Mootori ehitus (0)

5 VÄGA HEA

Vajalikud eelteadmised ..
Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab .

Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda .

Gaasid kokkusurumisel kuumenevad .

Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad .
Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne .
Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga .
Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad ..
Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris .
Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alumise surnud seisu vahel .
Põlemiskambri maht : ruumala , mis jääb pealepoole kolbi , kui kolb on ülemise surnud seisus .
Silindri töömaht : ruumala , mis jääb silindris ülemise ja alumise surnud seisu vahele .
Silindri üldmaht : ruumala , mis jääb silindris pealepoole kolbi , kui kolb on alumises surnud seisus .
Mootori töömaht e litraaž : mootori kõikide silindrite töömahtude summa , See näitaja iseloomustab mootori suurust ja järelikult ka võimsust .
Surveaste : näitab , mitu korda vähendab ruumala silindris , kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse . Surveaste on üks tähtsamaid mootorit iseloomustavatest .
Mootorite liigitus ..
Mootor on mehaanilise energia allikaks ja on vajalik autode , traktorite ja liikurmasinate liikumapanemiseks .
Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel :

Otstarbe järgi : veovahendite ja kohtkindlad mootorid
Töötsükli järgi : kahe või neljataktiline mootor .

Töösegu süütamisviisi järgi : elektrilise sundsüütega mootorid ( karbulaator-ja gaasimootorid ) ning kompressioonite

Silindrite arvu järgi : ühe –ja mitmesilindrilised ( kahe -,kolme-,nelja-,viie-,kuue jne . – silindrilised ) mootorid .

Silindrite paigutuse järgi : üherealised püstsilindritega , üherealised kaldsilindriga , mille silindrite telg ..

Sisepõlemismootori töötsüklid ..
Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle .
Neid protsesse on neli :

Sisselase –silindri täitmine küttesegu või õhuga
Gaaside kokkusurumine
Gaaside põlemine ja paisumise ( silindris toimub töö ) .
Heitgaaside väljalase

Mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli kahe pöördega ehk nelja kolvikäiguga , nimetatakse neljataktiliseks sisepõlemismootoriteks .
Kahetaktilisteks mootoriteks nimetatakse mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli ühe pöörde ehk kahe kolvikäiguga .
Neljataktilise mootori töötsükkel ..
Tsükli vaatlemisel lähtutakse sellest , et iga järgnev protsess algab ja lõpeb kolvi surnud seisus ( kas ülemises surnud seisus või siis alumises surnud seisus ) .
Sisselasketakt e .sisselase :
Survetakt e . surve :
Töötakt e . gaaside põlemine ja paisumine :
Väljalasketakt e . väljalase :
Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi :

Ülelaadimiseta
Ülelaadimisega

Jahutusviisi järgi :

Vedelikujahutus
Õhkjahutus

Töötsükkel :
Protsesside kogum , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle.
Takt :

Töötsükli osa , mis toimub kolvi ühe käigu jooksul .

Surveaste :

Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe .

Mootori ehitus :

Väntmehhanism
Gaasijaotusmehhanism
Jahutussüsteem
Õlisüsteem
Toitesüsteem
Süütesüsteem

Väntmehhanism :

Võtab vastu kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks .
Kaanega kaetud silinder .
Kolb koos rõngaste ja sõrmedega .
Keps .
Väntvõll .
Väntmehhanismi baasdetail .
Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid .

Kolvigrupp :

Kolb
Kolvirõngad
Kolvisõrm
Keps
Kuumenemisel paisub kolb sõrme suunas rohkem , sest kolvisilma ümber on rohkem metalli .
Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas .

Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel :
Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad :

Sisselaskeaken
Väljalaskeaken
Läbipuhumisaken

Referaat Atkinsoni tsükliga mootor
Väntmehhanismi osad:

Plokk
Plokikaas
Karter
Kolb( kolvid )
Keps( kepsud )
Väntvõll
Laagrid
Kolvirõngad
Hooratas
Kolvisõrm
Kepsulaager

Mootoriplokk :
Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist
Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga
Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks.
Väntvõll:
On jõumomenti edasikandev masinadetail.
Mootori keps:ühendab väntvõlli kolviga.
Kolb:võtab vastu töötakti ajal gaaside paisumisel tekkiva rõhu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu väntvõllile.Kolvi liikumiskiirus on ebaühtlane surnud seisus 0 ja keskel max.Selline kiiruse muutumine igal käigul tekitab suure inertsjõu.Nende jõudude suurus sõltub kolvi ja tema osade detailide kaalust ja sellest kui kiiresti pöörleb väntvõll. Eelpool nimetatud asjadele peab kolb taluma ka gaaside põlemisel tekkivat kõrget temp. ja paisumist.Gaasi rõhu võtab vastu kolvipõhi mis võib olla ikatpidi erinev.Sellega kindlustab kütuse ja õhu parema segunemise e. moodustub kvaliteetsem küttesegu.
Kolvi külgedele on treitud kahte tüüpi rõngad surve ning õlirõngad.Surve omad tihendavad silindri lõtkusid ja ei lase gaase karteriruumi.Õli omad pühivad seintelt karterisse üleliigse õli mis on paisatud kiire väntvõlli pöörde poolt.
Howautowork.com
Gaasijaotusmehhanism:
Ül on varustada silindreid värske kütuseseguga või õhuga ning eemaldada silindrist vanad töötanud gaasid.
Gaasijaotusmehhanism koosneb:

Jaotushammasrattad
Nukvõllid
Ülekandeseadmed,tõukurid,nookurid,tõukurvarrdad
Klappid

Tüübid:

Püstklappidega mootor: SV(side valve )
Rippklappidega: OHV(overhead valve)
Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft ) mõnikord ka SOHC( single overhead camshaft)
Kahe ülanukkvõlliga DOHC (double overhead camshaft) mootorid

Nukkvõll

Reguleerseib

Vedrutaldrik

Tõukur

Vedru

Klapisääre tihend

Klappijuht puks

Sisselaskeklapp

Klapipesa

Väljalaskeklapp
Hüdrotõukur:

Tõukuri korpus

Välimine plunžer

Sisemine plunžer

Kuulklapp

Sisemise plunžeri tagastusvedru

Kuulklappivedru
Klapi osad ja kinnitused

Poolitatud lukustuskoonus

Vedrutaldrik

Klapivedru

Klapp

Klappisääre tihend

Klapi juhtpuks

Klapipesa
s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal
hüdrokombensaator nookuri juures
Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga on kasutusel ka hüdrotõukurid.Nende eeliseks on see et mootori kasutusaja jooksul ei ole vaja enam klappide paisumisepilu regueerida.
Muutuvate gaasijaotusfaasidega gaasimehanismid(VTC-variable timing camshaft).

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mutter Õppematerjali autor

mootor kolb silindris väntvõll keps väntvõlli sõrme mootorid töötsükkel

Sarnased õppematerjalid

odt

Automootor

Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas

Auto õpetus

doc

Automootor

1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor

Auto õpetus

docx

Automootor

Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem.................................................................

Auto õpetus

doc

Sissejuhatus autotehnikule

1 Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel

Auto õpetus

doc

Sisepõlemismootor

nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis

Füüsika

docx

Mootori ehitus

Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks

Auto õpetus

doc

Auto mootor

Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid;

Auto õpetus

pdf

MOOTOR ja selle kasutamine

SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Mootoriplokk 2. Plokikaas

Tehnoloogia

Rohkem sarnaseid