ehk biotsümoos ja elupaik ehk ökotoop. Biotsümoosi moodustavad taime, seene, looma kooslused ja mikroorganismid. Ökotoop tähendab elukeskkonda ( õhku, vett, mulda), kus organismid elavad. Samas ka abiotilisi tegureid, mis elukeskonda mõjutavad. Ökosüsteemid jagunevad looduslikud ja kuntslikud. Kuntslikud on akvaarium, terraarium, paisjärv, tiik, kanal, botaanika aed, zoo park. Looduslikud on mets, soo, raba, meri, järv, jõgi. Ökosüsteemi näitajad on liigiline koosseis liigi rikkus, tominantliik, biomass, produktsioon- biomassi juurdekasv ajas, toitumissuhted- kes, keda sööb. Toitumis suhted ökosüsteemis toiduvõrk, droofilised tasemed Toitumis suhete alusel reastatud organismide moodustavad toiudu ahela. Selle esimeseks lüliks on ..... . rohelised taimed sünteesivad ja moodustavad esimese orgaan aine CO2 ja veest ja päikese energia osavõtul ergastuvad kloroplastide klorofülli molek. Moodustub
Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 5. Mõisted: Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused Elund- organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitusüksus Elundkond sama ülesandega seotud elundite kogum Organism elav terviklik rakuline süsteem
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid. 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 12. Bioloogia üheks uurimisobjek...
Bioloogilised kahjustused Putukkahjustused Mitmesuguste puidukahjurite poolt tekitatud kahjustused, mis võivad lõppeda eseme täieliku hävimisega. Putukad toituvad tõugu faasis teatud puitainest, mille tulemusel langeb puidu füüsiline tugevus. Nn. "koiaukude" tekkimise tulemusel on purustatud puidukiud ja sellega rikutud näiteks puidu resonantsomadusi (kõlalauad klaveril ja keelpillidel) Aga oreliviled? On tingitud väga erinevatest põhjustest (liigne niiskus, pehme liigiline puit nagu pärn, lepp, ebakvaliteetne ja märg puit, kokkupuude kahjustunud esemetega, jne) Seenkahjustused Mitmesuguste seente poolt tekitatud kahjustused, mis võivad lõppeda eseme täieliku hävimisega (majavamm). On tingitud tavaliselt liigsest niiskusest (peale tilkuv vesi, umbne ruum), aga samuti seenhaigusest nakatunud puidu kasutamisest või ehituskonstruktsioonilistest vigadest. Puidukaitsmisvahendid
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...
· Sise- ja välisehitus · Talitluste eripära · Kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum · Kindlad nõudlused elukeskkonnale Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes elavad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga (ökoloogia) suurim: biosfäär ! Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase ! Peamised eluslooduse organiseerituse tasemed: · Molekulaarne · Rakuline · Organismiline · Liigiline · Ökosüsteemne Elus looduse hierarhiline süsteem Biomolekulid organellid rakk koed elundid elundkokd organism populatsioon kooslus ökosüsteem bioom biosfäär 1.3. Teaduslik uurimismeetod ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ! Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid
populatsioon erineb algsest oluliste anatoomiliste tunnuste poolest. Geograafiline isolatsioon soodustab ristumist liigikaaslastega ja takistab ristumist võõra liigi isenditega. Samuti on olemas ka bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär, mis tänu liigi bioloogilistele iseärasustele (ökoloogilised, käitumuslikud, geneetilised, biokeemilised) takistab edukat ristumist teiste liikidega. 26.Selgita, mis on divergents. Divergents ehk liigiline mitmekesistumus seisneb selles kui lähteliik areneb täiesti uueks liigiks, kuna ta kohaneb uute elutingimustega. Imetajatel divergents avaldub näiteks väliste mõõtmete, jäsemete ja hammaste mitmekesisuses.
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega...
6. CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 7. Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused, org ainega tekkis vett, õhku vähem org aine mineralisatsiooniks ei jätku õhku. 8. Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Baktereid on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes muldades. 6. Humifitseerumine s.o huumusainete teke- lihtsamad ühendid sünteesitakse mikroorganismide osavõtul keerukamateks. 95% org ainest on huumus. 7. Mullatekketegurid 1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid (bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne)
Geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos (plant community) taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika (plant ecology). · Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit:
kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel
4. Ülejäänud jõelõigud, mida iseloomustab fütoplanktoni väga madal kuni keskmine biomassi tase. Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi dominantideks sageli bentilised või epifüütsed ränivetikad. (94%). Bentos · Zoobentos · Fütobentos mikrozoobentos mikrofütobentos makrozoobentos makrofütobentos Põhjaloomastiku liigiline mitmekesisus ja asustustihedus ning sagedaim biomassi dominant Eesti jõgedes mitmesugusel põhjaainestel. Põhja- Jõe- Tak- Jõelõikude jaotumus astmete kaupa, % Dominant aines lõikude sonite arv arv Asustustihedus väga madal kesk- kõrge Väga madal mine kõrge
Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. 3
Püügivahendid. Teatud püügivahenditega kala püüdmiseks peab selleks luba olema. Normide kehtestamine, millest peab kinni pidama. Seadusandlus, millest üleastujaid karistatakse. 22. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Kui riik ei suuda või ei taha temale eraldatud püügimahu ulatuses püüda, müüb ta selle teisele riigile. 23. Kuidas hinnatakse või mõõdetakse riikide metsavarusid? Metsamaade pindala. Metsasus. Keskmine aastane juurdeksav. Puiduvaru. Liigiline koosseis. 24. Millega tegeleb metsamajandus, millega metsatööstus? Metsatööstus tegeleb raie ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsade istutamise, hooldamise ja kaitsmisega. 25. Tunne maailma metsatüüpe ning hinda neis võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. TABEL 26. Nimeta 5 riiki, kes on maailmas puidu varumisega esimeste hulgas. USA, Kanada, Brasiilia, Venemaa ja Hiina. 27. Millistes riikides paiknevad maailma suurimad metsatööstusettevõtted
GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. ...
Elektrijuhtivus Värvus Vee reostuse liigid: Sekundaarreostus (setetest vette sattunud fosfor) Erireostus (veereostuse suurus teatava üksikreostaja (nt elanik, kariloom) Merereostus (inimtegevuse tagajärjel meredesse ja ookeanidesse sattunud reoained, reoained võivad merre sattuda maismaa, õhu, põhjavee või otsese reoainete merre heitmisega). VEE Reostumise tagajärjed Nakkushaiguste levik Veeelustiku hävinemine (väheneb liigiline ökoloogiline koosseis) Veekogude kinnikasvamine (P ja N ühendite reostus, vetikate vohamine) Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni Mõju inimese toidulauale (toiduainete valik väheneb) Rannikualade reostumine Second level Third level Fourth level Fifth level Reostuskoormus (va Narva EJ jahutusvesi)/ tonnides BHT7 937,19 Heljum 3382,93 Püld 109,80 Nüld 1890,33
Vene salmikute aineses puudub rikkalik vanem naljatraditsioon, mis on tavaline eesti kaustikutes.( Kalmre 1999:109) Eesti koolitüdrukud nimetavad oma kaustikuid oraakliteks (ennustuskaustik), aga ka salakaustikeks. Teismeliste tüdrukute jaoks on see mitmekülgsete funktsioonidega kirjaliku pärimuse vorm. Need kaustikud koosnevad ennustustest, tõlgendustest, naljanditest, albumisalmidest, romantilistest juttudest, populaarsest teabest. Taoline liigiline koostis hakkas kujunema eelmise sajandi lõpus. (Kalmre 1993: 5-6) Võib öelda, et salmikuluules on esindatud mitmekesine liigilisus. Eriti huvitav on asjaolu, et algselt olid salmikuluule kirjutajad mehed. Nagu kogu kultuurile omane, on ka salmikuluule levikus näha seoseid naaberrahvaste traditsioonidega. Salmikutesse mitte ainult ei kirjutatud, vaid ka joonistati. Joonistussalmikut hakkavad tüdrukud tavaliselt pidama esimeses klassis. Kirjutaja-joonistaja suhtes ei ole mingeid erilisi
setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänuste kõdunemisel. Läänemere kalastik Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja
2. Metsanduse poliitika oli väikesed aastased raiemahud. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu.
mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus
Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 10-15 kraadi külmem kui Arktikas) Mere soolsust mõjutavad:sademete hulga ja auramise vahekord,jõgede suubumine,ühendus ookeaniga. Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu-elustikku; see on suurem 35-40 promillise soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral. (Ntks Läänemere elustiku liigiline vaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega, eriti lahtedes) Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID (Kuhjav tegevus laugrannikutel) ; Tekivad kuhjerannad Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest
tekitada anaeroobne keskkond, mida on vaja N-fikseerimiseks. 24. Lisaks euplanktilistele liikidele esineb mere litoraalis palju pseudoplanktilisi liike, mis satuvad sinna kas veekogu põhjast või veetaimedelt. 25. Enamasti fosfor ja N:P suhe limiteerivad fütoplanktonit, incl sinivetikafloorat magevees. 26. Eesti järvedest on määratud ligi 400 sinivetikaliiki, neist planktilise eluviisiga liike ~100. Eesti suurte jõgede fütoplanktoni liigiline koosseis on mõjutatud vastava veekogu fütoplanktoni liigilisest koosseisust, kust nad alguse saavad. Näiteks Emajõe fütoplankton on mõjutatud Võrtsjärve poolt. 27. Veeõitseng on vees esinevate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku värvuse ja lõhna. Veeõitsengu puhkemiseks on vaja toitesoolade rohkust vees, kõrget veetemperatuuri (20-25°C) ja tuulevaikset ilma. Veeõitsengud kahjustavad
kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk. Keskkonnasaaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. 3) Bioloogiline mitmekesisus. Kogu maakeral leiduva elu ning nende elupaikade mitmekesisus. Jaotatakse kolmeks: I. Geneetiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid geene liigi sees. II. Liigiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal. III. Ökosüsteemide mitmekesisus võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad. Miks vajame? Toitanete ringlus; tolmendamine; seemnete levitamine; kliima reguleerimine; vee ja õhu puhastamise; puit, toit ja kiud. 4) Bioloogilise mitmekesisuse ohustajad ja mõjutajad Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud
Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (kuupmeetrit aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis - näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Metsa aastane raie ei tohi ületada aastast juurde kasvu!!! Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik · Euroopa kõige metsarikkam riik. · Metsade pindala 22 157 ha · Metsasus 73% · Peamiselt okasmetsad (kuusk, mänd) · Väga hästi arenenud metsaklaster
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Peeda jõgi Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2012 Sissejuhatus Tartumaa lõunaosas asub Peeda jõgi, mis algab Pangodi järvest ja suubub Porijõkke. Peeda jõgi on üks suurema suhtelise langusega vooluveekogusid. Jõgi on väga kärestikuline ning aeglase vooluga lõikusid on vähe. Kuna jõgi toitub suures osas allikatest, püsib vesi mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju. Jõe karakteristikud Jõgi on 19 ...
käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud. Platoni oma on ümbritsevate inimestega arvestav, Aristotelesel indiviidi ellujäämine, Platonil liigiline ellujäämine. 2. Kuidas haakub Aristotelese poliitika käsitlus tema eristatud nelja tegevuse tüübiga: kunst (technê), uurimistöö (methodos), praktilisel tegutsemine (praxis), valikute tegemine (proairesis)? Kõigel on suundumus mingi hüve poole. tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis see on, millise teadmise või võime juurde kuulub. Tundub, et see peaks kuuluma mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka ehk poliitikaga seotud
viib uute liikideni Populatsiooni genofond - Kõigi geenide ja nende alleelide (+ elementide) kogum Pudelikaelaefekt - tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest Analoogiline elund - sarnase ülesandega erineva päritoluga elund Homoloogiline elund - ühise päritolu ka tekkega, mõnevõrra erinev ül. Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamise süsteem. Esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub, teine on liigiepiteet Divergents - liigiline mitmekesistumine. Ühest rühmast kujunevad uued rühmad Konvergents - eripäritolu organismidel tekivad ühes keskkonnas sarnased kohastumused Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng. Eristuvad perekonnad, seltsid, klassid, hõimkonnad, riigid Evolutsiooniline progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke Evol. regress - ehituse ja talitsuse lihtsustumine
9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Tagajärjed: Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad - mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine 10. Analüüsi kaardi ja hüdrograafi abil jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju. Äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (aurumine)
moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Organell 3. Rakk 4.kude 5.elund 6.elundkond 7.organism 8. Populatsioon 9. Ökosüsteem 10.biosföör 3. Elu tasemeid uurivad teadusharud Molekulaarbioloogia- uurib, kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse
biomeetria meditsiin Sordi- ja tõuaretus Teadusliku uurimismeetodi põhietapid : Probleemi püstitamine Taustinfo kogumine Hüpoteesi sõnastamine Hüpoteesi kontrollimine Tulemuste analüüs Järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Teadusliku teooria kujunemine / paradigma *Aljohhini reegel (ennetamisreegel) : taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvadel leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimkattevööndile omaseid koosluseid, lõunanõlvadel lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid koosluseid; *Allee reegel (printsiip) : asunditena elavate loomade iive alaneb nii väga väikese kui ka suure asustustiheduse korral. Ellujäävus on suurim keskmise asustustiheduse puhul. Alleni reegel :
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sealhulgas lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Matkaradadest võiks nimetada Kamari-Kärevere veerada (75 km) Kirna õpperada ning Selli-Sillaotsa õpperada (5 km). Kirna matkarada Raja pikkus: 7 km Kestvus: u 3 tundi Matkarada läbib Pedja jõe äärseid jõeluhtasid ning lammimetsi
................................ 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2.Uurimisalade üldiseloomustus............................................................................. 6 3.Mullatekketingimused uuritaval maa-alal.........................................................8 4.Muldkatte koosseis............................................................................................ 10 4.1Muldade liigiline ja lõimislik koosseis...........................................................10 4.2 Muldkattetingimuste osa muldkatte kujunemisel........................................11 5.Muldade morfoloogia......................................................................................... 13 4.1Põllukaeve morfoloogia................................................................................ 13 5.1.1Levik ja osatähtsus...............................................................
puhkemajanduseks.Neil on sageli suur pidaala, kuid väike sügavus (v.a endises jõesängis).Veetaseme kõikumine mõjub elustikule halvasti. Elupaikadelt jõgede ja järvede vahepealsed.Piklikus on kõige järvelisem paisueelne osa, ümarad on peaaegu täiesti järve moodi. Põhjaveed- maa all puudub vagus, temperatuur ühtlane, hapnikku vähe. HÜDROBIOLOOGIDE TÖÖMEETODID JA VAHENDID a)kvalitatiivsed (vanuseline ja liigiline koosseis) b)kvantitatiivsed (arvukuse, biomassi või energiahulga hindamine kindlalt pindalalt või ruumalast) Kohtamus: kui paljudes proovides esineb (% kõigi proovide arvust). Batomeeter- tööriist pelagiaalis vee ja planktoni kogumiseks. Planktonvõrk. Traal Bentaalis- põhjaammutid, põhjaloomade kahv, sõel ja purgid. Hüdrobioloogia ajaloost: Teaduse tähenduses alles 19. saj lõpust. Põhjused: *kalade ja vaalade tööndusliku varude vähenemine põhjapoolkeral
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla p...
evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng - Täielik taandareng - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused: - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega - Kliima või elutingimuste järsk muutus - Inimtegevus Inimese eellased (lõunaahv, osav inimene, püstine inimene, neandertaallane) 1
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassik...
külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island, Norra, Peruu, Jaapan, India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. Vähenemise põhjused: suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus Keskkonnaprobleemid: ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik võib välja surra 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. Metsavarude hindamine: suurust iseloomustatakse metsamaa pindala või metsasusega; parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru; oluline on ka teada liigilist koosseisu kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (sandlipuu, eebenipuu) Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome (vt õpikust lk 102 diagrammi) 9
suurenemine; Lahendus: õiged maaharimisviisid; tõkete rajamine põldude äärde; puude istutamine Loodusvarad: Põhjused: taastumatute loodusvarade liigkasutamine Tagajärjed: taastumatud loodusvarad saavad otsa; loodusvarade kaevandamine kahjustab seda ümbritsevat loodust Lahendused:loodusvarade säästlik tarbimine; tuleks kasutada rohkem taastuvaid loodusvarasid; tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiat. Looduskaitse Looduskaitse eesmärk on säilitada liigiline mitmekesisus. Liigilist mitmekesisust ohustab eelkõige inimene: elupaikade hävimine; jahindus/kaladnus; keskkonna saastamine; võõrliikide sisse toomine (unimudil, Ameerika naarits) Eestis kehtib mitmekesisuse tagamiseks Looduskaitseseadus al. 2004. aastast.Selle on 2 poolt: kaitstavad objektid ning seadusandlus. Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks on kehtestatud jahihooajad, püügiload, ehituskeeld Objektid jag. 3ks: 1.)kaitsealad
mis seda mõjutavad · Ökotoopi võib jagada o Õhkkeskkond o Vesikeskkond o Muldkeskkond Biotsönoos ja ökotoop moodustavadki koos eksisteerides ökosüsteemi ÖKOSÜSTEEM Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1) Ökosüsteemi liigiline koosseis 2) Liigirikkus 3) Dominant- liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam 4) Produktiivsus- ehk tootlikus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul Toitumissuhted ökosüsteemis · Toitumissuhete põhjal jaotatakse organismid troofilistele tasemetele: · Troofiline tase- iga järgneva toiduahela lüli 1) Tootjad ehk produtsendid (Toodavad orgaaniist ainet kogu ökosüsteemi jaoks)
Klimattilised tingimused, aaastaaeg, maaviljelus, taimkate. 7. Mikroobide paiknevus mullas. Mikroorganismid on jaoutunud ebaühtlaselt kihtidena mullas.Kõige väiksem sisaldus ülemistes kihtides. 5-10 cm on neid kõige rohkem. 25-30 cm-kümme korda väiksem kui sügavuses 1-2cm. Ülemistes kihtides-aeroobsed saprofüüdid, palju orgaanilisis aineid. Mida sügavam, seda vähem orgaanilisis aineid. Domineerivaks jäävad anaeroobid. 8. Mulla mikrofloora liigiline koostis. Alalised asukad-valgulagundajad-Bacillus subtilis, B.cereus, B.megaterium, Clostridium sporogenes,putrificus. Palju on ka tsellulooosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, haigustekitajaid-clostridiumi perekonnast. 9. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika mullas sõltuvalt keskkonna tingimustest. Avaldab mõju orgaanilise aine sisaldus(taimede juured, varred jne).Mida huumuserikkam muld, seda suurem mikrofloora.Kultuuristatud mullad-mikroobirikkamad
