Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli teostada maailmas kommunistlik revolutsioon, mitmed relvastatud
a-l okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.Need alad liideti samuti NSVL-ga. 1940 kevadel vallutas Saksa armee ära Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi.Seejärel võtsid sakslased ette Prantsusmaa ning Itaalia astus Saksamaa poolel sõtta. 1941.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki,kus kehtestati range okupatsioonireziim. 5.NSVL- SAKSA SÕDA 1941-1945 Mõlemad tegid ettevalmistusi üksteise ründamiseks, kuid Saksamaa koos liitlastega jõudis ette, tungides 1941.aasta 22.juunil Nõukogude Liidu aladele.Algas sõda, mida Venemaal nim. Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suure osa NSV Liidu Euroopa osast ning jõudsid ka peaöeinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suutnud. 1941.a lõpul toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. Jalta konverentsil 1945 kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 6
8) H. Mäe - Eesti poliitik ja 1941 1944 Eesti Omavalitsuse juht. 9) J. Vares-Barbarus - Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. 10) O. Tief - Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja. 3. Sündmused, dateeringud 1) MRP - Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. 23. August 1939. 2) Sõja algus - Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. 3) sõja lõpp Euroopas ja Aasias 4) Sõja põhjused - Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks, Hitleri ambitsioonid, Lepituspoliitika, Majanduskriis, Molotovi-Ribbentropi pakt, Stalini soov vallutada Euroopa. 4. Sõja tulemused: Suured purustused ning kaotused. Elu kaotas ligi 60 miljonit inimest. Vaatamata suurtele ohvrite arvule, kuhu kuulusid ka tsiviilelanikud, ei toonud sõda õiglast maailmakorda
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euro...
Inglaste kaotused olid suured, kuid siiski jäädi võitluses peale. Nende poolel olid ka Poola, Tsehhi jt sakslaste anastatud maade lendurid. Luftwaffe sai suuri kaotusi ja Hitler lükkas dessandi Inglismaale edasi. Inglise Spitfire ja Saksa Luftwaffe Stuka Saksamaa vallutab Balkani poolsaare Hitleri tähelepanu pöördus nüüd itta. Oktoobris 1940 oli Itaalia edudult tunginud Kreekasse. Hitles kaasas Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria ning sekkus. Hitler ründas ka oma liitlastega läänemeelse valitsusega Jugoslaaviat ning purustas selle. Sõjakäik kreeklaste ja nende toetajate inglase vägede vastu oli pikk ja kaotusterohke, kuid aprilli lõpuks oli Kreeka vallutatud. Edasi suudnus Hitler Vahemere poole inglastelt tuli vallutuda Malta ja Kreeta. Kreetas oli II MS suurim õhudessantoperatsioon ja inglased sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks. Jugoslaavia alistub sakslastele Sõjategevus teistel rinnetel
Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimaris vabariigiks. 11. novembril kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne´i metsas alla vaherahule. See lõpetas I MS. Vaherahutingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi väed välja viima okupeeritud territooriumitelt. Pariisi rahukonverents ja Versaille leping. 18. jaanuaril 1919. aastal avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki, kes olid sõdinud või suhted katkestanud Saksamaa ja tema liitlastega. Tähtsaim dokument oli Versaille rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis 28. juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga
Usku pidid saksad levitama aga ka oda ja mõõgaga , et tugevamalt pähe raiuks. 1208.aastaks jõuti aga nii kaugele levitamisega , et meie emakene Eesti jäi ette ja otsustati ka see osa maailmast õigesse suunda pöörata , Kristuse poole. Eesti rahvas näitas küll ka oma jõudu ja vahepeal tundus , et suudetakse raudrüütlid tagasi lüüa , aga hiljem võttis sõda uue pöörde , sest Mõõgavendade Ordu koos liitlastega oli liiga arvukas. Eriti raskeks tegid asjad ka veel taanlased ja rootslased , kes kõik üritasid Eestist omale tükki haarata ja eestlased ära ristida. 1210 toimub Võnnu piiramine ning Ümera lahing, 1217 toimub Madisepäeva lahing (langevad Lembitu ja Kaupo). Põhja-Eestis sekkuvad taanlased aastal 1219 Tallinn,selle lahingu ajal tuli taevast taanlaste sõnul alla rist , mis hiljem sai nende rahvussümboliks ja mida nüüd tuntakse kui Dannebrogi
Pilet nr. 5 1) Pärisorjus ja selle kaotamine Eesti ja Liivimaa Euroopas möllanud sõjad ei puudutanud pikka aega otseselt Eestit, alles 1807 jõudis üleeuroopaline sõda eestisse. Napoleoni väed hõivasid 1806 Preisimaa ja jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimun...
