Maailm pärast I ms (2)

http://www.abiks.pri.ee
Mõisted
Vene-Soome Tartu rahu         
-lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920
Balti Kolmikliit  
-üksteise abistamiseleping Eesti, Läti, Leedu vahel
Balti Liit        
-sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks
Tööerakond   
- Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei
Dominioon      
-Suurbritannia “valge asumaa ”, kes said iseseisvaks, oli oma parlament , valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus
Westminister statuut
- 1931 .a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks
Diktatuur      
-vägivallavõim
Laupa liikiumimne     
-Soome parempoolsete äärmuslik liikumine
Koalitsioon    
-võimul olevate parteide liit
Rahvarinne     
-vasakpoolsetest parteidest moodustatud liit Prantsusmaal 1930.a.
Weimari Vabariik      
-Saksamaa kahe maailmasõja vahel
Ahvenamaa neutral . Leping
-Soome ei tohi Ahvenamaa saartel oma sõjaväge hoida
 
Iseloomusta Prantsusmaa majandust I maailmsõja järel
Prantslaste kaotused päras esimeses maailmasõjas olid suuremad, kui inglastel ja ameeriklastel, sest põhiline lahingutegevus toimus Prantsuse territooriumil. 1920.a. arenes Prantsuse majandus kiiresti sest suurenesid koloniaalsed usaldused, talle maksti reparatsioone ja Elsas-Lobring oli Prantsuse oma. Prantsusmaast sai võimas tööstusriik, eriti arenesid järgmised tööstusharud: sameti -, parfümeeria-, kunsti-, käsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Prantsusmaale 1930.a., kõige rohkem kannatasid traditsionaalsed tööstusharud.
 
Millised olulised muudatused toimusid Suurbritannia sisepoliitikas maailmasõdade vahel?
Üks tähtsamaid reforme sisepoliitikas oli valimisõiguse laienemine 1918.a. Sellega langetati meesvalijate vanusmäär 21. Eluaastani ja esmakordselt said valimisõiguse ka naised. Traditsiooniline kaheparteisüsteem küll säilis, kuid liberaalid, kaotasid oma positsiooni konservatiivide kõrval. Konservatiivse partei kõrvale tõusis eeskätt tööliste huve esindav Tööerakond e. Leiboristlik Partei. 1924.a. said võidu parlamendivalimistel tööerakond, kes moodustas oma esimese valitsuse
 
Soome pärast I maailmasõda, eripärad.
Kõige tähtsam oli iseseisvuse säilitamine. 6. Dets. 1917.a. kuulutas Soome Eduskund välja oma maa iseseisvuse. 1918.a. jaanuaris haarasid Pahempolsed radikaalid (punased) Vene sõjaväe toetusel Helsingis ja Lõuna-Soomes võimu. Soome iseseisva riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhtajaks sai Gustaf Mannerheim , kelle juhtimisel võideti punasoomlased ja vene enamlased lahingus Tampere pärast. 1918.a. sai Mannerheim riigihoidjaks ja tema juhtimisel loobuti saksa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega.
Sõjategevusega kaasnenud purustused ja kaod olid Soomes väiksemad ning Soome majanduslik olukord oli tollal parem. Need erinevused, millele veidi hiljem lisandusid teised probleemid, tegid Läänemere äärsete riikide koostöö raskeks ning mõnikord lausa võimatuks.  
                    
Millised põhimõttelised muudatused toimusid Briti impeeriumi valitsemises?
Pärast Esimest maailmasõda tekkinud vastuolud asumaade suurenenud nõudmiste ning inglaste huvide vahel lahendas edukalt 1931.a. Briti prlamendis vastuvõetud Westministeri statuut. Statuut tunnistas Suurbritannia ja dominioonid Briti impeeriumi piires poliitiliselt täiesti iseseisvateks ja võrdseteks-ükski neist ei ole sise- ega välispoliitiliselt teistele allutatud. Kõik dominioonid kuulutati Briti rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas truudus ühisele riigipeale-Inglise monarhile
 
Miks kehtestati paljudes Euroopa riikides 1920.a. lõpul ja 1930.a. algul diktatuur?
Keskklassi nõrgenemisega tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu üldisele valitsemisõigusele hakkas tugevalt mõjutama riigis toimuvaid protsesse. Tööliskonna etteotsa astusid võimukad ning võimekad juhid. Pikaajaline poliitiline, ühiskondlik ja majanduslik kriis võttis inimestelt usu paremasse tulevikku. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilisedjõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid heaolu lihtsat ja kiiret saabumist, kui nad võimule pääsevad, ning rahvas usuks neid.
 
Milliste majandusprobleemide ees seisis Suurbritannia I maailmasõja järel?
1920.a. jäi Suurbritannia majanduse üldpilt varasemaga üldiselt samaks: valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat . Hakati ehitama moodsaid elekrijaamu, mis kutsus esile kriisi söetööstuses. Söetöösturid soovisid raskuste ületamiseks vähendada palku ning kaevandusi sulgeda, kuid see põhjustas kevurite streike. Oli väga suur tööpuudus, kuid see hakkas paranema 1920.a.
 
Prantsusmaa sisepoliitika 1930. aastal.
Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu kuna demokraatlikud traditsioonid olid seal piisavalt juurdunud ning diktatuuri pooldajatel polnud nii palju toetajaid. 1938.a. rahvarinne lagunes , sest kommunist tahtsid reformide jätkumist, lootes tööklassi võimu kehtestada, sotsialistid aga keeldusid, kuna majanduskriis oli möödas. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti paremerakonnad. Kommunistide eestvõttel loodi 1935 fašismiohuga võitlemiseks Rahvarinne. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädala pikkust, puhkeseadus-2 nädalat tasulist puhkust ja seadus, et tõsta rahaostujõudu.
 
Skandinaavia maad pärast I maailmasõda.
Kuningad tegid avalduse, et nende riigid sõja tegevusse ei sekku. Neutraliteedipoliitika võimaldas Rootsil, Taanil ja Norral säilitada suhted nii Antandi, kui ka Keskriikidega, kuid täielikku sõja mõju nad vältida ei saanud. Rahulik elu oli häritud, kaubavahetust teiste maadega raskendas sõdivate polte laevastiku tegevus, see aga tõi kaasa elukalliduse tõusu ja muid majanduslikke ebameeldivusi. Rootsil olid hinnad nelja sõja-aastaga tõusnud umbes kaks korda, tunduvalt langes ka Taani ja Norra rahva elatustase. Sellega seoses tõusis esile sotsiaaldemokraatlikud parteid.
 
Mis takistas Balti riikide koostööd?
Eesti-Poola koostööd takistas Poola konflikt Leeduga. Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli Lätiga tülis. Selle lepingu sõlmimis takistas ka Soome poolne külm suhtumine sellesse. Seda lepngut takistas ka see et Helsingis kardeti, et liit Poolaga võib neid tõmmata mõnda KeskEuroopa konflikti. Peale selle seadsid Soomlased eesmärgiks lähenemise Skandinaavia maadega ega näinud kasu sõjalisest koostööst ebastabiilse Balti regiooniga.
 
Milliste poliitiliste voolude mõju suurenes kahe maailmasõja vahelisel perioodil?
Pärast sõda suurenes ka erinevate ideelis-poliitiliste voolude arv Euroopas. Lisandusid uued poliitilised suunad nagu kommunism , fašism ja natsionaalsotsialism . Liberaalide langus soodustas aga tööliskonna huve kaitsvate sotsialistide ning sotsiaaldemokraatlike esiletõusu. Vabaturumajanduse tähtsamaiks kaitsjaiks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad.
 
Milline roll oli Poola ajaloos Jozef Pitsudskil?
Teda peetakse Poola riigi loojaks. Esimese  maailmasõja aastail moodustas ta Keskriikide poolel võitleva Poola leegioni. Hakkas võitlema iseseisvuse eest oma endiste liitlastega . 1918.a. Poola iseseisvus ja selle juhiks sai Pitsudski, täites ühtlasi ka sõjaväe ülemjuhataja kohustusi. Pärast võitu sõjas Nõukogude Venemaaga kuulutati ta marssaliks.1926.-1928. Ning 1930.a. oli ta Poola peaminister ja aastast 1926 sõjaminister ja relvajõudude peainspektor.
 
Iseloomusta Gustaf Mannerheimi.
Ta oli iseseisva Soome riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhataja. Tema juhitud väed võitsid 1918.a lahingu puna soomlaste ja vene enamlastega Tampere pärast. Mannerheim võitis ka sõja sakslastega, kes tahtsid Soomet saada oma mõjusfääri. 1918.a lõpul sai ta riigihoidjaks ning tema juhtimisel loobuti Saksamaa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega. 1919 kinnitas Mannerheim Soome põhisedaduse, millega lõplikult vormistati vabariiklik kord.