Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia KT vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks selgrootud söövad?
  • Mis on seedimine?
  • Miks kõik loomad ei pea seedima?
  • Miks on vaja selgrootutel hapnikku?
  • Milline peab olema korralikult töötava hingamiselundi pind?
  • Keskkonnast organismi?
  • Millised on ainult keha pinnaga hingavad loomad?
  • Millised hingamiselundid on head vees hingamiseks?
  • Millised on raamatkopsud ja miks sellised?
  • Mis on trahheed ja trahheedevõrgustik?
  • Miks on mittesuguline paljunemine kasulik?
  • Kuidas suguliselt paljunevad selgrootud üksteist leiavad?
  • Miks on suguline paljunemine kasulik?
  • Kuidas võivad sattuda parasiidid ühe peremehe seest teise peremehe sisse?
  • Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega?
Bioloogia KT vastused
Miks ( selgrootud ) söövad?
Et saada toitaineid ja energiat
Mida süüakse?
Surnud orgaanilisi aineid, taimeid, loomi nt ämlik sööb sääske.
Eri toitumisviisid ja näited nende kohta.
Filtreerijad nt käsnad ja karbid .
Toiduallika pinnal või sees elamine .
Mis on seedimine?
Seedimine on toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeksi.
Teada erinevaid seedimisviise (rakusisene, ühe avaga seedesüsteem ja kahe avaga seedesüsteem), osata neid kirjeldada ja tuua näiteid loomadest, kellel nii on.
Rakusisene – seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad
Ühe avaga seedimine- seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid
Kahe avaga seedimine- toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks.
Miks kõik loomad ei pea seedima?
Nemad kasutavad toitu mis peremeesoraganism on juba seedinud ja imevad seda läbi kogu oma kehapinnaga
Üks kasulik asi ja üks kahjulik asi, mida selgrootud taimedele põhjustada võivad.
Kasulik: nt putukad tolmendavad taime ja sellega toimub neil vastastikune kasumi vahetus.
Kahjulik: Ta võib seda taime kahjustada ja aeglaselt tappa, kasumit saab sellest ainult parassit.
Miks on vaja (selgrootutel) hapnikku?
Hingamiseks ja energia saamiseks.
Teada, et gaasivahetus koosneb hapnikurikka õhu sisse hingamisest ja jääkainena süsihappegaasi-rikka õhu väljahingamisest.
Milline peab olema korralikult töötava hingamiselundi pind? (Ehk teisisõnu - mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi?)
Hingamispind peab olema niiske, muidu hapnik sinna ei pääse.
Miks suured loomad (näiteks nagu sebra või inimene) ei saa hingata ainult kehapinnaga?
Nende nahapind pole piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha.
Teada erinevaid hingamiselundeid selgrootutel ja näiteid, kes nende elundite abil hingavad.
Millised on ainult keha pinnaga hingavad loomad?
* väga väiksed
* erilise kujuga
* väheaktiivsed
Need kelle keha pind on võimalikult suur nende keha ruumala arvestades.
Millised hingamiselundid on head vees hingamiseks?
Lõpused
Miks on selgrootutele vajalik, et nende kopsud või trahheed suhteliselt sügaval keha sees?
Sest mida sügaval nad asuvad seda paremini nad on kaitstud ning see tabab seda et selgrootu saab rahulikult hingata ja mida sügavamal nad asuvad seda väiksem on oht et nad lähvad katki ning loom sureb .
Millised on raamatkopsud ja miks sellised?
* liistangud paiknevad nii nagu raamatu lehed
* asuvad keha tagaosas
* koosnevad raamatulehti meenutavatest õhukestes veresoonterikastest liitsakutest.
Mis on trahheed ja trahheedevõrgustik?
Putukate ja ämblike torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad õhuhapniku kõigi elunditeni.
Kogu keha läbivad hingamistorukesed mis on omavahel ühenduses.
Teada, et selgrootud võivad paljuneda nii suguliselt kui mittesuguliselt. Esimese jaoks on vaja enamasti kahte vanemat (seega eri sugurakke ), teise jaoks ainult ühte (sugurakke pole).
Teada erinevaid mittesugulise paljunemise võimalusi ja kes nii paljunevad.
*Poolumine nt: Käsnad, Meritähed.
* Pungumine nt: Hüdrad, Korallid
Miks on mittesuguline paljunemine kasulik?
* Järglased on kõik ühetaolised.
* Ühesuguste omadustega ja puudustega.
* Pole vaja kulutada energiat ega aega sugurakkude tootmiseks ning parneri otsimiseks ja tema võrgutamiseks.
Kuidas suguliselt paljunevad selgrootud üksteist leiavad? Mis signaalide abil?
* Nad saadavad üksteisele signaale.
* lõhnasignaale
* helisignaale
Miks on suguline paljunemine kasulik?
* Järglased on erinevad.
* Järglased on oma vanemate moodi ainult osaliselt.
* Järglased saavad endale vanemate tugevamad ja nõrgemad omadused.
* Nad on vastupidavamad muutustele.
Võrrelda omavahel vaegmoonet ja täismoonet.
Vaegmoondel puudub nukkumise period ja täismoondel on nukkumise periood.
Kuidas võivad sattuda parasiidid ühe peremehe seest teise peremehe sisse?
Teada, et lõpp-peremehes toimub suguline paljunemine ja sealt tulevad välja munad, aga vahe-peremeestes parasiidid ainult arenevad ja mune ei teki.
Kas (lemmik)loomade parasiidid nakatavad inimesi?
Mõned nakatavad.
Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega?
Tuleb ennast vaksineerida ja pesta ning mitte musitada lemmiloomi kui nad ei ole pestud.
Mis on: lahksugulisus , liitsugulisus , kehasisene ja kehaväline viljastumine , moondega areng, parasiit , parasiitide peremees .
Lahksugulisus- Kaks sugupoolt.
Liitsugulisus- munarakud ja seemnerakud arenevad ühes isendis.
Kehasisene viljastumine- sugurakkude ühinemine emaslooma kehas.
Kehaväline viljastumine- sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees.
Moondega areng- areng , mille korral munast koorunud järglane erineb täiskasvanust olulisel määral.
Parasiit- teise organismi arvel elav organism.
Parasiitide peremees- organism, kelle sees või peal elab ja kelle arvelt toitub.
i
Bioloogia KT vastused #1 Bioloogia KT vastused #2 Bioloogia KT vastused #3 Bioloogia KT vastused #4 Bioloogia KT vastused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lillumusikene Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Selgrootute paljunemine-seedimine
4
doc

Selgrootute paljunemine, seedimine

Selgrootute toitumisviisid  Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme  Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad  Käsnad, karbid, hulkharjasussid  Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed  Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud  Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke.  Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning

Bioloogia
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
Eluslooduse eksam
52
pdf

Eluslooduse eksam

I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.

Loodusõpetus
Eluslooduse portfoolio
53
doc

Eluslooduse portfoolio

TAIMERAKK · plastiidid ­ kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool ­ jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest ­ tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan ­ annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma ­ poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum ­ juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik ­ 1. siledapinnaline: süsivesik

Algoloogia
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik

Bioloogia
ELUSLOODUS
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid:

Bioloogia
9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal
31
doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

ÜLDBIOLOOGIA Botaanika ­ uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia ­ uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia ­ uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne ­ rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne ­ rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun