Sõidukite värvimise eeltöö kirjeldus (0)

Eeltöö Õpilane :    Juhendaja :  Valdur  Tartu 2014


Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel  jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest  kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad  mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase  leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku  vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas  vees leotusaine hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada). Suvist leotusainet  loputa alustades katusest ning liikudes allapoole (loputatud pinnale ei satu enam  leotusainet ja vee kulu väheneb). Putukate eemaldamiseks kasuta spetsiaalset vahendit! Pihusta segu pinnale, lase  mõjuda ning loputa tugeva survega. Vajadusel hõõru spetsiaalse putukasvammiga. Pesemine Pese autot plusstemperatuuril aga mitte kuuma päikese all, sest siis tekivad inetud  kuivamislaigud. Kõigepealt loputa autolt survepesurit (voolikut) kasutades lahtine  mustus ja tolm. Pese auto śampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi.  Svamm ei ole parim pesemisvahend. Loputa auto puhta veega alustades katusest ja  liikudes allapoole.  Shampoonilahust (1 korgitäis ämbri vee kohta) tee valmis vaid ühe auto jagu.  Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda;  Pese oma süsteemi järgi (näit. 1 uks korraga). Jälgi, et kõik pinnad saaksid  pestud;  Loputa hoolikalt ka tihendivahesid, iluliistu aluseid pragusid jne;  Ära kasuta kodu- ja üldpesuaineid, sest need vähendavad liigselt vee  pindpinevust: vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle;  Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid;  Loputa madala veesurvega, võimalusel otse voolikust. Väldi vee tolmu!  Nii voolab kuivades autolt suurem hulk vett ise ära;  Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole;  Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid  paberiga. Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid. Kuivata ka uksevahed.


Pahteldamine   Firmateenindustes on reegel: pahtlikiht mitte üle 3mm - hakkab niiskust korjama. 
Soovituseks veel, et käsitsi ilma sileda klotsita lihvides võib pärast värvimist leida 
mittevajalikke nõgususi - seda tuleb vältida! Pahteldatud pind lihvitakse kas masinaga või käsitsi kasutades paberit p80/150. 
Lihvimine masinaga kuivalt/käsitsi kuivalt/käsitsi märjalt - p120-150/p120-150/p180-
220. NB! Liivapaberite suuruseid tuleb hoolega jälgida, et head tulemust saavutada. 
P80-ga võib olla küll väga lihtne töödelda, aga krunti sinna peale lasta ei tohi (esialgne
tulemus on küll hea, kuid paari kuu pärast löövad väga sügavad jutid välja, kuna 
krunt/värv/lakk kuivavad väga kaua takkajärgi) Pritspahtel + kontrollmust. Pritspahtlit ei tohi kunagi halja metalli peale lasta (ükskõik 
kui vähe seda pahtlilaikude vahelt näha on), vaid kindlasti tuleb vahele lasta 
happekrunt ja oodata normaaltemperatuuri juures 10-15 min. enne pritspahtli laskmist. Pritspahtlit ei pea iga kord kasutama, vaid ainult suuremate kahjustuste korral 
Väiksemate kahjustuste puhul piisab täitekrundist. Täitekrundi lihvimine - masinaga 
kuivalt=p320-360/käsitsi kuivalt=p320/käsitsi märjalt=p400-500 Pritspahtel lihvitakse käsitsi või masinaga p150/240. Võib ka pritspahtlit kohe lükata veega p600/800 ja metallik p600/800 ning kruntida. 
Lihvimine masinaga kuivalt= p240-280/käsitsi kuivalt=p240/käsitsi märjalt=p240-320. Matistamine 1) Alküüdvärvi alla: masinaga kuivalt=p400/käsitsi kuivalt=p360-400/käsitsi 
märjalt=p600-800 2) Metalliku alla: masinaga kuivalt=p500/käsitsi kuivalt=-/käsitsi märjalt=p1000-1200 Tolmust puhastamine (õhuga).


Kruntimine Olulisemad reeglid krundi pihustamisel:  HVLP värvipüstoli vähendatud pihustusrõhu tõttu peab püstoli ja krunditava  pinna vahekaugus olema ligikaudu 10…15 cm; Krundi õige pihustamine   Pihustamisel tuleb püstolit hoida pinna suhtes 90o nurga all ja tema  liikumiskiirus peab olema ühtlane;  Pihustamisel tekitatakse ühtlased paralleelsed krundi triibud ülekattega kuni  75% Ülekate krundi pihustamisel   Enne pinna kruntimist tuleb pihustada krunti detaili servadele. Välisservade  puhul hoitakse püstolit vahetult serva ees. Sisenurkade puhul pihustatakse  krunti eraldi igale nurka moodustavale pinnale (nurgast alustades ja nurgaga  lõpetades). Esmalt kaetakse vertikaalne ja seejärel horisontaalne pind;  Kui nõutavat kihi paksust ei saavutata ühe töökäiguga, pihustatakse järgmine  kiht. Seejuures tuleks vaheldumisi kasutada horisontaalset ja vertikaalset  pihustamist. Peale kruntimist ja kuivatamist näeb detail välja nagu fotol kujutatud. Käsiklotsi ja 
liivapaberiga P 320… P 400 lihvitakse täitekrunti/ pahtli täiteainet kuni see on tasane 
ja sile.


Lihvimise kvaliteeti kontrollitakse tahmaga. Eemaldatakse tolm ja kantakse peale  kontrolltahm. Nüüd tuleb käsitsi lihvida kõik need alad, kuhu lihvimismasinaga ligi ei  pääse (randid, servad jne.). Seejärel lihvitakse kogu täitekrundi piirkond ekstsentriklihvijaga (võnkeamplituud 3… 5 mm) kasutades P 400 … P 600 karedusega kettaid ja keskmise  tugevusega liivapaberi toetustalda. Kasutatud materjalid : http://t-lab.planet.ee/eeltoo/ http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2933/Ettevalmistus
%20varvimiseks.zip/pesemine.html http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268 http://autoblogi.blogspot.com/ http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2933/Ettevalmistus
%20varvimiseks.zip/krundi_pihustamine.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2933/Ettevalmistus
%20varvimiseks.zip/krundi_lihvimine.html