Johan Kindral Laidoner (0)

„ KINDRAL JOHAN LAIDONER”
ISESEISEVTÖÖ
GRETE OJANDU
TT2
Olustvere TMK 2009a.
Sissejuhatus
Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju , kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui ka väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle 16 aasta Vene sõjaväes ja tõusis seejärel uues, senitundmatu riigi – Eesti Vabariigi- kõrgkihti.
Vabadussõja aegadel oli ta oma võimult ja tähtsuselt sisuliselt meie riigi mees number üks.
Peatükk I
Johan Laidoneri lapsepõlv
„Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus, kus tema isa oli sulane , ema aga talu peretütar. Lugema õppis ta kuue aastasel ja kaheksa aastaselt läks ta kohalikku vallakooli. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, kus mõlemad leidsid tööd ehitusel, siis pandi Johan linna sakskeelsesse algkooli. Selle lõpetamise järel jätkas ta õppimist venekeelses Viljandi linnakoolis. Vaatamata raskustele õppemaksu tasumisel - peres oli 4 last – õnnestus kool 1900 a. lõpetada.”
Raba talus veetis Johan kokku kuus esimest aastat. Edasi kolis ta Viljandi linna ja elas seal. Tal polnud lapsepõlvest midagi iseäralikku jutustada – see sarnaneb sadade teiste eesti meeste omaga , kes on kasvanud ja sündinud eesti oludes”
Peatükk II
Teenistus vene sõjaväes
„1900. aastal lõpetas Laidoner Viljandi linnakooli. Ta oli 16- aastane, lahtise peaga ning parimas õppimiseas, kuid tema edasiõppimist takistas perekonna rahapuudus. Ainuke võimalus , mida ta arvas oli astuda sõjakooli 1900 aasta sügisel üritaski Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu. Aastatel 1901 õnnestus taas Laidoneril astuda sõjaväkke. 20 augustil nimetati ta vastuvõtukomisjoni tunnistusel teise järgu vabatahtlikuks.
„ 1. oktoobril 1904 sai Laidonerist portupee junkur , sama aasta 18. detsembril ühendati ta veltveebriks. Mõned nädalad hiljem, 4-dal mail, ülendati ta nooremleitnandiks, kusjuures ta loeti vanusega kehtivaks 22. sugust 1904a.”
„Aasta 1906 14 augustist kuni 15 oktoobrini oli Laidoner staabikomando ajutine ülem. 12 . novembril 1908 ülendati Laidoner leitnandiks e. tolleaegses vene auastmetikus porutzikuks”
Neid ajutisi ülema kohti täitis veel Laidoner palju. 1914 aasta lõpus ülendati Laidoner lõpuks staabiohvitseriseisusesse- kapteniks. 1. jaanuaril 1918 jõudis Laidoner Eestimaa kubermangu pealinna ning asus Eesti diviisi juhtimisele.
„1920 aastal pöördus põllumeeste kogude erakond kindral Johan Laidoneri poole ettepanekuga kandideerida I riigikogusse. Valimised kujunesid põllumeestele võidukaks, nad said Riigikogusse 20 saadikukoha. Kindral Johan Laidoner oli kindlasti üks silmapaistvamaid poliitikategelasi meie riigi esimees parlamendis. Ta valiti rahamajandus -, välis- ja riigikaitsekomisjoni esimeheks.”
„Nende aastate jooksul esitas Laidoner riigikogule kümneid ja kümneid seaduseelnõusid, eriti palju I Riigikogule. 1923 aasta kõne sisu: „Tänavu aastal sattusime niisugusesse olukorda, et 52 inimese keskelt ei suutnud leida ühtki, kes oleks enda peale saanud võtta aruandja töö. Kõikides parlamentides on eelarvetöö kõige tähtsam ülesanne. See on töö kus kritiseeritakse tervet riigiaparaati, kus seatakse üles põhimõtted jne. Seda tööd peab tõsiselt tegema, keegi peab parlamendi liikmetest eelarve põhjalikult läbi arutama, läbi uurima . Seda ei ole meil aga tehtud. Mina, kui eelarvekomisjoni esimees palun nüüd arvesse võtta, et minu kõne on võrdlemisi pealiskaudne , olin selle eelarve arutamise juures rohkem nii-öelda tehnilise tööga kui selle eelarve sisulise kritiseerimisega tegev, mille tõttu ka need küsimused , mis ma siis nüüd üles tõstan , võivad olla pealiskaudsed.”
„Paar nädalat enne 1. detsembrit 1924 oligi valitsus sunnitud esinema Riigikogu ees nõudmisega saada krediiti sõjaväele 48 ja poole miljoni marga suuruses summas”
„Aga see raha pundus. Riigikogu ja vabariik andsid Laidonerile suured volitused , ta määrati ülemjuhtajaks. „ 1 detsembril tuli kokku Riigikogu ning Laidoner esines seal oma teadaandega. Laidoneril oli alati kaaluv sõna riigikogus kaasa öelda, seda, mida puudutab meie riigi välispoliitikat.
Kindral Johan Laidoner esinemised äratasid laialdaselt huvi nii Riigikogus kui ka väljaspool.
Peatükk III
Rahvusväeosades ja Vabadussõjas
„Ajaks, mil Laidoner asus Eesti rahvusliku relvajõu etteotsa, oli sõjalis- poliitiline olukord Eestis muutund äärmiselt keeruliseks. Kokku oli diviisis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit, väljaspool diviist mitmesugustes asutustes ja komandodes veel 250 ohvitseri ja 150 00sõdurit.”
Laidoner oli kindralmajoriks. Läbiti üldtuntud operatsioon, mille käigus meie väeosad võtsid võimu üle kogu maal ja kuulutati välja Eesti vabariik. Laidoneril tuli mõte luna leegion, kus eesti võitleb koos liitlastega. Peale oli veel Laidoneril suur anne luurata. Ega Laidoner ei istunud käed rüpes vaid valmistus ette aktiivselt võistlust idavenelastega. 23. detsembril nimetati Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks ja tema kätte koondati diktaatorlik võim Eesti päästmiseks. Ülemjuhatajana alustas Laidoner sõjaväes ülemkujundamist. Sellega seosed ta saavutas nii mõndagi head. Ülemjuhatajana tal oli Eesti päästmiseks palju uusi ideid, mis kandsid ka vilju. Laidoner sunniti vahepeal oma ülemjuhataja kohta loovutama. Aga hiljem kui oli 1 dets. 1924 kommunistlik mäss sundis poliitikuid Laidoneri ülemjuhatajaks tagasi paluma.
Kokkuvõte
Kindral Johan Laidoneri roll Eesti ajaloos on leidnud väga erinevat hindamist. Tõepoolest, sõltuvalt ajast ja hindajatest võib langetada lause vastandike otsuseid. See ongi ajaloo eripära, tema suurus ja viletsus. Kõik hinnangud , mida äärmuslikumad, seda enam kannatavad eelkõige oma ajastu otsustaja piiratuse pitserit. Vaieldamatult kuulub aga Johan Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka.
Kasutatud materjal:
1.” Kindral Johan Laidoner” Mati Õun 1999a.
2.”Johan Laidoner” Peep Pillak 1999a.