk päike,
Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4. Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatakse komadega. Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. 5. des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendite puhul lähtutakse koma panemisel tuumast: kui
loom on kõndinud, traavinud, hüpelnud või hoopis galoppi jooksnud. Kõndides moodustavad looma jäljed kaks paralleelset rida. Parem- ja vasakpoolsetel jälgedel on selge vahe ning sammude vahe on lühike. Traav on aga kõnnist märgatavalt kiirem liikumisviis, millele on iseloomulik vastaskülgede esi- ja tagajala tõstmine samal ajal. Parem esijalg tõstetakse üles ja asetatakse maha samaaegselt vasaku tagajalaga. Traavil kulutab loom kõige vähem energiat ning väsib kõige vähem. Traavi jäljerida meenutab kõndi kuid sammuvahe on suurem ja sammulaius väiksem. Väga kiirel traavil võivad parem- ja vasakpoolne jäljerida olla peaaegu samal joonel. Galopp aga on traavist veel kiirem. Nagu hüppelgi, on ka galopis etapp, mil loom on tervenisti õhus, aga galopis järgneb see etapp esijalgade kokkupuutele maaga, samas kui hüppel tõugatakse tagajalgadega vaheldumisi, nii et loom ei kaota vahepeal kontakti maapinnaga
21.Kuidas saab vältida nakatumist parasiitussidega? 22.Millised loomad kuuluvad rõngusside hulka? 23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on samblapadjandi, põdrasarve kujulised ja veel keraja, varrelise, põõsasja, munakujulised. Kõige suurim käsn võib olla kuni 1m. Ehitus toestavad tugirakud. Tugirakke on kahesuguseid, ühed
Metsloomad Raido Selge Metsloomad Metsloom on metsikuna elutsev loom, vastandina inimese kodustatud hoolealusena elavatele koduloomadele. Metsloomad ei ole aretatud ja neil pole tõuge, ehkki nad võivad vahel ristuda koduloomadega (näiteks hunt ja koer). Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasiidid (lutikad, täid, koid jne).Metsloomi on palju nt karu, rebane, hunt, jänes, põger jne. Karu
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem.
Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad.
"Eesti metsades elavad loomad" Valgejänes Presentatsioonist te saite teada: · Missugune on valgejänes? · Mida ta sööb? · Kus ta elab? · Tema eluviis? Valgejänes on- imetaja · Valgejänes on jänese perekonda kuuluv loom. · Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel. Halljänes Valgejänes PÕHIANDMED: Suurus. Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Valgejänese karv... · Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel
GMO ehk geneetiliselt muundatud organism GMO on elusolend, kas siis bakter, taim või loom, kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab
Inimene osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega võrdselt ,ilma et liiga oleks loodusele tehtud . Peeti näiteks lehmakarja, keda
Põder Martin 7c Üldinfo Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Toitumine Põder on taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast ning suvel on see umbes kaks korda suurem talvisest. Elupaigad Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel
Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inimene sööb seda. Nookpaelussi vaheperemees on siga
Ilves. Ilves on jõulise kehaga loom, pea kassi taoliselt ümar, koon lühike. Kikkis kõrvad lõppevad umbes 5 cm pikkuste karva tuttidega, mis koos kõrvadest kaelani ulatuvate ja põski katvate habeme karvadega annavad talle väga iseloomuliku välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas.
1. Nim. Austraalias kasvavaid puid. Eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. 2. Nim. Austraalia loomi. kukkurhunt, kukkurkurat, hiidkänguru, spielgakaru, kukkurhiir, koaalad, kakaduud ja erinevad papagoi liigid. 3. Kes on Austraalia suurim kukkurloom ? hiidkänguru 4. Mis ülesande täidab suur veelahkmeahelik ? tõkestab vaikselt ookeanilt tulevad tuuled 5. Nim. Austraalia pealinn ja suurim linn. Canberra, Sidney 6. Kes on koaala? Austraalia armastatuim loom kuna ta on rahuliku iseloomuga loom, toitub eukalüptidest
MARUTÕBI A N N A-M A R I A B E LO U S OVA 12. KL HAIGUSE KIRJELDUS • Marutõbi - äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda loomad ja inimesed. • Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. • Haiguse tekitajaks - marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. • Nakkusallikas – haige loom. HAIGUSTEKITAJA • Enamasti saadakse nakkus koeralt. • Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks, uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. • Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid • Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. • Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool, hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel loom sureb.
A. Looma ettevalmistamine plaaniliseks operatsiooniks Anamnees: alati võtta! (ka kas loom saab ravimeid: südamevahendeid, kortikosteroide, NSAID`e, krampide vastaseid ravimeid, ravimid võivad oluliselt mõjutada operatsiooni kulgu ning anesteesia taluvust; kas on varem tehtud üldanesteesiat, kuidas talus üldanesteesiat; kas on tehtud vereülekanet ja nii ed...) Kliiniline ülevaatus: alati teostada! Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali) Nälgimine Milleks on vaja looma näljutada enne operatsiooni
4. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, parasiit saab kasu ja peremees kahju. Siseparasiidid elavad pidevalt peremehega, nt: paeluss. Välisparasiidid ei ela pidevat peremehega koos, nt: sääsk, puuk. Veel näiteid: ploomipuu ja lehetäi ning kirp ja koer. 5. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, kasu saab röövloom ja kahju saakloom. Kiskja ehk karnioor loom, kes sööb teisi loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja parandab nende populatsioonide seisundit. Saakloomade kohastumused: värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud iseärasused (kiired jalad, kilp, hais, elekter, okkad, tint, sarved), elupaik (org), koloniaalne eluviis. Kiskluse näited: toakärbes ja ristämblik, nirk ja uruhiir. 6
Naha peal,naha all,soolestikus. 10. Selgita mõisteid : sümbioos Parasitism-kahe eri liiki organimi suhe,kus üks saab kahju teine kasu. Endosümbioos-organismide vaheline kasulik kooselu , kus üks elab teise peal või sees. Eksosümbioos-vastastiku kasulik kooselu vabalt elavate organismide vahel. obligatoorne parasitism-parasiidil on üks kindel peremees. frakulatiivne parasitism-parasiit vahetab peremehi. kisklus-toitumissuhe , mis väljendub selles , et loom sööb teist looma.(gepard,lõvi) taimtoidulisus-loom sööb taimi.(kits) segatoidulisus-loom võib süüa nii taimi , kui ka liha.(karu) konkurents-looduses on isenditevaheline võitlus peamiselt ühe ja sama eluruumi ning toidu pärast. Toiduahel-üksteisest toituvate organismide rida. tootjad-valmistavad anorgaanilisest orgaanilist ainet. tarbijad-kasutavad valmis orgaanilist ainet. lagundajad-muudab orgaanilise aine anorgaaniliseks. kiskahel-järgnev lüli sööb eelmise ära
Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki. Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi. Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki. Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne haistmine ja kuulmine. Enamik kärplasi on lihatoidulised, kuid mõned liigid söövad ka segatoitu. Aasias ja
9b KÜG 2013 Transgeensete taimede ja loomade loomine ja kasutamine Kuidas luuakse uute omadustega organisme? Viies isendisse uusi geene, luuakse uute omadustega organisme. Muudetud pärilikkusega organismile on kas lisatud mingeid geene või peatatakse mingite geenide toimimine. Katsetusi sellega tehakse bakteritel. Esimene transgeene loom: Esimene transgeene loom loodi USA-s, kelleks oli hiir. Temasse viidi inimahvi geen, kuigi see ei kandunud järglastele. Kasutusalad: Sellise tehnoloogiaga üritatakse lahendada väga olulisi probleeme, näiteks tõsta kultuurtaimede haiguskindlust. Transgeensed taimed suudavad ennast ise kaitsa.. Taimedesse viiakse loomade geene ning kui need toimima hakkavad, suureneb taime kaitsevõime viirushaiguste vastu. Allikad: 9 klassi bioloogia õpik Aitäh!!! :P
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
