Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva-Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele (0)

1 Hindamata
Punktid
Järva-Jaani Gümnaasium
Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva-Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele
Rasmus Roos
Järva-Jaani Gümnaasium 2013

Sisukord


Nõuded kooli maa- alale 3
Koolihoone ja kooli ruumid 3
Ruumide korrashoid 3
Õpperuumid 4
Tualett - ja duširuumid 4
Õpilaskodu ruumid 5
Ruumide valgustus 5
Ruumide veevarustus ja sisekliima 6
Ruumide sisustus 7
Kasutatud allikad 8

Nõuded kooli maa-alale


  • Koolil peab olema omaette maa-ala.
  • Kooli haljastus ei tohi takistada õpperuumide valgustatust ning haljastuses ei ole lubatud kasutada mürgiseid taimi.
  • Pimedal ajal, kui koolis toimub tegevus, peavad kooli juurdepääsuteed ja tegevuseks kasutatav ala olema valgustatud.

    Koolihoone ja kooli ruumid


  • Kooli ruumidena käsitletakse õpperuume, õpperuumi abiruume, aulat, söögisaali, tervishoiuteenuse osutamise ruume , taastusruume ja koridore, võimlemissaali abiruume, riidehoiuruume, tualett- ja duširuume, abipersonali ruume ning õpilaskodu ruume.
  • Kooli ruumides peab olema võimalik ohutult läbi viia õppetööd, harrastusi või muid vajalikke tegevusi.
  • Koolihoone aknad peavad olema ohutud , võimaldama pesemist ja vähemalt üks kolmandik neist peavad olema avatavad, et tuulutada ruume.
  • Trepiastmete kattematerjal ei tohi olla libe.
  • Koolihoone asend peab tagama õpperuumides optimaalse loomuliku valgustuse.
  • Õpilaste toitlustamiseks kasutatavas söögisaalis peab olema vähemalt 0,75 m2 põrandapinda iga üheaegselt söögisaali kasutaja kohta. Söögisaalis või söögisaali vahetus läheduses peab olema võimalus enne sööki hügieeniliselt käsi pesta ja kuivatada.
  • Tervishoiuteenuse osutamiseks peavad olema nõuetekohased ruumid

    Ruumide korrashoid


  • Kõiki kasutuselolevaid õpperuume ja õpilaskodu õppimisruume, puhkeruume ning magamistube peab iga päev niiskelt puhastama. Tualett- ja duširuume, koridore ning teisi ruume puhastatakse vastavalt määrdumisele.
  • Aknaklaaside välispinda pestakse vastavalt määrdumisele.
  • Puhastusaineid, -vahendeid, -seadmeid ja desinfektante hoitakse selleks kohandatud ja piisava õhuvahetusega ruumis.
  • Õpilasi ei tohi rakendada tualettruumide puhastamisel ning põrandate, valgustite ja akende pesemisel .



    Õpperuumid


  • Õpperuumid peavad olema ohutud ja õpperuumis läbiviidav tegevus peab vastama ruumi mõõtmetele, sisustusele ja tingimustele.
  • Õpperuumid võivad asuda kõigil põhikorrustel.
  • Õpperuumide kõrgus peab olema vähemalt 2,5 m ja pindala vähemalt 1,7 m2 õpilase kohta.
  • Seinad peavad olema pestavad ja kaetud mitteläikiva kergesti puhastatava materjaliga .
  • Õpperuumi pääs ei tohi olla läbi teise õpperuumi ning õpperuum ei tohi olla läbikäidav, välja arvatud keemia-, füüsika- ja teised õppeainekabinetid ning tööõpetuse ruumid, kust on pääs õpperuumi abiruumi.
  • (Keemiakabineti abiruum peab asuma klassitahvli poolel. Abiruum peab olema kahe uksega, millest üks avaneb keemiakabinetti ja teine koridori . Abiruumi mõlemad uksed peavad olema avatavad evakuatsiooni suunas.
  • Õppeainekabinetid ja muusika -, kodunduse-, käsitöö- ja tööõpetuse ruumid peavad olema eesmärgikohaselt sisustatud.


    Tualett- ja duširuumid


  • Tualettruumid peavad olema koolimaja igal korrusel, kus toimub õppetöö, välja arvatud mõisahoonetes asuvates koolides ja koolides, kus ehituslike iseärasuste tõttu puuduvad selleks võimalused.
  • Tualettruumid peavad olema eraldi tütarlastele ja poeglastele. Tualettruumi ühte kabiini paigaldatakse klosetipoti kõrvale käsidušš. Ühekohaliste tualettruumide korral ei ole nõutud eraldi tualettruume poistele ja tüdrukutele.
  • Tualett- ja duširuumides peavad seinad ning põrandad olema pestavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Seinad peavad olema kaetud niiskust mitteimava, mittetoksilise ja kergesti puhastatava materjaliga.
  • Klosetipotid paigaldatakse suletavate ustega kabiinidesse.
  • Tualettruumidesse on soovitatav paigaldada klosetipotte, pissuaare ja kätepesuvalamuid järgmiselt: vähemalt üks klosetipott 30 tütarlapsele, üks klosetipott 40 poeglapsele, üks pissuaar 40 poeglapsele ning üks kätepesuvalamu 30 õpilasele ja ühte kabiini klosetipoti kõrvale käsidušš.
  • Igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end võimlemissaali duširuumis, pesuruumis või muus õpilastele pesemiseks ette nähtud ruumis puhtaks pesta.
  • Duširuumides ei ole lubatud kasutada puidust põrandareste.

    Õpilaskodu ruumid


  • Õpilaskodus peavad olema õpilastele elamiseks vajalikud tingimused ja ruumid, eelkõige õppimisruum(id), puhkeruum(id), magamistoad, tualett- ja duširuumid.
  • Õpilaskodus võib õppimisruumideks kasutada kooli õpperuume.
  • Magamistoa pindala ühe õpilase kohta peab olema vähemalt 6 m 2 õpilase kohta.
  • Magamistoad tütarlastele ja poeglastele peavad olema eraldi. Magamistoad ei tohi olla läbikäidavad.
  • Õpilaskodu tualett- ja duširuumidele ei kohaldata paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 6 sätestatud nõudeid.

    Ruumide valgustus


  • Kooli õpperuumides, aulas, tervishoiuteenuse osutamise ruumides, taastusruumides ning õpilaskodu puhke -, magamis- ja õppimisruumides peab olema loomulik valgustus.
  • Õpperuumide klaasitud pindala peab tagama aknast kõige kaugemal asuvas ruumi punktis  loomuliku valgustuse koefitsiendi vähemalt 1,5%.
  • Päikesekiirguse ja õpperuumide ülekuumenemise vähendamiseks peavad õpperuumide akendel olema heledavärvilised katted .
  • Loomulik ja kunstlik ( tehis -) valgustus peab tagama normile vastava ühtlase ja varjudeta hajutatud valgustatuse igal õppetöökohal õpperuumis. Võimaluse korral eelistatakse vasakpoolset loomuliku valguse suunda õppekohale.
  • Koolitahvli kohale paigaldatakse kohtvalgusti(d), kui ruumi üldvalgustus ei taga nõuetekohast tahvli valgustatust.
  • Kunstliku (tehis)valgustuse valgustatus peab vastama alljärgnevalt toodud väärtustele:
    Jrk nr
    Koha või ruumi nimetus
    Minimaalne valgustus luksides
    Pind , mille kohta valgustatuse väärtus kehtib
    1.
    Klassitahvel
    Vertikaalpind tahvli keskel
    2.
    Kunstikabinett
    Tööpind
    3.
    Klassiruum
    Tööpind
    4.
    Õppeainekabinet
    Tööpind
    5.
    Tütarlaste käsitööruum ja poeglaste tööõpetuse ruum
    Tööpind
    6.
    Aula või saal
    Põrandapind
    7.
    Söögisaal, einelauaruum
    Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast
    8.
    Võimlasaal
    Põrand
    9.
    Koridorid
    Põrand
    10.
    Trepid
    Põrand
    11
    Tualettruumid
    Põrand
    12.
    Abiruumid
    Põrand

    Ruumide veevarustus ja sisekliima


  • Koolis peab olema soojaveevarustus õppeköögi ruumis, keemiakabineti abiruumis ja igas ruumis, kus tegevus eeldab käte pesemist või kus käed määrduvad õppetöö käigus. Sooja vee temperatuur peab olema vähemalt 37 °C ning toidunõude pesemisel vähemalt 65 °C.
  • Optimaalne õhutemperatuur õpperuumis on 22 °C ± 3 °C, kuid võimlasaalis 18 °C ± 3 °C ning duširuumis 25 °C ± 2 °C. Kõikides õpperuumides peab olema olmetermomeeter.
  • Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 30–70%.
  • Õhu liikumiskiirus ruumides peab olema väiksem kui 0,21 m/s.
  • Siseõhu süsihappegaasi sisaldus õpperuumides õppepäeva viimase tunni lõpus ning aula ürituse lõppemisel ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus.
  • Tööõpetuse ruumides tuleb õppetöökohtadel vajaduse korral kindlustada kohtventilatsioon .

    Ruumide sisustus


  • Õpilasel peab olema mugav koolipink või koolilaud ja iste, mis vastab tema kasvule.
  • Koolipinkide ja - laudade asetus , seadmed ja nende paigutus õpperuumides peavad tagama õpilaste ja õpetajate vaba liikumise, kindlustama ohutuse õppekavakohase tegevuse läbiviimisel ning võimaldama õpperuumide mugavat puhastamist.
  • Pingirea kaugus välisseinast peab olema vähemalt 0,7 meetrit ja siseseinast vähemalt 0,5 meetrit. Keskmiste pingiridade vahekaugus peab olema vähemalt 0,6 meetrit.
  • Koolipinkide, -laudade ning tahvli mittetraditsioonilise asetuse korral peab õpilastele tagama vähemalt 30° vaatenurga eksponeeritavale materjalile ning võimaluse vaatenurka muuta ratastel liikuva tooli abil.
  • Õpilase õppetöökoha maksimaalne kaugus tahvlist peab olema väiksem kui 10 m.
  • Koolipinkide ja -laudade esimese rea ning demonstratsioonilaua vahekaugus keemiakabinetis peab olema vähemalt 0,8 m.
  • Klassitahvel võib olla valge ja peegeldusteguriga vähemalt 80% või tumedavärviline ja peegeldusteguriga mitte üle 20%.
  • Klassitahvli pinnakate peab olema tasane , ühtlase värvusega ning matt .
  • Õppeköögis peab toidu valmistamiseks olema vajalik varustus , mille paigutus ruumis peab tagama ohutuse toimingute tegemisel ja toidu valmistamise õpetamisel.
  • Laudade asetus söögisaalis peab võimaldama õpilastel ning personalil söögisaalis vabalt liikuda .
  • Riidehoiuruumis peavad olema nagid üleriiete ja peakatete riputamiseks ning jalatsitele madalad sektsioonriiulid. Võimaluse korral antakse igale õpilasele individuaalne suletav riidekapp või kapisektsiooni osa.

    Kasutatud allikad


    https://www.riigiteataja.ee/akt/621512 (Tervisekaitsenõuded koolidele)
  • Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva-Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele #1 Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva-Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele #2 Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva-Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele #3 Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva-Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele #4 Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva-Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor RockFreak Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Erinevate asutuste koristamine
    19
    doc

    Erinevate asutuste koristamine

    vabalt liikuda. (11) Riidehoiuruumis peavad olema nagid üleriiete ja peakatete riputamiseks ning jalatsitele madalad sektsioonriiulid. Võimaluse korral antakse igale õpilasele individuaalne suletav riidekapp või kapisektsiooni osa. §10. Ruumide korrashoid (1) Kõiki kasutuselolevaid õpperuume ja õpilaskodu õppimisruume, puhkeruume ning magamistube peab iga päev niiskelt puhastama. Tualett- ja dusiruume, koridore ning teisi ruume puhastatakse vastavalt määrdumisele. (2) Aknaklaaside välispinda pestakse vastavalt määrdumisele. (3) Puhastusaineid, -vahendeid, -seadmeid ja desinfektante hoitakse selleks kohandatud ja piisava õhuvahetusega ruumis. -9- (4) Õpilasi ei tohi rakendada tualettruumide puhastamisel ning põrandate, valgustite ja akende pesemisel. LASTEAIAD Väga oluline on käte hügieen!!! Käte pesemine (personal ja lapsed) - lasteaeda tulles ja väljas käimise ajal

    Ühiskonnaõpetus
    Uurimistöö Lastehoiu avamine
    16
    docx

    Uurimistöö Lastehoiu avamine

    (3) Ruumides peab olema piisav õhuvahetus, piisav loomulik ja kunstlik valgustus, «Veeseaduse» ja selle alusel joogiveele kehtestatud nõuetele vastav joogivesi, kanalisatsioon ning võimalused tualeti kasutamiseks, pesemiseks ja telefoni kasutamiseks. (4) Ruumid ei tohi asuda keldri- ega soklikorrusel. (5) Lapsehoiuteenuse osutaja tagab lapsehoiuteenusel oleva lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse vastavalt heale tavale ning lapsehoiuteenuse ohutuse vastavalt «Toote ja teenuse ohutuse seadusele». § 3. Lapsehoiuteenuse osutamise ala (1) Lapsehoiuteenuse osutaja valib või sisustab lapsele õues tegevusteks võimalusi pakkuva ja võimalikult ohutu ala (edaspidi õue mänguala), kus: 1) haljastuses ei ole mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi ning ala on võimaluse korral piiratud heki või aiaga; 2) atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad,

    Sotsioloogia
    TTK Eksamiküsimused Hoone osad
    84
    pdf

    TTK Eksamiküsimused Hoone osad

    Monoliitsed lintvundamendid – need on kohapeal valatavad või laotavad vundamendid. Materjaliks kasutatakse betooni, kivikbetooni (maaehituses) või paekivi, maakivi. (Kivide valikul tuleb arvestada nõudega, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 vundamendiseina paksust.) 12. Postvundamendid. Monteeritavad vundamendid võivad olla : ● monteeritavad - raudbetoonist kannvundamendid ● monteeritavad kannukaelad, millele ehitusplatsil valatakse alla taldmik vastavalt tugevusarvutustele Monoliitset lahendust kasutatakse enam puit- ja teraspostide vundeerimiseks, kuid eriolukordades võivad nad olla vundamendiks ka raudbetoonpostidele. Monoliitsed postvundamendid ehitatakse raudbetoonist, betoonist või looduskivist. Ühe- ja kaheastmelised kannvundamendid Kannukaelad (osaliselt monoliitne, osaliselt monteeritav vundament) 13. Vaivundamendid. Valdavalt kasutatakse töötamise printsiibi järgi kahte vaia tüüpi:

    Hoone osad
    VALGUSTUS TÖÖKOHAS
    34
    docx

    VALGUSTUS TÖÖKOHAS

    Kõige ideaalsem oleks töökohal muutuv valgustugevus ja temperatuur, mis muutuvad vastavalt kellaajale ja loodusliku valguse muutumisele. Tänapäeval on see võimalik, kuid nõuab märksa suuremat investeeringut 4 Lambid 1 Hõõglamp Eredamat valgust andev hõõglamp tarbib rohkem voolu ja kulutab rohkem energiat. Hõõgniidi kiire läbipõlemise üks peapõhjusi on tema ehituse ebaühtlus. Mõnes kohas on hõõgniit pisut peenem, sellises kohas on tema takistus suurem ja vastavalt elektrivoolu seadustele ka soojuse eraldumine ning temperatuuri tõus, mis omakorda veelgi kiirendavad selles kohas niidi peenemaks põlemist. Loomulikult on sellised peenemad kohad tundlikumad ka igasuguste põrutuste ja vibratsiooni suhtes. Hõõglambil on vähene kasutegur: ainult 5–10% tarbitavast elektrienergiast muudab hõõglamp valguseks, ülejäänud 90–95% muundub tarbetuks soojuseks. 2 Halogeenlamp

    Ergonoomika
    Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis
    62
    doc

    Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis

    3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. * Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. * Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. * Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. * Lapsel on koolikohustus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. [RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010] * Iga laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord ise täisväärtuslik elujätkaja. * Laps on kohustatud järgima avalikku korda. - Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00.

    Õigus
    Töötervishoiu ja tööohutuse juhend
    10
    rtf

    Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

    Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.

    Tööohutus ja tervishoid
    Hoonete konstruktsioonid - kliima
    67
    doc

    Hoonete konstruktsioonid - kliima

    Hooneteosade lahtipääsemine peab olema välistatud ka juhuslike mõjude tõttu. 13 Ohutuks klaasiks võib lugeda klaase mis on karastatud, lamineeritud, karastatud ja lamineeritud klaasid. Müratõrje ja heliisolatsioon Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele. Müra kahjustav toime oleneb: heli intensiivsusest dB, hali sagedusest Hz, müra kestusest ja jaotusest, kumulatiivsest müraekspositsioonist. Müra ja vibratsioon võivad kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu, tähelepanuvõimet, põhjustada peavale jne. Müra normid ja piirväärtused on määratud sotsiaalministri määruses (4 märts 2002 nr 42). Samuti ka EVS standardiga. Ehitiste mürakaitse hõlmab üldjuhul kaitset:

    Hoonete konstruktsioonid
    Tööohutusjuhend
    7
    docx

    Tööohutusjuhend

    1. Töökeskkonna korraldus Tööohutusalane tegevus on reglementeeritud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuseseadusega. Peamisteks õigusaktideks on töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ja selle lisad, teised töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad seadused, normatiivaktid, eeskirjad ja lepingud. Töö ja tööohutusalaste õigusaktide järgimise kontrollimine on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töökeskkonnastruktuur: Töökeskkonnaspetsialist on Nils Suhov, firma MATI POST juhataja. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanneteks on: · tunda töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid

    Tööohutus ja tervishoid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun