Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tšernoboli katastroof (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tšernoboli katastroof
Martin Küüsmaa
 Tšernoboli katastroof
ü
Leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas.
ü
51°23′22  
″ N 30°05 5
′ 9  
″ E
ü
26.  aprillil  1986.
ü
 Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 
7. taseme õnnetus.
ü
Tuumaelektrijaama  4. energiaploki  reaktor  plahvatas.
ü
 Põhjusteks olid reaktori  viimine  ebastabiilsesse olekusse, 
ning reaktori konstruktsiooni iseärasused.
Õnnetusest
Ø
26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori 
võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt.
Ø
Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt 
reaktori.Tekkis ka soojakolle.
Ø
 Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid 
osaliselt energiaploki hoone.
Ø
Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega 
nagu lääne  tuumajaamad , mis oleks takistanud reaktori 
plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist.
Ø
Reaktori purunemisega kaasnes radioaktiivse aine 
paiskumine õhku.
Ø
Grafiidi  põlemine  kandis   purunenud  reaktorist kümne 
päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet.
Katsetuse  planeerimine
Ø
25. aprilli keskpäeval oli kavas seisata 4. reaktor 
plaaniliseks hoolduseks.
Ø
 RBMK­1000 reaktor vajab pidevalt ringlevat vett 
senikaua , kuni tuumkütust jätkub. 
Ø
Katsetuse käigus taheti kontrollida, kas reaktori 
avariilisel peatamisel suudab inertsist pöörlev 
auruturbiin  anda piisavalt elektrit, et varugeneraatorite 
käivitumiseni hoida käigus reaktori veepumpi.
Ø
Test viidi eelnevalt kahel korral läbi teistel reaktoritel, 
kuid negatiivsete tulemustega.
Ø
Turbiin  ei genereerinud ergutusmähiste pingelanguse 
tõttu piisavalt kaua vajalikku võimsust.
Eelnenud  tingimused
ü
Plaanitud katsetustele tehti ettevalmistusi 25. aprilli 
päeval.
ü
Energiaploki päevane  meeskond  vähendas reaktori 
võimsuse 200 MW­ni, aga sel ajal lülitus välja üks Kiievi 
piirkonna  elektrijaam  ning Kiievi elektrivõrgu dispetšer 
nõudis katsetuse edasilükkamist, sest elektrit oli tarvis 
õhtuse nõudluse katmiseks.
ü
Tuumajaama direktor lükkaski katsetuse edasi. 25. 
aprillil kell 23:04 lubas Kiievi dispetšer katsetust 
alustada.
ü
Ohutustesti läbiviimine jäi reaktori operaatorite õhtuse 
vahetuse , mis ei olnud selleks katsetuseks valmistunud, 
ülesandeks ning katsetuse oluline faas sattus õhtuse ja 
öise vahetuse vahetusajale.
Ø
 Reaktori peatamise selles faasis tegi operaator vea ja viis 
reaktori kontrollvardad liiga sügavale, vähendades nii 
reaktori võimsust 30 MW­ni ­ umbes  viiele  protsendile 
plaanitud eksperimendi alustamiseks vajalikust.
Ø
Et reaktori võimsus uuesti soovitud  tasemele  kasvatada, 
lülitati  automaatne  võimsuse regulaator välja ja hakati 
reaktori võimsust kasvatama, tõstes osa reaktori 
kontrollvardaid käsitsijuhtimisega reaktorist välja.
Ø
Kell 1:05 öösel lülitasid operaatorid katse jätkamiseks 
sisse täiendavad veepumbad ning suurendasid vee voolu 
reaktoris rohkem kui ohutusnõuded lubavad. 
Ø
Veevool ületas ohutuspiiri kell 1:19 öösel ja kuna ka vesi 
neelab neutroneid, siis reaktori võimsus kahanes veelgi.
Ø
 Katastroofijärgsete mudelarvutuste ja katsetega selgus, 
et reaktoril oli sellel võimsustasemel väga kõrge 
positiivne veeauru­reaktiivsus.
Saatuslik  eksperiment
Ø
Kell 1:23:04 alustasid reaktori operaatorid plaanitud 
eksperimenti.
Ø
Reaktori ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud ja 
tundub, et keegi reaktori­rühmast ei olnud ohust teadlik.
Ø
Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe­135 isotoobid 
põlema kiiremini kui I­135 isotoobid lagunesid, mis 
omakorda suurendas reaktori võimsust.
Ø
Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori 
ebastabiilsest olekust.
Ø
Tundub, et selle hetkeni ei tajunud reaktori operaatorid 
mingit ohtu, vaid lihtsalt lõpetasid katse ning soovisid 
reaktori lõplikult peatada.
Ø
Mõni sekund pärast AZ­5 lülimist hakkas reaktori võimsus 
hüppeliselt kasvama. Sellel hetkel hakkasid purunema 
kütusevardad ja ummistusid kontrollvarraste kanalid. 
Kontrollvardad kiilusid kinni, kui nad olid sisestatud alles 1/3 
ulatuses, ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. 
Ø
3 sekundiga kasvas reaktori võimsus üle 530 MW. Auru rõhk 
kasvas plahvatuslikult ja purustas jahutustorud. Mõne sekundi 
pärast järgnes teine, tugevam  plahvatus , mille kõige  usutavam  
põhjus on  kriitilise  massi ületamine mõnes purunenud reaktori 
osas.
Ø
Hinnanguliselt kasvas reaktori võimsus 30 GW­ni, ületades kell 
1:23:47 ligi kümme korda reaktori nominaalvõimsust.
Ø
Plahvatuseni viisid kiiretest režiimimuutustest tingitud reaktori 
ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski 
kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused.
Ø
 Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses 
vajaliku režiimi tagamist.
Ø
Varraste  väike  liikumiskiirus  jättis aega võimsuse 
kontrollimatuks kasvuks kontrollvarraste alumise otsa juures.
Katastroofi ulatus
Ø
Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas 
suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti  Valgevenes
Ø
Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada 
korda Hiroshima pommitamisel tekkinut.
Ø
Saastatud  piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. 
Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi.
Ø
Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede 
likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju 
vähemalt 35 miljardile rublale.
Ø
Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem 
kui 600 000 inimest.
Tšornobõli tuumaelektrijaama 
katastroof ja Eesti
Ø
Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja 
jooksul lekkiv energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille 
ehitamisel osalesid ka Eestist kutsutud 
sõjaväekohuslased.
Ø
Ümber  plahvatanud  reaktori ehitati betoonsarkofaag.
Ø
 Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, 
evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu.
Ø
Jaama personali tarbeks rajati  jaamast  umbes 50 km ida 
poole uus linn Slavutõtš.
PILDID
Huvitavad lisad
http://
www.epl.ee/news/valismaa/miljon­inimest­on­surnud­1986­aasta­tsernoboli­katastroofi­ tottu .d?id=51294062
http://
forte.delfi.ee/news/teadus/veerand­sajandit­tsernoboli­katastroofist­hirm­pole­kusagile­kadunud.d?id=44743625
http://www.postimees.ee/411415/tsernoboli­katastroof­tekitab­peredele­raskusi­veel­praegug i
TÄNAN TÄHELEPANU EEST !!!

Document Outline

  • Slide 1
  •  Tšernoboli katastroof
  • Õnnetusest
  • Katsetuse planeerimine
  • Eelnenud tingimused
  • Slide 6
  • Saatuslik eksperiment
  • Slide 8
  • Katastroofi ulatus
  • Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti
  • PILDID
  • Huvitavad lisad
  • TÄNAN TÄHELEPANU EEST !!!
Vasakule Paremale
Tšernoboli katastroof #1 Tšernoboli katastroof #2 Tšernoboli katastroof #3 Tšernoboli katastroof #4 Tšernoboli katastroof #5 Tšernoboli katastroof #6 Tšernoboli katastroof #7 Tšernoboli katastroof #8 Tšernoboli katastroof #9 Tšernoboli katastroof #10 Tšernoboli katastroof #11 Tšernoboli katastroof #12 Tšernoboli katastroof #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alutagusesuusaklubi Õppematerjali autor
Milla toimus, mis põhjustas selle katastroofi. Kes sellega seotud jne. Mina sain selle powerpointi eest hinde 5.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tšernoboli katastroof
14
docx

Tšernoboli katastroof

Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused.

Füüsika
Tuumaelektrijaam
8
docx

Tuumaelektrijaam

Väikest kogust kiirgust saanud inimene ei pruugi haigestuda ega tekkida kõrvalnähtusi, kuid need võivad välja lüüa tema lastel. Kõige levinum tagajärg kiirguse saamisel on vähk. Noori hoitakse kiirguse eest kõige enam, sest neil on elu ees, mis annab aega vähil areneda. Kiirgus mõjutab ka suguelundkonda, mis põhjustab sündinud lapsel mutantsiooni, haiguseid ja ka varajast surma. Võib ka tekkida steriilsus, ehk ei ole enam võimeline lapsi saama. Tsornobõli katastroof Tsornobõli katastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid

Füüsika
Tšernobõli katastroof
14
doc

Tšernobõli katastroof

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Tsernobõli katastroof Uurimistöö Koostaja: Regina Verner Juh. Õpetaja: Inga Erhpas Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalooline õiend.....................................

Bioloogia
Inimese ökoloogine jalajälg
48
odt

Inimese ökoloogine jalajälg

ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Lisaks on veel oht, et need elekrtijaamad võivad plahvatada, mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti pääsemistja see võib omakorda põhjustada väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses. Sellised juhtumid on näiteks Tšornobõli katastroof ja uuem on Fukushima tuumaõnnetus, mille tagajärgi on siiamaani tunda. 3.1.2.2.1. Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse

Ökoloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun