Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuuba kriis (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli Kuuba raketikriis ?

KUUBA KRIIS
referaat
Mis oli Kuuba raketikriis ?
Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959 . aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro . Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid.
Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba. USA tegi seda selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. Kuid vastuseks aga viis USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni sõjaväed kõrgendatud lahinguvalmidusse.
Kuubal aga valitses reaalne tuumasõja oht. See oli kahe riigi vaheline suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed, koos tuumarelvadega olid valmis iga hetk sõjategevust alustama. USA president Kennedy ja NSV Liidu liider Hrutštšov vahetasid aga läkitusi ning see kas alustatakse sõjategevust või maailmas püsib rahu, oli kahe riigi otsustada. Kuid lõpuks 28.oktoorbril teatas NSVL, et võtab raketid maha ning vastutasuks lõpetas USA Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. Kuid siiski oli mõlema riigi nii USA kui ka NSVL eesmärgiks saada Kuuba. NSVL selleks, et rajada sinna oma raketibaasid ning USA sellepärast, et Castro oli seal riigistanud Ameerika firmad.
Kriisi käik
Kuid juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale oma tuumapeadega keskmaaraketid ning 15.okroobril märkas USA Kuuba kohal tehtud fotodelt, et Nõukogude sõjatehikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. Seejärel aga kutsus USA president kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu. Esimesel koosolekul pakuti välja kolm lahendust kriisile : diplomaatiline, Kuuba blokaad ja luure ning sõjaline löök Kuubale. Kuid hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku alusel. Kõik vabad hetked pühendas kriisile ja koosolekutele. Kuid samal päeval avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud keskmise laskekaugusega tuumaraketid, mis on suutelised tabama USA maismaaterritooriumi. Koosolekul pakukud lahenduste hulgast otsustas USA blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin . Põhjuseks asjaolu, et juriidiliselt on mereblokaad sõjakuulutus. USA strateegide arvates oli kavandatud blokaad küll sedavõrd piiratud, et Nõukogude Liit ei oleks nende arvates asunud vaid sellepärast rünnakule, vaid selleks, et minna vastuollu rahvusvahelise õigusega, kasutatada terminit karantiin.
Kuid 21.oktoobril avastas USA, et saarel paiknevad lisaks rakettidele ka Nõukogude pommitus - ja ründelennukid. Nõukogude Liit viis Kuubale kokku 42 keskmise tegevusraadiusega raketti ja nende tuumalõhkepeasid, 24 õhutõrjerakettide patareisid ning 22 000 sõdurit ja tehnikut. Lisaks sellele paigutati ka veel Kuubale 20 hävitajat ning 80 tiibraketti. Seejärel USA võttis vastu otususe ning lahkus koos liitlastega USA sadamatest ligi 300 sõjalaeva. Kümned lennukid tõusid õhku ning raketid seati laskevalmis. Terves USA- s oli sõjaline valmidus tõstetud tasemele.
23.okroobril aga andis USA president Kennedy käsu kehtestada Kuuba ümber karantiini, mispeale Hruštšov kuulutas aga selle ebaseaduslikuks ning käskis Nõukogude laevadel jätkata Kuubale lähenemist. Kuid USA ja tema liitlastele tegd muret Nõukogude laevu saatvad allveelaevad. USA-s sellepeale aga kõrgendati sõjalist valmidust, mis oli kõrgeim kehtestatud tase USA ajaloos.
25. oktoobril aga pakkus ÜRO välja plaani pidada kriisis paus, ent Kennedy lükkas pakkumise tagasi, põhjendusega, et Nõukogude Liit võiks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei taksita raketibaaside valmisehitamist ja vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina aga lootis Kennedy pakkuda võimalustviia USA raketid Türgist välja, seljuhul , kui Nõukogude Liit viiks vastutasuna ära oma raketid Kuubalt. Kuid Türgis asuvate rakettide väljaviimist oli Kennedy juba varemgi kaalunud, sest allveelaevadelt allveelaevadelt tulistatavad ballistilised raketid olid võimelised pakkuma sama löögiulatust, ent olid raskemini avastatavad ja suurema hävitusjõuga. Samas andis Hruštšov märku, et kriisil võib olla ka diplomaatiline lahendus. Selleks oleks, et Nõukogude Liit viiks ründerelvad Kuubalt, kui USA avalikult lubab, et ei tungi tulevikus Kuubale.
Kuid 27. oktoober oli kriis kõrghetk, kuna kuuba kohal lasti alla üks luurelennuk U-2. Teine luurelennuk sattus kursilt kõrvalekaldumise tõttu Nõukogude õhuruumi, kus teda saadeti alla tulistama mitu hävitajat. Samal päeval aga saabus Valgesse majja Nõukogude Liidu juhi Nikita Hruštšovi kiri, mis sisaldas lisaks eelmise päeva nõutule tingimust, et Ühendriigid viivad ka oma raketid Türgist ära. Järgmisel päeval aga teatas Hruštsov Moskva raadio vahendusel, et on nõustunud USA tingimustega ning lubas lõpetada rakettide ülessseadmise ja kohalepaigutatud raketid tuua tagasi Nõukogude Liitu.
Kokkuvõte
Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hruštšovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hruštšov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuid sõda oli oli ikkagi ära hoitud ja eelkõige tänu USA valituse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kumb riik võitis Kuuba kriisi ei olegi teada. Kuid tulemuseks oli see, et Hiina katkestas suhted NSVL – ga ja Hruštšovil tuli Hiinas loobuda. USA aga nägi Kennedy` t kui kangelast, kes oli võidelnud kommunismi vastu ja selle ka võitnud.
Allikad
http://www.horisont.ee/node/220
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis
http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|et&u=http://www.wisegeek.com/what-was-the-cuban-missile-crisis.ht m
http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Cuban_Missile_Crisis
Kuuba kriis #1 Kuuba kriis #2 Kuuba kriis #3 Kuuba kriis #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarja_liisa Õppematerjali autor
Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur....

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kariibi kriis ehk Kuuba kriis
20
pptx

Kariibi kriis ehk Kuuba kriis

Mis see on? Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis (Kuubal ka Oktoobrikriis) 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette

Ajalugu
Kuuba kriis
8
doc

Kuuba kriis

Tallinna Nõmme Põhikool Arutlus Kuuba ehk Kariibi kriis Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................3 Algus..............................................................................4 Kriisi käik.......................................................................4 Lõpp...............................................................................6 Kokkuvõte......................................................................7 Kasutatud kirjandus..

Ajalugu
Kuuba kriis
1
odt

Kuuba kriis

Kuuba kriis Kuuba kriis oli pingeline aeg maailma jaoks, sest olemas oli tuumasõja oht. NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse

Ajalugu
KUUBA KRIIS
12
pptx

KUUBA KRIIS

KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk kariibi kriis ning kuubal isegi oktoobrikriis 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history

Ajalugu
Kuuba Kriis
18
pptx

Kuuba Kriis

KUUBA KRIIS Alina Martov 9b 2017 Kriisi kujunemine • Fidel Castro kukutas võimult USA-meelse diktaatori Batista • Algas natsionaliseerimine ning suhted USA-ga halvenesid • NSVL-i ja kuuba suhted paranesid • 1962 suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba

Ajalugu
USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis
26
doc

USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3

Õiguse kujunemine
Kuuba kriis
1
rtf

Kuuba kriis

Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia

Ajalugu
Külm sõda kriisid
2
doc

Külm sõda,kriisid

Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) ­ rahvusvahelised suhted olid teravnenud. NSVL tahtis Lääne Berliini muuta vabalinnaks et seal viidaks välja USA, Prantsusmaa ja Briti väed välja. Augustis püstitati Saksa DV võimul betoonmüür Berliini piiridele. Püüti takistada idasakslaste massilist põgenemist. Kuuba kriis, NSV Liidus "Kariibi kriis". 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Kuubal algasid reformid, mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: Mõni kirjaviga ja põhimõtteliselt ainult google abil valmistaud töö, kuid vähemalt ülevaatlik
10:48 14-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun