Müra, müra põhjused,vältimine ja töötajakaitse (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Ester Pedosk
011MT
Müra , müra põhjused,vältimine ja töötajakaitse
Juhendaja : Heikki Eskusson
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................3
Mis on müra.................................................................................................................4
Müra allikad..................................................................................................................5
Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................5
Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................6
Müraprobleemide lahendused....................................................................................7
Kokkuvõte...................................................................................................................8
Kasutatud kirjandus....................................................................................................9
Sissejuhatus
Antud referaat püüabki tähelepanu juhtida mürale kui tervisekahjustajale. Referaat räägib müra sisust, müra allikatest, tööstusmürast,kontorimürast,vaba-aja mürast ning milliseid kahjustusi võib müra inimeste tervisele tekitada. See referaat näitab ka tööandjate kohustusi töötajate ees . Ning on välja toodud ka lahendusviisid, mis aitavad müra tagajärgesid ennetada.
Mis on müra?
Müra on liiga vali, ebameeldiv või segav heli.
Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Kuid millal on tegemist tervisekahjustamisega? Selle kohta on öeldud, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik.
Mürataset mõõdetakse detsibellides – dB. Kui müratase ületab 85 dB, siis see on alati tervisele kahjulik – tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Sel juhul ka kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist selle originaalkujul.
On täheldatud, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd inimene teeb, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik.
Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest:
heli intensiivsusest (dB);
sagedusest (Hz);
müra kestusest ja jaotusest - müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul;
kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi - näiteks aastate vältel).
Müra allikad:
2.1. Tööstusmüra
Kõige aktuaalsem on mürakahjustus tööstuses. Tegemist on müraga, mille kutsuvad esile mitmed masinad , seadmed , mehhanismid jms.
2.2. Kontorimüra
Võimalik, et mitte töö ei tekita alati stressi, vaid hoopis kontorimüra võib olla see, mis ajab inimesi “hulluks”.
Vaikse kontorimüra uuring näitab, et see võib põhjustada stressi ja muuta raskeks keerulisema töö tegemise. Tegemist on müraga, millega enamus inimesi iga päev kokku puutub, alates kontoritehnikast ja lõpetades inimeste vestlusega. Uuringu tulemused on avaldatud teadusajakirja Journal of Applied Psychology viimases numbris.
2.3. Vaba aja müra
Oli aeg, kus müra seostati ainult teatud kindla keskkonna - vabrikuga. Tänapäeval ahistab ta meid juba kõikjal. Seega võib müra kahjustav mõju tabada meid ka mujal kui tööl. Uuringud on näidanud, et kõrva-klappides kuulatava muusika intensiivsus võib ulatuda kuulmekäigus 115 dB-ni.
Mürast tingitud tervisehäired
Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska ettegi arvata ning seoses müra suurenemise ja levikuga igapäevases elus on teadlased püüdnud määratleda selle mõju inimestele.
Näiteks müraga tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks.
On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist.
Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised.
Mürast tingitud üldised tervisehäired:
kõrgvererõhutõbi
südameveresoonkonnahäired
peavalu
unetus
väsimus
lihaspinge
stress
kontsentratsioonihäired.
Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. Kuulmisele mõjub kahjulikult juba 85 dB-ne müra, mis on veidi väiksem kui liiklusmüra tipptundidel. /8/ Oluline on teada, et kuulmist kahjustab rohkem pidev müra kui sagedaste pausidega ekvivalentse helienergiaga müraekspositsioon.
Tööandja kohustused seoses müraga:
Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid , õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus , raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö.
Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel.
Müraprobleemide lahendused
Kuidas kaitsta töötajaid müra eest?
Eeskätt on soovitatavad tehnilised ja töökorralduslikud lahendused, individuaalkaitsevahendeid tuleb kasutada viimases järjekorras;
soovitav on müraallikas eemaldada või seda vähendada;
soovitav on masinate ja seadmete korralik hooldus . Müra põhjustavad seadmetes ja masinates vabalt liikuvad osad. Regulaarne hooldus aitab vältida seadmes vabalt liikuvaid osi;
vajalik on töögraafikud nii korraldada, et töötajad oleksid võimalikult vähe müra kahjustava toime all;
mürarikasteks töödeks on soovitav eraldada eraldi ruumid;
uute seadmete ostmisel on vaja passist vaadata, milline on nende
müratase normaalse töö korral;
mürarikka töö või harrastuse juures tuleb kanda pidevalt mürakaitsevahendeid - kiivrit, kõrvaklappe või kõrvatroppe;
mitu ventilaatorit - toiteblokki, protsessorile, graafikakaardile ja vahel ka mujale. Samuti tekitab müra kõvaketas. Kokkuvõttes on teil laual arvuti, mis sumiseb nagu mesilaspesa. Kõvaketta poolt tekitatavast mürast vabanemiseks on vaid üks võimalus - kasutada võimalikult vaikset mudelit.
Käesoleval ajal läheb arenenud riikides üpris raskelt võitlus müraga - isegi paljud uued masinad tekitavad endistviisi suurt müra, sest nende konstrueerimisel pole silmas peetud müra vähendamise vajadust, vaid tootlikkuse suurendamist. /2/ Sellest võib järeldada, et ettevõtted pole siiamaani teadvustanud endale töötajate tähtsust kui edu tagajat. Sest, mis on ettevõttele kasulikum, kui mitte tervislik ning rahulolev töötaja. Selleks, et seda saavutada, tuleb kasutusse võtta mitmeid müra ennetavaid või müra summutavaid võtteid. Nendest oli meil juba eelnevalt juttu.
Puhkuseseadus loetleb terve rea tervist kahjustavaid tegureid, mille olemasolu pikendab puhkust. Nii saavad lisapuhkusepäevi kaevurid , mürgiste ainetega kokkupuutuvad ning tolmu, vibratsiooni ja müra käes, samuti liiga soojas või külmas töötavad inimesed.
Kokkuvõte
Müra on heli, mis on häiriv, vali ja ebameeldiv. Inimesed ei pruugi koheselt müra kahjulikkust tunnetada, kuid müra tekitab tervisekahjustusi. Peamisteks müra allikateks on tööstusmüra, kontorimüra ja vaba aja müra. Nendest esimene ehk siis tööstusmüra võib nimetada kõige aktuaalsemaks ning selle müra kutsuvad esile üldiselt mitmesugused masinad ja seadmed. Mürast võib tekkida väga mitmeid tervisehäireid, mida inimene ei oska ettegi arvata. Üldisemate näidetena võiks välja tuua veresoonte kokku tõmbumine, naha kahvatumine, lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus. Inimesed muutuvad ka müra pärast kergesti ärrituvaks ning rahutuks.
Kasutatud kirjandus
1) http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/leht/97/11/13/sotsiaal.ht m
2) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/3linnastumine/saastus3.ht m
3) http://www.miksike.ee/lisa/6klass/3linnastumine/myra.ht m
4) https://www.riigiteataja.ee/akt/163756
5) http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/fuusikalised-tegurid/mura.html
6) www.innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted/Myra.doc