Versailles rahu ja süsteem (8)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Pariisi rahukonverents

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria,

Ajalugu

3

doc

Ajalugu

, Ing., Jaap., Itaal., Hiina, Belg., Portu., Madalm.. Dawesi plaan-1923-1924 Saksamaa reparartsioonimaksete vähendamine, Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamine maa majnaduse taastamiseks. See soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ja võimaldas alustada repartsioonide regulaarset tagasi maksmist. Briandi-Kelloggi pakt-1928. sõjad kuulutati riikliku poliitika ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud enda peale võtta vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. 3)Nõukogude Venemaa-Taheti hävitada kapitalistid. Antanti riigid vastasid sellele sissetungiga Venemaale. 14 riigi sõjakäik jäi lühikeseks. Pran. Ja Ing. Tahtsid alustada Venemaa vastu sõda, aga neil polnud võitlusvalmis mehi. Nad abistasid nõukogudevastaseid liikumisi Venemaal, aga tegid seda ebakindlalt, ei suutnud otsustada, keda toetada, kas

Kirjandus

3

rtf

Saksamaa 1918-1929

nõudmistest- Venemaa loobus reparatsioonimaksetest ja Saksamaa hüvitiste nõudmisest. Rapollo leping oli Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. Saksamaa aus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. [Versailles´ süsteem-pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi ajal ( 1919-1920) loodud maailm,kuid peamiselt Euroopa sõjajärgsete ümberkorralduste ning haldamiste süsteem. Nimtus pärineb Versailles´ rahulepingu nimest,mille võitjariigid Saksamaaga 28.juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28

Ajalugu

44

pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium  Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q  Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·

Ajalugu

7

doc

XX sajandi ajalugu

d) 1929-1933. Uus ülemaailmne majanduslik ja ühiskondlik kriis. Tomuvad järsud muutused paljude riikide sotsiaalses ja poliitilises korras ning tekivad esimesed mõrad pärast Esimest maailmasõda kujunenud rahvusvaheliste suhete süsteemis. e) 1933-1939. Maailm liigub Teise maailmasõja poole. Ultranatsionalistlike, totalitaarsete ning militaristlike reziimide võidukäik paljudes maades. Pärast Esimest maailmasõda kujunenud rahvusvaheliste suhete süsteem variseb kokku. f) 1939-1945. Teine maailmasõda, mis oli verisem ning purustavaim sõda inimkonna ajaloos. See sõda haaras tõepoolest kogu maailma ning, nagu ka Esimene maailmasõda, kutsus terves maailmas esile majandusliku, ühiskondliku, poliitilise süsteemi ning vaimsete väärtuste kriisi. g) 1945-1955. sõjajärgne aastakümme- ärevad ning kriisiderohked aastad. Puruneb koloniaalsüsteem. Sõja tulemusena oma mõjuvõimu laiendanud NSVL üritab

Ajalugu

30

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.

Ajalugu

8

docx

Ajalugu maailm pärast 1.maailmasõda

väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsiooni ei tohi segi ajada disinflatsiooniga, mille käigus raha väärtus langeb endistviisi, ainult väiksema kiirusega. Rooseveldi Uus kurss -(inglise keeles New Deal) oli Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks. Totalitarism- on poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. Totalitaarsele ühiskonnale on omane üheparteisüsteem, kus lihtinimese eeskujuks on juht, kes toetub ainsale valitsevale parteile, ja julgeoleku- ning salateenistustele, mis tagavad võimu ja suruvad maha igasugune vastupanu kehtivale reziimile. Kristallöö- (saksa keeles Kristallnacht) oli Natsi-Saksamaal ja Austrias läbi viidud juudipogrommide rida 1938. aasta 9. ja 10. novembril

Ajalugu

9

doc

Versaille' rahuleping

keelama üldise sõjaväekohustuse. Keelatud oli omada õhujõude. Mereväes - Reischsmarine - võis olla ainult 15 000 meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine.  Rahvasteliit Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. Rahvasteliidu põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28. juunil 1919. aastal Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev Rahvasteliidu põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal. Rahvasteliidu põhikiri oli ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa. Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid:

Ajalugu

Kommentaarid (8)