Difusioon Nähtus, kus aineosade liikumise tõttu on ained suuteliselt iseeneselt segunema. Soojuspaisumine Nähtus, kus ained soojened paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku. Bimetall termomeetri ehitus ja tööpõhimõte Bimetall termomeeter on kaks erinevat metalli kõvasti kokku surutud. Soojenedes metallid paisuvad ja bimetall kõverdub. Siseenergia? Kuidas seotud temp.? 1. Aineosade kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 2. Temperatuuri muutudes, muutub osade liikumiskiirus e kineetiline energia. 3. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on aineosakeste siseenergia. Browni liikumine? Mida näitab.? 1. Kergete osade liikumine, molekulide põrgete tõttu. 2. Aine osad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. Soojushulk Füüsikaline suurus, mis näitab kui suure siseenergia hulga keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Soojusülekanne Nim. siseenergia kandumist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. Soojusjuhtivus 1
On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=32mm v=600 mm/min x=6% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2; v-silindri mahuline kasutegur. Vastus: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus on 0,51 l/min. Ülessane 7 (variant 12) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s
osas. Ø Hinnanguliselt kasvas reaktori võimsus 30 GWni, ületades kell 1:23:47 ligi kümme korda reaktori nominaalvõimsust. Ø Plahvatuseni viisid kiiretest reziimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused. Ø Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku reziimi tagamist. Ø Varraste väike liikumiskiirus jättis aega võimsuse kontrollimatuks kasvuks kontrollvarraste alumise otsa juures. Katastroofi ulatus Ø Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Ø Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Ø Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Ø
tootlikusest q x%. Antud: d=50mm v=1100 mm/min x=5% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse. v kolvi kulgev liikumiskiirus, m/min; q vedeliku vooluhul silindrisse, l/min; A rõhuga koormatud kolvipindala, mm2; v-silindri mahuline kasutegur. Vastus: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus on 2,27 l/min. Ülessane 7 (variant 14) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s
hõõrdekuumus, mille mõjul metall seguneb, pressivad ühenduspinnad kokku, moodustades ühtlase struktuuri tippkvaliteediga ühenduse. Hõõrdkeevitus muudab töökeskkonna oluliselt meeldivamaks. Ei mingeid keevitusleeke, suitsu ega osooni teket. Samuti puudub vajadus terasharjamise, lihvimise ja vahepealse tilgapuhastamise järele. Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse, on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ja selle allasurumisjõud. Sele 1. Höördkeevitus 3 3. Protsessist Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ja pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele.
märjalt=p600-800 2) Metalliku alla: masinaga kuivalt=p500/käsitsi kuivalt=-/käsitsi märjalt=p1000-1200 Tolmust puhastamine (õhuga). Kruntimine Olulisemad reeglid krundi pihustamisel: HVLP värvipüstoli vähendatud pihustusrõhu tõttu peab püstoli ja krunditava pinna vahekaugus olema ligikaudu 10…15 cm; Krundi õige pihustamine Pihustamisel tuleb püstolit hoida pinna suhtes 90o nurga all ja tema liikumiskiirus peab olema ühtlane; Pihustamisel tekitatakse ühtlased paralleelsed krundi triibud ülekattega kuni 75% Ülekate krundi pihustamisel Enne pinna kruntimist tuleb pihustada krunti detaili servadele. Välisservade puhul hoitakse püstolit vahetult serva ees. Sisenurkade puhul pihustatakse krunti eraldi igale nurka moodustavale pinnale (nurgast alustades ja nurgaga lõpetades). Esmalt kaetakse vertikaalne ja seejärel horisontaalne pind;
Tallinna Lilleküla Gümnaasium KIIRUSVÕIMED JA NENDE ARENDAMISE METOODIKA Koostas: Ronald Badendick Õpetaja: Meelis Rum SISUKORD 3 Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika 4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus. Nimetatud kiiruse avaldumis...
Kahel tagajäsemel liikumine tõi kaasa: Positiivne: 1. Vabad käed, sai kaasas kanda lapsi, tööriistu, relvi 2. Arenes peen motoorika, sai teha kätega tööd 3. Keha raskus liikus peast persse 4. Avardus silmapiir, nähakse rohkem. Väikelastele kiikumine oluline Negatiivne: 1. Ristluulülid kasvasid kokku, sünnitus raskem, laste abitus 2. Liigesehaigused, veenilaiendid, lampjalad 3. Liikumiskiirus aeglustus 4. Kõhuõõnes olevad organid jäid kaitseta Neutraalne: 1. Ajukolju areng, näokolju taandareng 2. Hammaste eriline areng Neuteenia Nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud (inimlaps) Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomariik Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad · Selts Primaadid Sugukond Inimlased
Sidorenko, Jekaterina Dudina Kursus: 3.kursus Praktikum Psühhosotsiaalsed probleemid töökohtadel 1.1 Psühholoogilised ohutegurid on (Palun vali 1 õige vastus) : 1. müra, vibratsioon, õhu liikumiskiirus 2. füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid 3. rakukultuurid, viirused, seened, 4. töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda, koostöökonflikt, vägivald 1.2 Kuidas on suhted seotud tööstressi ja heaoluga? Personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted tekitavad tööstressi, ning kui töötajal on head ja sõbralikud suhted kolleegidega heaolu kasvab.
miljonit aastat. Kaasaja tunnustatuim õpetus maakoore arengust on laamtektoonika hüpotees. Selle hüpoteesi kohaselt koosneb litosfäär suurematest ja väiksematest pangastest, mida nimetatakse laamadeks. Seitse suurt ja umbes kakskümmend väiksemat laama hõlmavad nii ookeane kui mandreid. Ülisügavad läbi terve maakoore ulatuvad praod eraldavad laamu üksteisest. Vedelal vahevööl triivivate laamade liikumiskiirus on umbes 4-5 cm aastas. Erinevad laamad liiguvad erineva kiirusega, nad võivad kas vastamisi põrkuda või üksteisest eemalduda või ka liikuda erinevas suunas küljetsi. 3 Laamtektoonika avastamine Laamtektoonika rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri, kes avaldas aastal 1915 raamatu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist, mille ta aasta hiljem nimetas Pangaeaks
888 Lkatse= 26.42 Lteor = 55.72 R = 52.584 Arvutused: R = |( Lkatse - Lteor ) / Lteor | 100 % , v = 0.888 [m/s] 3 Lkatse= 26.42 [ m / h ] 3 Lteor= 0.888 * 0.01743 * 3600 = 55.72 [ m / h ] R1 = 62.312 % R2 = 52.620 % R3 = 51.185 % R4 = 49.210 % R5 = 47.595 % R = 52.584 % Kasutades standartides toodud normid kontrollige kas mõõtmise käigus saadud tulemused (õhu liikumiskiirus m/s ikkus l/s, l/sm2) vastavad nõuetele või mitte. Tulemusedjajäreldused1: 20%. . , , 1 Mistulemusedsaite; miksvõibvigaselliseväärtusega olla; täiendavadmärkusedtöökohta (kui on) 6 TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova . . 7
· Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk: Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks. Väntvõll: On jõumomenti edasikandev masinadetail. Mootori keps:ühendab väntvõlli kolviga. Kolb:võtab vastu töötakti ajal gaaside paisumisel tekkiva rõhu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu väntvõllile.Kolvi liikumiskiirus on ebaühtlane surnud seisus 0 ja keskel max.Selline kiiruse muutumine igal käigul tekitab suure inertsjõu.Nende jõudude suurus sõltub kolvi ja tema osade detailide kaalust ja sellest kui kiiresti pöörleb väntvõll.Eelpool nimetatud asjadele peab kolb taluma ka gaaside põlemisel tekkivat kõrget temp. ja paisumist.Gaasi rõhu võtab vastu kolvipõhi mis võib olla ikatpidi erinev.Sellega kindlustab kütuse ja õhu parema segunemise e. moodustub kvaliteetsem küttesegu.
4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+) -varas ebaseaduslik valdaja; (+) 6. Kohustuslik liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida: -kõigi sisepõlemismootoriga sõidukite suhtes (-) -registreerimisele kuuluva mootorsõiduki suhtes, mille lubatud liikumiskiirus on üle 15 kilomeetri tunnis (+) -sõiduauto, bussi ja veoauto suhtes, mis osalevad igapäevaselt teeliikluses (+) -mootorsõiduki suhtes, mis ei osale liikluses, kuid on registreeritud liiklusregistris; (+) 7. isik, kellele kuulub mootorsõiduk, mille suhtes ei ole sõlmitud lepingut, peab: -sõlmima liikluskindlustuse lepingu; (+) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile kolmekordse kindlustusmakse aja eest, mille
Füüsikas on ainelised ja abstraktsed mudelid. Ainelisi mudeleid tehakse siis, kui uuritav objekt on vaatlemiseks liiga suur või väike, näiteks DNA. Abstraktse mudeli puhul väljendatakse objekti või nähtust matemaatiliste avaldistega või mõttleiste ettekujutustega. Näiteks bioloogias kasutame DNA mudelit. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti või nähtuse selline omadus, mida saab arvuliselt kirjeldada. Füüsikalisteks suurusteks on keha mass, ruumala, liikumiskiirus, temperatuur ja elektrijuhtivus. Füüsikalise suuruse arvväärtuse kindlakstegemine on suuruse mõõtmine. Näiteks matemaatikas arvutame kehade liikumiskiirust ja keemias arvutame või mõõdame aine ruumala ja massi. Sl mõõtühikute süsteem on rahvusvaheline. Selle põhiühikutes on pikkuse, massi, aja, temperatuuri, elektrivoolu tugevuse ja valgustugevuse ühikud ning ka ainehulga ühik. Selles süsteemis kasutatakse kümne astmetega korrutamist või jagamist
kraatri läheduses kiirelt ning moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani) 6. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid
4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+) -varas ebaseaduslik valdaja; (+) 6. Kohustuslik liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida: -kõigi sisepõlemismootoriga sõidukite suhtes (-) -registreerimisele kuuluva mootorsõiduki suhtes, mille lubatud liikumiskiirus on üle 15 kilomeetri tunnis (+) -sõiduauto, bussi ja veoauto suhtes, mis osalevad igapäevaselt teeliikluses (+) -mootorsõiduki suhtes, mis ei osale liikluses, kuid on registreeritud liiklusregistris; (+) 7. isik, kellele kuulub mootorsõiduk, mille suhtes ei ole sõlmitud lepingut, peab: -sõlmima liikluskindlustuse lepingu; (+) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile kolmekordse kindlustusmakse aja eest, mille
4.2. Tööpink tuleb seisata: - töökohalt ajutiselt lahkudes; - rikete ilmnemisel tööpingi juures; - elektrienergia katkemisel; - tööpingi puhastamisel. 4.3. Liikuva laua ja surveseadisega lihvpinkidel peab lihvpingi ülemine töövaba osa olema kaitsega kaetud. 4.4. Pingil peab olema lihvpingi pingutamise ja töö ajal reguleerimise seadis. 4.5. Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvpingi kasutamine on keelatud. 4.6. Kui lindi rattad on malmist, ei tohi lihvlindi liikumiskiirus ületada 30 m/s. 4.7. Lindi ratastele panemisel peavad lindi liimimise kohad paiknema lindi käigu suunas. 4.8. Konveieretteandega laialindilistel lihvpinkidel peab lihvlint olema täielikult kaetud. 4.9. Detailide väljumise poolses otsas peab lihvpingil olema kaitse, mis takistab töölise käte sattumist lindi ja pingi kere töölaua vahele. 4.10. Pingi ketaste töövaba osa peab olema kaitstud. 4.11. Tugisuundlatt ja töölaud peavad olema kindlalt ja jäigalt kinnitatud nii, et nad ei
Tandemsilinder koosneb kahest järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrist. Sellise konstruktsiooni puhul kolbide poolt arendatavad jõud summeeruvad. Seda tüüpi silindreid kasutatakse kohtades, kus vajatakse suuri jõude, kuid kus seadme konstruktsioon ei võimalda kasutada suurema läbimõõduga silindrit. lööksilinder võimaldab saavutada suurt liikumisenergiat kolvi liikumiskiiruse suurendamise teel. Lööksilindri kolvi liikumiskiirus ulatub 7,5-10m/s (normaalsilindril ligikaudu 1-2m/s) Seda tüüpi silindreid kasutatakse stantsimisel, neetimisel jne. Lööksilindri poolt arendatav löögienergia on silindri mõõtmeid arvestades suur, sõltuvalt kolvi läbimõõdust 25500Nm. 27. Pöördsilindrid Hammaslatiga pöördsilindrit kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil
Hoova vasakpoolne ots nihutab ülespoole katarakti silindrit 16. Kuna õli kataraktis ei ole kokkususrutav ja drossel 17 on vähe avatud, siis esialgu katarakti kolb liigub ka ülespoole surudes kokku vedru 20 ja liigutades ülespoole ka hoova 19 vasakpoolse otsa. See liikumine kutsub esile hoova 19 pöördumise päripäeva ümber telje 6. Hoova parem ots liigub alla ja koos sellega ka juhtsiiber, mis hakkab sulgema õlikanaleid, mille tagajärjel servomootori kolvi liikumiskiirus väheneb ja kui juhtsiiber sulgeb kanalid täielikult servomootori kolb, hoob 15, katarakti silinder ja kolb ning hoob 19 seiskuvad. Vedru 20 on sel ajal kokku surutud. Peale seda, kui küttelatt on nihutatud väiksemale etteandele vihid langevad kokku liigutades varrast 5 allapoole. Samal ajal hakkab vedru 20 suruma allapoole hoova 19 vasakpoolset otsa ja katarakti kolbi 18. Katarakti kolvi liikumiskiirus on seda suurem, mida rohkem on avatud katarakti drosselklapp
· Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus Kaksiktuub - õliamortisaator kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava põhjaklapis asuva sisselaskeklapi kolvialusesse kambrisse, hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna
Kuna Ohmi seadus differentsiaalkujul on: j=vE , kus v mahueritakistus Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui Järelikult vE= nqvk , millest v= nqvk/E=nqu , kus molekulaarsed jõud ei tõkesta dipoolide u vabade laengukandjate liikuvus ehk suunatud orienteerumist elektriväljas. Molekulaarjõud keskmine liikumiskiirus ühikulise tugevusega vähenevad temperatuuri tõustes (viskoosus elektriväljas. kahaneb), kuid samas suureneb molekulide Järelikult, suurendades vabade laengukandjate soojusvõnkumine. Seega sõltub dipoolse liikuvust suureneb dielektrikutes elektrijuhtivus. dielektriku läbitavus elektriväljas temperatuuri 6. Mis on aatomite elektronegatiivsus? muutumisest ning mingil vahepealsel
Turbiin on see, mis paneb rootori pöörlema. Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel õhk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb. Mitmeastmelise kompressori läbinuna väljub õhk umbes 6 korda suuremal rõhul. Õhu temperatuur tõuseb selle protsessi käigus üle 2000 C . Kokkusurutud õhk läheb põlemiskambrisse, kuhu juhitakse ka kütust- petrooleumi või masuuti. Kütuse põlemisel kuumeneb õhk 20000 C piirimaile. Õhk kuumeneb jääval rõhul. Õhk paisub ja tema liikumiskiirus suureneb. Suure kiirusega liikuv õhk annab ära oma kineetilise energia turbiini rootori. Osa sellest energiast kulub kompressori käitamiseks, teine osa läheb aga vajaliku keha töölepanemiseks (autorattad, lennukipropeller). Seda saab ära kasutada ka reaktiivmootorina. Turbiinist suurel kiirusel väljapaiskuvad gaasid tekitavad reaktiivveojõu, mis paneb peamiselt liikuma lennukid. Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks
külmad hoovused suunduvad ekvaatori poole. 11.Hoovuste tähtsus: 1)Mõjutavad mandrite äärealade kliimat, mereline kliima. 2)Hoovusi kasutavad liikumiseks imetajad ja kalad. 3)Ühtlustavad maakera temperatuuri. 4)Veekeerised suurendavad vee hapniku varu, tõstavad põhjast üles mineraalaineid, mis on vajalik planktoni tekkes. 12.Lained tekivad, kui tuul paneb vee pinnakihi osakesed liikuma, mille kõrgus, pikkus, liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest, suunast. 13.Järskrannikul on lained suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. 14.Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes
sõnadest hydor vesi ja genao sünnitan, toodan. Tegelikult oli "põlev õhk" teada juba keskaja saksa arstile ja loodusuurijale Paracelsusele (XVIsaj), samuti oskas vesinikku saada juba 1660.aastal inglise teadlane Robert Boyl. Cavendishi katsete tulemusi kontrollis prantsuse teadlane 1783.aastal Antoine Laurent Lavoisier. Vesiniku aatom on kõige lihtsam keemiline element; lihtainena on vesinik kõige kergem gaas, millele on kõige suurem liikumiskiirus ~9000km/h; jahtumisel muutub vesinik madaltemperatuuril vedelikuks, mis on kõige kergem vedelik: ~15 (14,45) korda veest kergem; universumis on vesinik kõige levinum element, teda leidub kogu universumis- Päikesel, tähtedel, udukogudes ja maailmaruumis; Maa peal on vesinik seotud põhiliselt mitmete ühendite näol, kuid peamiselt veena maakera pinnal; gaasiline vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta mitte mürgine gaas, mis veeldub -271°C, anumas säilib vedelikuna 12
lööjat eraldava ruumi, lööja nägemisaisting, sellest lähtuv löömisotsus jne (aja pidevuse tõttu võib seda jada tihendada ja konkretiseerida erinevate sündmustega lõpmatuseni) . Milline on relatiivsusteoorias eeldatav lokaalsus, milline kvantmehaanika lokaalsus? Mis on lokaalsus relatiivsusteoorias? Erirelatiivsusteooria sätestab, et (eeldusel et jälgitakse põhjuslikkuse printsiipi) materiaalse osakese või informatsiooni liikumiskiirus ruumis ei saa ületada valguse kiirust. /Albert, lk 65/ See tähendab, et iga põhjuslikult seotud sündmuse vahel peab olema lõplik ajavahe. Kuna kahe ruumipunkti vahel (lõpliku kaugusega) kus asuvad sündmuses seotud objektid, saab sündmust põhjustav signaal levida lõpliku kiirusega (max valguse kiirus ) seega kulub lõpliku vahemaa läbimiseks lõpliku kiirusega ka lõplik ajavahe. Mis ongi lokaalsuse printsiip relatiivsusteoorias.
Õhutemperatuur: õhutemperatuuril *Mitte hoida avatuna uksi norm 20º - 24 º C tekkivad peavalud. ja aknaid ruumi eri Õhuniiskus: *Ebapiisav pooltes, et vältida norm 30-70% õhuniiskus võib tuuletõmbise teket. provotseerida *on võimalik kasutada Õhu liikumiskiirus ninaneelu puhurit põletikuliste haiguste tekkimist. *Madalamal temperatuuril (133 -163) tekib külmetumise oht. Valgustatus: Risk puudub I Pole nõutav Üldine. Loomulik valgus. Kohtvalgustus. Ventilatsioon: *Väsimus
Levinumad tõstukid on käärtõstukid ja teleskooptõstukid. Käärtõstukid ja teleskooptõstukid võivad olla nii vedavate kui mittevedavate ratastega. Vedavad rattad on vajalikud halvemate pinnakatetega ehitusplatsidel. Mullatöömasinad on peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Suurte mahtude juures on põhjendatud skreeperi kasutamine. Masin on efektiivne kuni 5 kilomeetri kaugusele materjali teisaldamisel, kuna masinal on suhteliselt väike liikumiskiirus. Masinas on ühendatud laadimis- ning tasandusmasin ja materjali veduk. Vaiatöömasinad ja seadmed. Vaiatöödel on kasutusel teenindustranspordina eelnevates peatükkides vaadeldud poolhaakes liikuvad treilerid ning erinevad veokid, nii kallurid kui madelautod. Tänapäeval on enima kasutusel puurvaia tehnoloogia. Spetsialiseeritud ehitusmasinad Spetsialiseeritud ehitusmasinad on pinnavee alandamise masinad ja seadmed,
PLANEEDID 1. Hiidplaneedid · Jupiter suurim planeet · Saturn · Uraan · Neptuun Gaasilised * Suur kaaslaste hulk 2. MAA tüüpi planeedid · Merkuur · Veenus · Maa · Mars Väikesed * tahked * Koor Kepleri seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda ellipsi, mille ühes fookuses on päike. · Kirjelda, kuidas muutub planeedi liikumiskiirus ning planeeedi ja päikesevaheline gravitatsioonijõud, planeedi liikumisel ümber päikese. - Mida kaugemal on Maa Päikesest, seda aeglasemini liigub Maa. Mida ligemal on Maa Päikesele, seda kiiremini liigub Maa. - Maa tiirlemine ümber Päikese toimub ellipsis kujuliselt. · Tsentrifugaaljõud(Fts) on võrdeline kiirusega · Gravitatsioonijõud(Fg) on pöördvõrdeline kaugsega. - Fts = Fg
Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. 2. Ala peab olema lainetuse eest kaitstud ei tohi mõõna ajal jääda kuivale. 3. Hoovuste liikumiskiirus peab olema piisav, et varustada vetikaid vajalike toiteainete ja puhta veega, soovitav kiirus on 20-40 m/min. 4. Tuleb eelistada kohalikku floorat st et looduslikult antud kohas kasvavad liigid annavad paremat saaki, kui introdutseeritud liigid. 5. Merepõhi peab olema jämeliivane, kaetud surnud korallriffidega või olema kivine/kaljune. Mudane põhi on täiesti sobimatu. Soovitav on, et looduslikult ei kasvaks sellel kohal rikkalikult makrofüüte. 6
2 Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2 m/s, pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Ülekoormatavus: Suruõhuajamid on tundetud ülekoormustele. Et täpsemalt määratleda suruõhu kasutusvaldkondi, on vajalik teada ka suruõhu puudusi ja kasutuspiiranguid. Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv.
2 Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2 m/s, pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Ülekoormatavus: Suruõhuajamid on tundetud ülekoormustele. Et täpsemalt määratleda suruõhu kasutusvaldkondi, on vajalik teada ka suruõhu puudusi ja kasutuspiiranguid. Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv.
• Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise • Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus Kaksiktuub - õliamortisaator kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava põhjaklapis asuva sisselaskeklapi kolvialusesse kambrisse, hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna
Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur · õhu suhteline niiskus · õhu liikumiskiirus · inimese aktiivsus s.o. soojaeritus · riietuse soojapidavus Rahulolematust oleks võimalik väljendada PPD indeksiga 11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse? Operatiivtemperatuur, CO2 sisaldus, niiskuse sisaldus, õhu liikumiskiirus. Neid mõõdetakse ruumi
Sellised amortisaatorid tagavad väga mugava sõidu ja rooli täpse töö. 2.4 Esiamortisaatorid 2.5 Tagaamortisaator 2.6 Õliamortisaator Kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava põhjaklapis asuva sisselaskeklapi kolvialusesse kambrisse, hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna
faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus • kiirgumine • aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? • ruumi sisetemperatuur • õhu suhteline niiskus • õhu liikumiskiirus • inimese aktiivsus s.o. soojaeritus • riietuse soojapidavus Rahulolematust oleks võimalik väljendada PPD indeksiga 11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse? Operatiivtemperatuur, CO2 sisaldus, niiskuse sisaldus, õhu liikumiskiirus. Neid mõõdetakse ruumi
Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed optilised nähtused nagu virmalised. 17. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende põhjused Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja
teineteisest mööduda. 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Tõstuk millel on mastil mitu lüli ja saab tõsta üsna kõrgele lisaks veel kallutada ettepoole ja tahapoole. Lükandmastiga tõstukeid toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2t - 3,2t. Veomootorite võimsused on tavaliselt vahemikus 4,0 - 6,0kW, kiirete tõstete võimaldamiseks on hüdraulika pumba mootorite võimsused vahemikus 10,0 - 11,5kW. Tavaliselt on liikumiskiirus kuni 12 km/h, kiirematel kuni 16 km/h. 6. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini? On mõeldud siiski siseladude jaoks , mitte välistingumustes töötamiseks, saab liikuda kitsastes koridorides ja tõstab üsna kõrgele kuni 4,8 m ja 1,2 t 7. Kirjeldada tugiratastõstukit. Kõikide tugiratastõstukite puhul eeldatakse, et kauba paigutamisel teisele riiulikorrusele ja kõrgemale kasutatakse esimesel korrusel, standardseid
rasvakiht. Vaalapoeg joob päevas ära tervelt 600 liitrit emapiima. Poega toidetakse seitsmekuuseks saamiseni, mil ta on 15 meetrit pikk ja arenevad välja kiusplaadid. Antarktika lähistel ringi liikudes toituvad sinivaalad eranditult planktonist, nad võivad seda isegi päeva jooksul 425kg ära süüa, arktilistes vetes aga lisaks veel kolmest liigist vähkidest. Planktoni esinemistihedus on jäistes vetes 20 korda suurem kui troopilistes. Sinivaala liikumiskiirus on 20-30km/h. Sinivaalad sukelduvad kuni 500m sügavusele ja võivad vee all olla isegi kuni 2 tundi. Sinivaal on vaalapüüdjate põhieesmärk. Tema keha töödeldi ümber rasvaks ja kiusplaatidest tehti korsette. 1930-´31 aastal tapsid vaala - püüdjad Antarktikas ära u. 30 000 sinivaala. Praegu nende arvukus kasvab, kuid sinivaalu on alles siiski u. 10 000. Sinivaalade kaitsele pühenduvad paljud looduskaitse organisatsioonid. Sinivaalad elavad kuni 80-aastaseks. Keskkond:
otsastada(stoosida) Kuidas eemaldatakse paberipakk trükimasinast? Nimeta poognate väljatoomisseadmete nimetused joonisel: Poognate väljamistransportööride kärude haarakud 1 võtavad poognad trükisilindrilt 3 ja lähenedes vastuvõtustaaplile 4 tõmmatakse poogen 5 vastu pidurdavat vaakumvõlli 6 mille ringkiirus on väiksem, kui transportööri kiirus. Kärurullik 7 läheb liikumatu nuki 7 alla ja avab haarakud. Poogna eesserv vabaneb haarakust ja tema liikumiskiirus väheneb pidurdusvõlli kiiruseni. Inertsi mõjul liigub poogen eestõkisteni 9 ja põrkudes vastu neid langeb staapellauale. Poognate paremaks juhtimiseks on kasutusel puhumisseaded 10 ja 11 või spetsiaalne mehhanism - poognaladustaja 12. Poognad staapellaual otsestatakse eestõkisega 9 ja tagavinkliga 13 ning külgedelt külgvinkliga 14. Paberivirn, mis asub staapellaual 15, automaatselt laskub allapoole, vastavalt trükitava paberi paksusele. Mida
Kuidas me neid mõõdame? 21 Mida tähendab võrdeline sõltuvus? Mõned head näited. 22 Kuidas modelleerida neid füüsikalisi suurusi, mille juures suund on oluline (kiirus, jõud)? 23 Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Üks hea võrdlus. 24 Milline on matemaatika ja füüsika suhe? 25 Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. 26 Mis on liikumine? Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada? 27 Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus? 28 Mis on kiiruse muutumise kiirus? Miks see nii oluline on? 29 Milles on aine ja välja erinevus? 30 Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega? 31 Mis põhjustab muutusi liikumises? 32 Kuidas keha mass mõjutab keha liikumist, eelkõige liikumise muutumist? 33 Mis on jõud? Mis on inerts? --------------- 34 Mis on printsiibid? Kas printsiibid kirjeldavad või juhivad maailma? 35 Millest Maailm koosneb? 36 Mida tähendab energia jäävus? VASTUSED:
*passaat hoovused idast läände *läänetuulte hoovused läänest itta ja sellest hargnevad külmad hoovused ekvaatori poole 11. Hoovuste tähtsus Hoovused on tähtsad, sest ühtlustavad maakera temperatuuri, neid kasutavad liikumiseks kalad ja imetajad, nad mõjutavad mandrite äärealade kliimat ning veekeerised suurendavad vee hapniku varu. 12. Millest tekivad lained? Lained tekivad, kui tuul paneb vee pinnakihi osakesed liikuma, mille kõrgus, pikkus ja liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest ja suunast. 13. Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul Järskrannikul lained suure energiaga, ülekaalus lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. 14. Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel
ja ajal. 1. Klienditeenindus ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. 2.Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis- või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega. 3.Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null. Ladustamine on vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. 9. Klienditeenindus logistikas Klienditeenindus ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. Logistika ülesandeks on täita kulude ja teenindustaseme tasakaalustaja rolli. Samal
Tööandja kohustused seoses müraga: Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel. Müraprobleemide lahendused Kuidas kaitsta töötajaid müra eest? 6
spooni paksus üle 2 mm kulunorm 120-130 g/m 2 3.1.1. Liimi pealekandmise seadmed on toodud alljärgnevas tabelis Parameetrid 2LV20 "Raute Tööosa pikkus, mm 2000 Valtsi läbimõõt, mm 300 Tooriku mõõdud, mm: suurim laius 1830 paksus 0,3-60 11 spoonil. liikumiskiirus, m/s kuni 0,67 Gabariitmõõdud, mm: pikkus 2800 laius 1000 kõrgus Liimi pealekandmise seadmete arv on arvutatav valemiga n= Q1 19380 = = 1,95 u l s b p W t p 3600 k t k m 0,67 * 0,0012 * 1 * 280 * 2 * 8 * 3600 * 0
Levinumad tõstukid on käärtõstukid ja teleskooptõstukid. Käärtõstukid ja teleskooptõstukid võivad olla nii vedavate kui mittevedavate ratastega. Vedavad rattad on vajalikud halvemate pinnakatetega ehitusplatsidel. Mullatöömasinad: Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Suurte mahtude juures on põhjendatud skreeperi kasutamine. Masin on efektiivne kuni 5 kilomeetri kaugusele materjali teisaldamisel, kuna masinal on suhteliselt väike liikumiskiirus. Masinas on ühendatud laadimis- ning tasandusmasin ja materjali veduk. Vaiatöömasinad ja seadmed: Vaiatöödel on kasutusel teenindustranspordina eelnevates peatükkides vaadeldud poolhaakes liikuvad treilerid ning erinevad veokid, nii kallurid kui madelautod. Tänapäeval on enima kasutusel puurvaia tehnoloogia. 6 Spetsialiseeritud ehitusmasinad Teedeehitusmasinad: teedeehitusel on laialt kasutusel eelnevalt vaadeldud buldooserid,
ruumis, kus tegevus eeldab käte pesemist või kus käed määrduvad õppetöö käigus. Sooja vee temperatuur peab olema vähemalt 37 °C ning toidunõude pesemisel vähemalt 65 °C. 2. Optimaalne õhutemperatuur õpperuumis on 22 °C ± 3 °C, kuid võimlasaalis 18 °C ± 3 °C ning dusiruumis 25 °C ± 2 °C. Kõikides õpperuumides peab olema olmetermomeeter. 3. Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 3070%. 4. Õhu liikumiskiirus ruumides peab olema väiksem kui 0,21 m/s. 5. Siseõhu süsihappegaasi sisaldus õpperuumides õppepäeva viimase tunni lõpus ning aula ürituse lõppemisel ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus. 6. Tööõpetuse ruumides tuleb õppetöökohtadel vajaduse korral kindlustada kohtventilatsioon. Ruumide sisustus 1. Õpilasel peab olema mugav koolipink või koolilaud ja iste, mis vastab tema kasvule. 2
• Hüdrauliliselt juhitavad vastuklapid (Süsteemiosade lukustamiseks • Koormuse hoidmiseks• Lekkevaba täituri hoidmine fikseeritud asendis) • Alarõhuventiilid (Silindrite eeltäitmine • Süsteemiosade eraldamine) 5. Vooluhulga ventiilid – tüübid, omadused Drosselid: • Sõltuvad rõhust » Viskoossusest sõltuvad » Viskoossusest sõltumatud (Sobib konstantsel koormusel ja Sobib kui muutuv liikumiskiirus ei ole oluline) • Vooluhulga regulaatorid: • Rõhust sõltumatud » Viskoossusest sõltuvad » Viskoossusest sõltumatud (Vooluhulga hoidmiseks rõhukompensaator ja Kahe ja kolme liiteavaga ventiilid) 6. Rõhuventiilid – tüübid, omadused Rõhupiirajad – piiravad sisendrõhku (Lihtne klapp-vedru tööpõhimõte • Klapp tüüpi – hea tihedus • Siiber tüüpi – täpne väikestel vooluhulkadel
Buldooseri kaalu saate Lisa1 tabelist soovitusliku buldooseri margi järgi. Valemiga (1) arvutatakse nüüd üldine takistus F. 2. Masina valiku õigsuse kontroll. Selleks arvutatakse mootori vajalik võimsus F v1 121720,383*0,89 P = ------------ = ------------------------ 0,925 milles F - üldine takistus = 121720,383 N; v1 - masina liikumiskiirus esimesel edasikäigul =3,2/3,6=0.69 m/s; - masina transmissiooni kasutegur, roomiktraktoritel enamasti piirides 0,9...0,95. Valik on õige, kui saadud vajalik võimsus P< Pef so valitud masina mootori effektiiv- võimsusest. P = 117,114 kW, mis on suurem mootori efektiivvõimsusest. Valik ei ole õige. Vähendan laastu paksust, uueks paksuseks võtan 0,3 m. Arvutan uuesti: F1 = kbh l =35000*3,185*0,30=33442,5 N
liiguvad bussid ja suured kaubaautod, mis liigutavad korraga suure hulga inimesi või kaupu ühest linnast teise. Linnades on väiksemad teed ja liiklus on aeglasem, mida mööda sõidavad linnaliini bussid ja väikekaubikud, et inimesed ja kaup sihtkohale lähemale toimetada. Lisaks on linnas jalgratta ja kõnniteed, mida mööda liiguvad inimesed või jalgratturid. Et päris sihtkohta jõuda, peab liikuma mööda treppe ja koridore, mis on kitsad ja milles liikumiskiirus väike. Kõik sama kehtib ka elektrisüsteemis, kus tee laiust või sõitvate autote hulka mõõdetakse voltides. On olemas suured elektriliinid (Eestis 330 000 V, mujal ka 500 000 V), mis ühendavad suured elektrijaamad ja tarbimispiirkonnad omavahel (nagu kiirteed). Nendest väiksemad on madalamal pingel liinid väiksemate linnade või linnaosade vahel (35 000 - 110 000 V), millele vastaksid üherealised sõiduteed. Asulate sees jaotatakse elektrit pingel 6 000 -
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Nool Turunduse olemus Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: - turuuuringuid, - toote/teenuse kujundamist, - turustuskanalite valikut, - hinnapoliitikat, - müügi toetamist ja - müüki ennast. Turunduse eesmärgiks on tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundustegevus algab pikalt enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele (Joonis 1), kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Joonis 1 Kliendi vajadusi arvestav turunduse juhtimine Turunduse rolliks on mõjutada nõudluse suurust. Turunduse eesmärgiks ei ole mitte ühekordselt müügitehingult maksimaalse kasu saamine, vaid vastastikku kasulik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
