Maailm pärast I ms (2)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

Agressioon relvastatud kallaletung teisele riigile selle territooriumi hõivamiseks või poliiitilise korra muutmiseks Ahvenamaa neutral. Soome ei tohi Ahvenamaa saartel oma sõjaväge hoida Leping Ajutine Valitsus lühiajaline valitsus, kuni valimisteni (Venemaal) Ameerika hääl raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni amnestia armu andmine, vanglast vabastamine anarhia korralagedus, puudub võim, mis tagaks korra riigis Antant sõjaline liit Inglismaa + Prantsusmaa + Venemaa Apartheid rasside eraldamise poliitika LAVs Asutav Kogu parlament, mis paneb paika riigi valitsemise korra atendaat avalik mõrv

Ajalugu

9

docx

Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail

1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. Ajaleht hakkas ilmuma iga päev, õhutades rahvamasse võimuhaaramisele. 8. XI 1923. a. üritas Hitler korraldada Münchenis riigipööret. Selleks vangistati ühes suures õllelokaalis poliitilisel koosolekul kõnet pidav Baieri valitsusjuht G. von Kahr. Hitler mõisteti aastaks vangi, kuid ta vabanes juba 9 kuu pärast. Vanglas valmis tal raamat"Mein Kampf"("Minu võitlus"), milles ta sõnastas ja põhjendas oma programmi. 1924. a. hakkas Saksamaa majanduslik olukord paranema ning seetõttu vähenes ka natside mõju. 3. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920. AASTAIL VÄLISPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel hakkas Euroopa järk-järgult loovutama oma juhtpositsiooni maailmas. Esiplaanile nihkusid nüüd Ameerika Ühendriigid. 8. I 1918. a

Ajalugu

2

docx

II maailmasõda

Tema arvates olid need riigid liiga nõrgad ja vaesed, et Soomet vajaduse korral abistada. Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi. Suurenes ka oht, et Soomele surutakse peale nõukogude kord. Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine, mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele. See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks: Soomet hirmutas oht idast. Selleks, et kaitsta ennast võimaliku ohu eest, ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini (seda nimetati Mannerheimi liiniks). Soome otsis toetust ka lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid Nõukogude Liidu rünnakust. TALVESÕDA (1939-1940) 1930

Ajalugu

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

läinud Prantsus- ja Inglismaale, vaid USA-le nende riikide sõjavõlgade katteks. Koostati kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende tähtaegu pikendati. Järk-järgult pehmenesid ka riikide poliitilised suhted Saksamaaga. 1925. a. lõpul toimus Locarno konverents, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja Saksamaa. See oli esimene rahvusvaheline konverents pärast Esimest maailmasõda, kus Saksamaa osales kui võrdne teistega. Sõlmitud kokkulepetest oli tähtsaim nn. Reini tagatispakt, milles Prantsusmaa ja Belgia ühelt poolt ning Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise Versailles' rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna. Reini jõe vasaku kalda 50 km laiune maariba kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Locarno konverentsil kinnitati üksmeelselt, et on saabunud leppimise, üksmeele ja rahu ajastu

Ajalugu

19

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Teherani konverents ( Iraani pealinnas Teheranis) Aeg: 28.11.-1.12.1943 Osalejad: Nõukogude Liit ( Jossif Stalin), USA( Franklin Delano Roosvelt) ja SBR (Winston Churchill) Otsused: · SBR ja USA andsid Venele vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. · Nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ja leppisid kokku edasises sõjapidamises. · Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid. · NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. · Lääneriikide II rinde avamine Jalta konverents ehk Krimmi konverents (NSVL Krimmis) Aeg: 4-11.veebruat 1945 Osalejad: NSVL (J.Stalin) , USA (F.D. Roosvelt) , SBR(W. Churchill) Otsused: Jaotati omavahel ära II MS järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents Aeg: 16.07-2.08.1945 Osalejad: USA (Harry Truman), NSVL (J. Stalin), SBR (W. Churchill, Clemet Attlee) Otsused:

Ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 ­ 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu

Ajalugu

12

docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan ­ tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse (Mandzuuriasse ) lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit läks asja uurima ning ei tunnustanud Manzukuo riiki iseseisvana ja käskis neil oma väed Hiinast välja viia. Tokio valitsus aga eiras nende käsku ning Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks ­ sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga jäi Hiinasse

Ajalugu

40

docx

Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939

Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja järel küll põhimõtteliselt rahvusliku enesemääramise printsiipi, kuid samas leiti aastatel 1918–1920, et pärast Poola ja Soome eraldumist peaks Venemaa Asutav Kogu otsustama, millised riigi piirkonnad võiksid iseseisvuda. Vene impeeriumi lagunemine ei olnud paljude riikide huvides. Esiteks võitles Venemaa kuni 1918. a kevadeni Entente'i poolel Saksamaa juhitud koalitsiooni vastu ning teiseks tunnustati endiselt enamlaste kukutatud valitsust ning Venemaa terviklikkust. Entente'i riigid olid valmis Venemaast eralduda soovivate läänepiiril elavate rahvaste (eestlased,

Ajalugu

Kommentaarid (2)