väljalase) Atendaadid kõrgematele Saksa ametnikele; sõjatehnika hävitamine Partisanisõda Ülestõusud ja riigipöördekatsed Saksa vastupanuliikumine Eesmärgid : Põhjused: Hitleri reziimi kukutamine Totalitaarne reziim ja Õigusriigi taastamine selle tagajärjed Isiku- ja omandi julgeoleku Parteiline terror ja kindlustamine poliitiliste vastaste Leida kokkulepe liitlastega hävitamine Võitlus kiriku vastu Südametunnistus ärkamine Osalejad Sõjaväelased 20.07.1944 atendaadikatse Poliitikud ja diplomaadid Hitlerile Claus Schenk von Stauffenbergi poolt Ametiühingu-tegelased ebaõnnestub, ülestõus
Tekkisid uued riigid Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia Saksamaa kaotas kaheksandikku oma territooriumist, pidi sõjaväge vähendama 100000meheni, ei tohinud kehtestada sõjaväekohustust, omada lennuväge ja allveelaevu Tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone Et Saksamaa täidaks oma tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna Rahulepingud sõlmiti lisaks Saksamaa liitlastega, nt Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga Ungari ja Türgi kaotasid suure osa oma territooriumist Pariisi rahukonverentsil koostati ka Rahvasteliidu põhikiri W.Wilsoni 14 punkti Rakendada diplomaatia Relvastuse vähendamine Belgia iseseisvuse taastamine Rahu säilimiseks Rahvasteliit Poolast iseseisev riik Väljaspool territoriaalvett rahu Kolm uue maailma arhdekti: Suurbritannia peaminister David Lloyd George
oma maad ja külad otsides varjupaika. Need kes hakkasid vastu Hunnidele vallutati ja nii liikusid Hunnid Rooma Impeeriumi piiridele lähemale. Selleks, et „barbarid“ ei tungiks Impeeriumisse, roomlased ostsid „barbarite“ väepealikke ära ning provatseerisid nende vahelisi kokkupõrkeid ja see hoidis „barbareid“ tagasi. Et Hunnidele vastu seista liitusid roomlased: frankide, lääne gootide, burgundide ja sakstega. Roomlased koos liitlastega purustasid Hunnide armee ja Hunnid lahkusid Rooma Impeeriumi aladelt. Lääne Rooma Impeerium lagunes 476a. pKr. ja tema asemele tekkis palju uusi „barbarite“ riike.
KOLMKIKLIIT 1882-1915 Saksamaa Austria-Ungari Itaalia ANTANT 1907 Prantsusmaa Inglismaa Venemaa 2.Kolmikliidu eesmärgid a)Saksamaa: · Saada suureks maailmariigiks (kolooniad)- ,,Drangnach Grosse". · Selle nimel võimsa sõjalaevastiku . · Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas b)Austria-Ungari: · Tugevdada oma positsioone Balkanil · Maha suruda Serbia domineerimispüüded c)Itaalia: · Lootis liitlaste kaitsele Prantsusmaa rünnaku korral · Suhete halvenemisel seniste liitlastega paranesid suhted Prantsusmaa ja Venemaaga- 1915 astus Kolmikliidust välja · 1911 vallutas Türgilt Liibüa d)Türgi: · Lootis Saksa ja Austria-Ungari toetust Venemaa ja Itaalia vastu 3.Antandi eesmärk a)Prantsusmaa: · Vähendada Saksa mõju Euroopas ja saada tagasi Elsass-Lotring · Huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas b)Venemaa: · Ei soovinud Saksa ülemvõimu Euroopas · Tugevdada oma mõju Balkanil, selleks purustada Türgi ja Austria-Ungari
ja tema liitlaste esindusi. Saksamaa esindajad kutsuti kohale alles aprilli lõpul, et anda neile üle rahutingimused, mis esitati talle kõigi võitjate nimel ühiselt. Viinis 1815 oli Prantsusmaa välisminister Talleyrand kaotaja Prantsusmaa huvides osavalt ära kasutanud võitjate vahelised vastuolud. Pariisis 1919 jäi sakslastel see võimalus ära. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad püüdsid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Lühidalt saaks Versailles' rahulepingut iseloomustada kolmest aspektist: territooriumi kärpimine, sõjaväe piiramine ja reparatsioonimaksud. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma Esimese maailmasõja eelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased
seadis eesmärgiks raiaulatusliku ristisõja. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. Mõõgavendade ordu (asutatud 1202. aastal) loojaks oli Theoderich. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Selle käigus rüüstasid erinevaid külasid ja süütasid Otepää linnuse. 1210. aastal piirasid eestlased sisse sakslaste tugipunktiks kujunenud Võnnu linnuse. Eestlased varitsesid jälitajaid Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus. Sõjategevus kestis selle ümber viis päeva. Eestlastele oli lahing edukas. 1212. aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui
Siinkohal küsiksin, kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Õigustamatud järeleandmised hakkasid üpris varsti peale Versailles' rahulepingu jõustumist, 28. juuni 1919, peagi pihta. Nimelt USA, kes ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, mis on teistest liitlasriikidest eraldi sõlmitud rahulepe. Hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas. Tänu sellele rahulepingule sai Saksamaa aimu liitlaste patsifismipoliitika algusest, mis võimaldas Saksamaal neile sätestatud piire muutma hakata. Õigustatud võisid järeleandmise olla majandusraskuste tõttu. Nimelt, mitmete erinevate plaanide järgi, nagu näiteks Dawesi plaan, mis koostati 1924. aastal, kus reparatsioonide summaks määrati 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas), aidati kaasa Saksamaa majanduslikule arengule. Dawesi plaan võimaldas
Tänapäevani suure radiatsiooni saamise tulemusel, sündivad erinevate vigastustega lapsed. Tuumapomm oli imeliselt võimas relv ning see peatas mõlemaid pooli üksteisele kallaletundist, kuna mõlemad kartsid tuumasõda. Ma arvan, et tuumapomm oli õigel ajal leiutatud ning mõnes mõttes hea, kuna see hoidis ära sõda nii Jaapani ja Ameerika vahel, kui ka tuumasõda külma sõja ajal NSV Liiduga, kuna kõik kartsid seda pommi. Jätkasid USA ja NSVL üksteist ärritama. USA lõi liitlastega NATO, varsti ka NL lõi oma sõjalise liidu VLO. Puhkes sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kus NL oli Põhja-Korea poolel ja USA Lõuna-Korea poolel. Peale teist maailmasõda jagunes Saksamaa kaheks läänes Saksa Liitvabariik (USA), idas Saksa Demokraatlik Vabariik (NL). Seal oli eriti pingeline olukord ning NSVL piiras ida osa müüriga ära, sest palju jooksid läände ning oli hirm, et Ida-Saksamaa jääb tühjaks. Oli ka oht sõja
· Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome · Saksamaa kaotas suure osa territooriumist · Kukutati valitsevad dünastiad · Ei lahendatud probleeme, vaid tekitati neid juurdeä · Palju ohvreid, mobiliseerituid · kõrged sõjakulud 6. Kuidas väljus I maailmasõjast Venemaa? Saksamaa toetas Venemaa äärmusliikumisi, lootes kaasa aidata Venemaa kokkuvarisemisele ja sõjast väljumisele. 1918. aastal alustas Saksamaa koos liitlastega idarindele suurpealetungi. Võitlusvõimetu Vene sõdurite mass taganes. 1918.a oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti-Litovski rahulepingu. Venemaa loobus kaotatud aladest ja igasugustest õigustest nendele ning väljus sõjast. 7. Miks õnnestus enamlastel Venemaal võimule tulla? Toimusid rahvarahutused. Bolsevike populaarsus kasvas ning nad otsustasid võimu vägivaldselt üle võtta. Nad lõid Punakaarti ehk relvastatud salku. Keegi ei soovinud end
aastal Põhja-Siberisse eluaegsele asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi. kasutades juba uue abikaasa Natalja Sedova perekonnanime "Sedov" ning asus elama Austria-Ungari pealinna Viini, kuhu ta jäi kuni Esimese maailmasõjani. Tegevus Oktoobrirevolutsioonil • Pärast Ajutise Valitsuse arreteerimist moodustatud Rahvakomissaride Nõukogus sai Trotski Välisasjade Rahvakomissari (st välisministri) koha. Järgnevate kuude jooksul ehitas Trotski oma liitlastega sisuliselt üles Punaarmee. Märtsis sai ta ka ametlikult Punaarmee juhiks ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Tegevus punase terrori ja sõjasündmuste ajal • Kritiseeris Trotski Jossif Stalini tegevust, oli ka tema tegevus nõukogude võimu algusaastatel suunatud kõigi meetodite ja võimalustega võimu säilitamisele ning vastaste hävitamisele. Punaarmee ülemana andis ta korralduse hävitada
riigipöördele 25-20 olid Petrogradis. Võimu kindlustamiseks võttis 2 nõukogude kongress vastu 3 dekreeti (õigusakti): 1.Võimudekreet: moodustati üheparteiline valitsus-Rahvakomissaaride Nõukogu. 2.Maadekreet: likvideeriti mõisnike suurmaaomandus ja see lubati jagada talupoegadele. 3.Rahulolekudekreet: ettepanek sõdivatele riikidele sõlmida koheselt rahu ja alustada lõplikus rahu kõnelusi. Nõukogude venemaa lahkus antanktist ja alustas Prestis rahukõnelusi saksamaa ja tema liitlastega. Need lõppesid Bresti rahu sõlmimisega 3.märts 1980. Kokkuvõtteks: 1.Oktoobripööre takistas venemaa demokraatliku valitsuse lõppu (pärast Asutava Kogu laialiajamist 1918 jaan.) 2.Muutis kogu maailma 20 saj. ajalugu, kuna Nõukogude Liidu välispoliitika peaeesmärgiks oli maailmarev. teostamine. Asutav Kogu-riigikorra muutudes valitav parlament peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 1917a. sügisel valiti AK kuna enamlased ei sõandanud ajutise valitsuse poolt
Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne terror. Puhkes kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Kodusõda on punaste ja valgete vahel (liituvad ja rohelised). Punased on vaeste klass ja valged on siis nn rikkad. Võtame rikastelt ära ja anname vaestele. Aga see on juba aasta 1918. Pariisi rahukonverents (18jaan 1919 21jaan 1920) See konverents oli ulatuslik rahvusvaheline foorum, millest võttis osa 27 Saksamaaga ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riike sinna ei kutsutud ja võitjariigid lähtusid vaid oma huvidest. Otsused kaotaja riikide üle olid ülekohtused. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga (28juuni 1919). Saksamaa kaotas sellega kaheksandiku oma aladest. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla rohkem kui 100 000 meest
Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin Marshalli plaanis osaleda (keeldus Jugoslaavia). Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur. Valitsevaks ideoloogiaks lootis NSV Liit kogu Euroopas panna kommunismi. 1948 juunis Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevd pooled ei olnud omavahel otses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri ja teaduselus maksma panna
1949 lõpul tegi Kim II Sung Stalinile ettepaneku purustada Lõuna-Korea ja 1950 juunis tungiski Põhja-Korea kallele Lõuna-Koreale millega algas Korea sõda ja kestis kuni 1953. Berliini blokaad 1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. Berliini müüri ehitamine rajatakse aastal 1961, nelja okupatsiooniga Saksamaast tekib SLV ja SDV. 3.Milliseid ümberkorraldusi tehti NSVL mõjupiirkonda läinud maades? * Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. * Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. * Tohutu võim oli julgeoleku organeil.
piirkonnas. 11. Rahvaste liit: loomine, eesmärgid, tähtsus. Rahvasteliidu loomine, so. rahvusvaheline riikide organisatsioon, mille ülesandeks oli võitlus rahu ja julgeoleku eest, sõdade vältimine ja rahvusvahelise koostöö arendamine. Rahvaste Liidu peakorter asus Genfis. Juhtivat osa Rahvaste Liidus etendasid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA. Peale rahulepingute Saksamaaga kirjutati alla lepingud ka tema liitlastega: Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgiga. Need määrasid ära jõudude vahekorrad ja piirid 1920-1930 aastatel. 12. Vene 1917 a. revolutsioonide tulemised (võimude vahetus) 13. 1917.a. Veebruarirevolutsiooni tulemusena kukutati Venemaal tsaar Nikolai II. Võimule sai Ajutine Valitsus, kes jätkas sõda. 14. 1917.a. Oktoobrirevolutsioon kukutas Ajutise Valitsuse ning Venemaal kehtestati nõukogude võim eesotsas Leniniga. Nõukogude Venemaa võttis suuna rahulepingu sõlmimisele. 15
6. Anda omapoolne hinnang uue valitsuse moodustamise protsessile. Ausalt öeldes, ei ole ma väga rahul uue valitsuse moodustamiseks, kuna ministriteks said sinna toolile mitte sobivad inimesed. Esiteks ei sobi Sven Mikser kohe kindlasti mitte kaitseministriks, kuna tal pole piisavalt kogemusi sellejaoks, selle kohale oleks pidanud jääma Urmas Reinsalu(Irl). Miks ma nii arvan on see ,et ta on loodnud piisavalt sidemeid meie liitlastega ja teinud koostööd erinevate riikidega et täiustada meie sõjatehnikat. Samuti on ta hoidnud kaitsekulutused 2% peal. Teiseks haridusminister Jevgeni Ossinovski, kas ta on ikka piisavalt sobiv. Minu arvates oleks kõige sobivam Tõnis Lukas(IRL). Nagu me kõik nägime, toimus Tõnis Lukase valitsemisajal Eesti haridussüsteemis palju muutusi, ent kui sinna asemele tuleb Jevgeni Ossinovski, kes viimastel andmetel ütles meediale, et kavatseb avatud
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
ja maad) Oktoobrirevolutsioon, oktoober, 1917 · Kukutati AV ja võimule said Bolzevikud , eesotsas Leniniga · Võimuorganiteks said nõukogud · Tallinnas läks 24.okt. võim Bolzevike kätte · Bolzevikud olid võimu üle võtmiseks mood. Sõja-revolutsioonikomiteed ( J. Robtsinski, V. Kingissepp) · Bolzevikud alustasid riigistamist · Nad ei andnud talupoegadele maad, tegid mõisatest kommuunid · Bolzevikud alustasid rahuläbirääkimisi Saksa ja tema liitlastega Eesti iseseisvumine · Nov, 1917, Tõnisson kutsus kokku Maanõukogu ehk Maapäeva · Maapäev võttis vastu otsuse selle kohta, et Eestis kehtivad ainult Maapäeva poolt tehtud otsused(Mille järel Maapäev aeti laiali ja Tõnisson aeti minema) · Maapäeva asemel täitis kohuseid Maapäeva Vanemate Kogu (mis tegutses salaja) · Veeb, 1918, moodustati Vanemate Kogu poolt Päästekomitee ( Jüri Vilms-
Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm a...
USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (va Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. USA sõlmis eraldi rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega ning need ei sisaldanud reparatsioone. Charles Dawesi juhitud komisjon jõudis järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta ning pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani võtsid omaks nii UK kui ka Prantsusmaa. 1928. töötati USA ja Prantsusmaa koostöös välja BriandiKelloggi pakt, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika
oli sõjalis- poliitiline olukord Eestis muutund äärmiselt keeruliseks. Kokku oli diviisis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit, väljaspool diviist mitmesugustes asutustes ja komandodes veel 250 ohvitseri ja 150 00sõdurit." Laidoner oli kindralmajoriks. Läbiti üldtuntud operatsioon, mille käigus meie väeosad võtsid võimu üle kogu maal ja kuulutati välja Eesti vabariik. Laidoneril tuli mõte luna leegion, kus eesti võitleb koos liitlastega. Peale oli veel Laidoneril suur anne luurata. Ega Laidoner ei istunud käed rüpes vaid valmistus ette aktiivselt võistlust idavenelastega. 23. detsembril nimetati Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks ja tema kätte koondati diktaatorlik võim Eesti päästmiseks. Ülemjuhatajana alustas Laidoner sõjaväes ülemkujundamist. Sellega seosed ta saavutas nii mõndagi head. Ülemjuhatajana tal oli Eesti päästmiseks palju uusi ideid, mis kandsid ka vilju
Versailles' rahulepingu tingimused. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Sakslased ei mõistnud, miks nende riik sõjasüüdlaseks tembeldati. Oli ju sõja ajendiks see, et
Rahva rahulolematus kasvas revolutsiooniks, Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimaris vabariigiks. 11. novembril kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne´i metsas alla vaherahule. See lõpetas I MS. Vaherahutingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi väed välja viima okupeeritud territooriumitelt. 5. 18. jaanuaril 1919. aastal avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki, kes olid sõdinud või suhted katkestanud Saksamaa ja tema liitlastega. Tähtsaim dokument oli Versaille rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis 28. juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga
a. Kujunes välja kahepoolne maailma vastasseis, mida tuntakse tänapäeval ka Külma sõjana. Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948 a. ja püsis kuni NL lagunemiseni 1991. 1948.a juunis oli alanud Berliini blokaad, mille käigus NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaast st, elektrist kütsusest ning toiduainetest, lootes sell kombel linna põlvi suruda ning alla anda ning liita endaga. Kuid Lääne- Berliin ei alistunud, sest USA suutis koos liitlastega õhusildade abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning aasta pärast oli NL sunnitud blokaadi lõpetama. Kui USA ja tema liitlased poleks aidanud Lääne-Berliini siis NL oleks saavutanud oma tahtmise ning alistanud linna ja sellega ka Euroopa, kuna USA teadis, et kui langeb Berliin siis jäävad nad Euroopast ilma. Minu arust demokraatlikud riigid tegid õieti, et päästsid Lääne-Berliini
ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka),
Prantsusmaa ja Inglismaa passiivsus, mille eesmärgiks oli pöörduda Hitlerit NSVL-i vastu; Iga riiki enda eesmärkide saavutamine sõja abiga (nt Poola tahtis ründama NSVL-i, aga Itaalia unistas naabermaade vallutamisest). 4 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid Kõikidel sõja osalejatel olid omad plaanid ning eesmärgid, mida igaüks soovis saavutada; omas korras need plaanid, kui oli võimalus, olid kooskõlas liitlastega. Niimodi, vastavalt Inglismaa ja Prantsusmaa salaja lepingu järgi, Venemaa võidu puhul pidi saama Istanbuli koos Musta mere väinadega, samuti mõned Lõuna-Kaukaasia osad läänepiiril. Ise inglased ja prantslased lootsid jagada teine teise vahel Saksa valdused Aafrikas ning Osmanite territooriume Lähis-Idas. Nende plaanides oli ka võtta ära Saksamaa maatükke Euroopas, mis omal korral oleksid jagatud Prantsusmaa, Taani ning Belgia vahel. Bosniat ja
kuningas Frederik IV) ja Venemaa (Vene tsaar Peeter I) olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsivastast poliitikat. 1697.a näljahäda 1699.a luuakse Rootsi vastu liit Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venemaa ja Rootsi Vägede suurused:Venemaal 30 000 ja Rootsil 10 500 meest. Tulemus:Rootsi võit 3. Põhjasõja lõpp, Uusikaupungi rahu
Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel sinisilmselt võitu ega võtnud rahuplaani vastu. See oli nende poolt rumal käik, sest nad riskisid ju liiga paljuga. Sel hetkel nad arvatavasti ei suutnud just eriti adekvaatselt mõelda. Tegelikult ei pidanud Saksamaa rahulepingust kinni- juba 1921. aastal sõlmis USA Saksamaaga separaatrahulepingu (hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas), Dawesi plaani alusel määrati Saksamaale reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka. Selle plaani alusel sai Saksa majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu (mida ta kunagi ära ei maksnud), Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist, 1935.aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse, 1936. aastal viis juba väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni ning 1939.
* Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja * Balti riigid kaotasid iseseisvuse * Saksamaa jagunes 2 okupeeritud riigiks * Kujunes külm sõda * Tohutult palju surnuid * Kommunistliku süsteemi teke * Koloniaalsüsteemi lagunemine * ,,Kolmanda maailma" ehk arengumaade esilekerkimine 9. Pariisi rahukonverents, rahulepped ja muutued poliitilisel kaardil * Pariisi rahukonverentsil lõpetati sõjaseisukord Saksamaa liitlastega * Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks * Kinnitati Potsdami konverentsi otsuseid Saksamaa suhtes (nn ,,4 De-d": demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine) Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32
Külm sõda. Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega.tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada Hitler.NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgi...
st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http://shrt.st/uuj Sõja algus · 22. veebruar. · Saksimaa kuurvürstiriigi ja Poola väed ründasid Riiat Liivimaa Kubermangus. · Taani ründab Rootsi liitlast Holstein- Gotlopi ja 11. märtsil kuulutas Rootsile sõja. Sõjakäik 1 · Inglismaa ja Hollandi provintside haldur William III asus Rootsi poolele. · Eskaader Rootsi toetuseks Göteborgi. · 23. juuli 1700 Karl XII koos liitlastega asus hõivama Taani maa-alasid. Sõjakäik 2 · Frederik IV alustab rahuläbirääkimisi. · 18. august Holstein-Gtlorpi ja Taani vahel Traventhali rahuleping. · Taani lahkus Rootsi vastasest koalitsioonist. · Taanile keeld 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Sõja käik 3 · 30. august 1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. · Ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. · 23. september asus Venemaa Narvat piirama. · 30. november Narva lahing-Rootsi väed võidukad
Sõda haaras kogu maailma. Auschwitz- Saksamaa koonduslaager Poolas, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Holokaust- II maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Nürnbergi protsess- Nürnbergis korraldatud rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. 8. II maailmasõja tulemused ja tagajärjed: kes sõja võitsid, mis sai Saksamaast vahetult pärast sõda, kuidas toimus Jaapani alistamine II maailmasõja võitis Nõukogude Liit koos oma liitlastega, Saksamaa kaotas. II maailmasja tagajärjed olid suured inimkahjud, sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese. Kasutati esimesi tuumapomme, oli rajatud koonduslaagreid. Euroopa piirid pandi enam-vähem paika. USA heitis tuumapommid Jaapani kahele linnale- Hiroshimale ja Nagasakile. Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse ning purustasid Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma. 9
kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Stalin oli pärit Gruusiast, mitte Venemaalt. Jossif Stalin oli nõukogude liidu ainuvalitseja teise maailmasõja ajal. Jossifi valituse ajal on nõukogude liit tapnud umbes 20 miljonit inimest. Sõja keskosa Barbarossa plaan Barbarossa välksõjaplaan nägi ette seda, et Saksamaa ründab NSV Liitu. Saksamaa ega NSV Liit polnud huvitatud kinni pidama MRP-st (Molotovi-Ribbentropi pakt). Juba 22. juunil 1941 tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. Seejärel algas sõda, mida Venemaal nimetatakse suureks isamaasõjaks. Barbarossa plaan kukkus läbi, sest Nõukogude väed oli lõpuks väga raevukad ja kaootilised vastupanuks ning tänu sellele, et Hitler oma strateegilisi eesmärke muutis, võttis see Saksamaalt ära võimaluse välksõja õnnestumiseks. Stalingradi lahing Stalingraadi sõda 21 august 1942 - 2 veebruar 1943 Osapooled Saksamaa ja Punaarmee Tagajärjed 1
Saksamaa oli jäänud üksi. Lüüasaamise mõjul tekkinud rahulolematus kasvas 1918 aasta novembris revolutsiooniks, Saksamaa kuulutati vabariigis, Weimaei vabariigiks.11.nov. 1918 kirjutas Saksamaa delegatsioon alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I MS. Lüüasaamise põhjused: *murtud võitlusvaim sõduritel *Saksamaa liitlaste väljumine sõjast *USA astumine sõtta 1917 *sotsiaalse revolutsiooni puhkemine Saksamaal *lääneliitlaste sõjaliste jõudude suurenemine *võrreldes liitlastega üldine majanduslik tase nõrgem 4.I MS tagajärjed Hukkus u. 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit. Kokku varisesid A-U, Venemaa ja Saksamaa, nende varemetele kerkis suur hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, esile hakkas kerkima USA. Sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal
selleks, et minna vastuollu rahvusvahelise õigusega, kasutatada terminit karantiin. Kuid 21.oktoobril avastas USA, et saarel paiknevad lisaks rakettidele ka Nõukogude pommitus - ja ründelennukid. Nõukogude Liit viis Kuubale kokku 42 keskmise tegevusraadiusega raketti ja nende tuumalõhkepeasid, 24 õhutõrjerakettide patareisid ning 22 000 sõdurit ja tehnikut. Lisaks sellele paigutati ka veel Kuubale 20 hävitajat ning 80 tiibraketti. Seejärel USA võttis vastu otususe ning lahkus koos liitlastega USA sadamatest ligi 300 sõjalaeva. Kümned lennukid tõusid õhku ning raketid seati laskevalmis. Terves USA- s oli sõjaline valmidus tõstetud tasemele. 23.okroobril aga andis USA president Kennedy käsu kehtestada Kuuba ümber karantiini, mispeale Hrustsov kuulutas aga selle ebaseaduslikuks ning käskis Nõukogude laevadel jätkata Kuubale lähenemist. Kuid USA ja tema liitlastele tegd muret Nõukogude laevu saatvad allveelaevad
ristisõdijad põgenesid. Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud. Liivlastest said eestlaste vastased. o 1211 Piiskop Albert korraldas suhteb Polotskiga – need ei olnud enam sõjas faktorid. Sakslased koos liitlastega piirasid Sakala tähtsaimat keskust, Viljandi linnust. Sõlmiti vaherahu, linnus jäi eestlaste kätte. Sõjas osalesid pooled eesti suurematest maakondadest – Ugandi, Sakala, Läänemaa, SAAREMAA, Harjumaa, Revala Turaida sõda Saarlaste eestvedamisel. Palju kaotusi jne -> Turaida vaherahu. Kasulik
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja või...
Liberaalide langus soodustas aga tööliskonna huve kaitsvate sotsialistide ning sotsiaaldemokraatlike esiletõusu. Vabaturumajanduse tähtsamaiks kaitsjaiks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad. Milline roll oli Poola ajaloos Jozef Pitsudskil? Teda peetakse Poola riigi loojaks. Esimese maailmasõja aastail moodustas ta Keskriikide poolel võitleva Poola leegioni. Hakkas võitlema iseseisvuse eest oma endiste liitlastega. 1918.a. Poola iseseisvus ja selle juhiks sai Pitsudski, täites ühtlasi ka sõjaväe ülemjuhataja kohustusi. Pärast võitu sõjas Nõukogude Venemaaga kuulutati ta marssaliks.1926.1928. Ning 1930.a. oli ta Poola peaminister ja aastast 1926 sõjaminister ja relvajõudude peainspektor. Iseloomusta Gustaf Mannerheimi. Ta oli iseseisva Soome riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhataja. Tema juhitud väed võitsid 1918.a lahingu puna soomlaste ja vene enamlastega Tampere pärast
Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõud ühendades taltsutada võimalike agressoreid. USA jäi sellest välja ning see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Konverentsid ja kokkulepped- · Pariisi rahukonverents- 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. · Compiegne'I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon
pommitamist 19.aprill algab Varssavi ülestõus 7.mai Liitlased hõivavad Tuneesia 13.mai 130000 Saksa armeelast alistuvad Tuneesias 10.juuli Liitlaste väed maanduvad Sitsiilias 25.juuli Benito Mussolini tagandatakse ning arreteeritakse 23.august Punaarmee taashõivab Krakowi 12.september Mussolini päästetakse vanglast 15.september Mussolini paneb kokku uue fasistlikku valitsuse 23.september Itaalia uus peaminister sõlmib vaherahu Liitlastega 13.oktoober Itaalia kuulutab sõja Saksamaale 6.november Punaarmee taashõivab Kiievi 18.november Berliini intensiivne pommitamine algab 12.detsember Tsehhi-Nõukogude Liidu rahuleping sõlmitakse 1944 9.mai Sakslased evakueeruvad Sevastoopolist 1.august Poola väed mässavad Saksa okupatsiooni vastu 24.august USA armee tungib Pariisi 25.august Rumeenia kuulutab sõja Saksamaale 4.september Briti väed sisenevad Brüsselisse 11
Esimene Maailmasõda 1914 1918 Sõja põhjused: Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas Taheti kolooniaid ümber jagada Kättemaks (?) Muud soodustavad tegurid: Sõja romantiseerimine Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi nin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
