Külma sõja kujunemine - arutlus (0)

Arutlus
Külmasõja kujunemine : Miks said endistest liitlastest vaenlased?
Teine maailmasõda lõppes 1946. Aastal Pariisi rahukonverentsiga. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes asus demokraatliku Lääne etteotsa . Teiseks maailmapoliitikat määravks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk –ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul.
Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk –ja Ida –Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Stalin taastas NSV Liidus sõjaeelse hirmuõhkkonna. 1947. Aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini –Trumani doktriin , mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G. Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid aastail 1948- 1952 seitsmekümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin Marshalli plaanis osaleda (keeldus Jugoslaavia ).
Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur. Valitsevaks ideoloogiaks lootis NSV Liit kogu Euroopas panna kommunismi. 1948 juunis Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne –Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne – Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne –Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks.
Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu , mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevd pooled ei olnud omavahel otses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri –ja teaduselus maksma panna. Esiteks prooviti vastast edastada uute võimsamate relvade tootmises ehk võidurelvastamises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulund ei demokraatlike lääneriikid hulka ega kommunistlikku idablokki.
Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia , Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerka Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja –Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO . NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte : kui ühte selle oslist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Sõjalise koostöö kõrval arenesid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa jaSaksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta ning ühiselt tegutseda, et vältida uut sõda Euroopas. Nende eestvõttel asutati 1952 aastal Euroopa Söe –ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksmburg ja Holland. Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne –Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikus Majandusabi Nõukogu (VMN).
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid , lennukid jms), kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv – tuumapomm . Stalin andis käsu kiirendada oma tuumarelva loomist. Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949. Aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli. 1952. Aastal katsetas Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva –vesiniku –ehk termtuumapommi. Järgmistel aastatel lõhkas oma termotuumapommi ka NSV Liit. Tuumarelvad levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise.
1990 tunnistati Külmsõda lõppenuks, kuid sellega ei lõppenud lääneriikide ja NSV Liidu omavaheline vastasseis. NSV Liit soovis endiselt haarata võimu kogu Euroopas (kui ka maailmas); suruda peale kommunismi; olla relvastuses, majanduses kui ka poliitikas igati üle USAst . NSV Liit tahtis juhtpositsiooni kogu maailmas, kommunismi levikut; ja Stalin pingutas selle nimel kõvasti hoides endiselt ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mis sest et ühiskond oli kõvasti nõrgenenud.