Freoonid · Eralduvad aerosoolide · Külmikute ning külmutussüsteemide · Õhukonditsioneeride · Tulekustutusseadmete · Keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Kasvuhoonegaasideks on ka veeaur, osoon Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus, ilma selleta oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32* külmem. Kliimamuutuste mõju · Rannikualadele (üleujutused, erosioon) · Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet) · Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv) · Põllumajandusele (saagikus, niisutamine) · Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste levik, saastunud õhk) · Looduse mitmekesisusele (liigiline koosseis, liustikualad jmt) Kliima soojenemise tagajärjed Eestis · Põhiline temperatuuritõus talvel, mitte suvel · Lüheneb või kaob lumekate · Suureneb talviste tormide ja udude sagedus · Ujutatakse ka maismaa-alasid Üldine õhuringlus e. tsirkulatsioon
EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas
nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 29. Mikroobide levik mullas ja õhus Muld. Muld on looduslikuks elus- ja toitekeskkonnask paljudele mikroorganimidele. Nad leiava sealt kõik eluks vajaliku: toidu, vee, kaitse otseste hävitavate päikesekiirte ja kuivuse eest. Mulla mikrofloora hulgaline ja liigiline koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, veesiduvusvõime aeratsiooniaste. Oluliselt mõjutavad mulla mikroobide sisaldust ja nende aktiivsust ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisi, taimkate jt, tegurid. Mikroorganismid on jaotunud ebaühtlaselt ka mulla erinevates kihtides, mulla horisondis. Kõige väiksem on
- Kk-st tulevat infot võetakse vastu meeleorganitega ( närvisüsteemi reaktsioon ). - Üherakulistel org-el närvisüst asemel valgumolekulid välismembraanis. Elu organiseerituse tasemed Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne rakuline organismiline liigiline ökosüsteemiline. · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks org tasemeks. - Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - Molekulaarbioloogia. · Vahel eristatakse ka elu organiseerituse organelli taset. - Raku sisemuses on mitmeid organelle ( tuum, ribosoomid, mitokondrid ). - Rakkudest eraldades ei kanna nad enam elu tunnuseid.
Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid, nagu ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Globaalnähtused kasvuhoonegaasidest: · Kliima muutub Põhja Euroopas niiskemaks. · 21. saj jooksul tõuseb keskmine õhutemperatuur. · Merepind tõuseb. · Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. · Haigused ja Epideemiad. · Hoogustub kõrbestumine. Vee magestamine Suur osa inimesi on elamas pidevas joogivee nappuses. Üheks võimaluseks mageveevarusid täiendada on merevee magestamine. Tegemist ei ole sugugi uue lähenemisega Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest
· hajaasustuses on tarbimises ka pinnavesi, kodukaevudes · reostusallikaks on lähedalasuv hooldekodu, mille heitveed jõuavad Kallioja vette, allavoolu on koprad ehitanud tammi ja sellega sulgenud Kalliojas veevoolu. · Et oleks normaalne vesi tiigis ujumiseks ja kastmiseks · Kasutame igapäevaselt, joogivesi · Nõukogude-aegsed väetiseküünid ja mahajäetud laudad Pinnavee bioloogiline seisund · Järvede ja teiste seisuveekogude kinnikasvamine · Liigiline mitmekesisus · Koprad on muutnud oluliselt vee liikumise suunda · reostus Pinnavesi Pinnavesi joogiveeallikana nõuab reeglina alati töötlust. Määruse järgi jagatakse ka pinnavesi kolme kvaliteediklassi. I kvaliteediklassi pinnavesi vajab desinfitseerimist ja filtreerimist, kuna ei ole tugevalt reostunud ja vastab kvaliteedilt joogiveele. II kvaliteediklassi pinnavesi vajab pikemat töötlust, milleks on eeldesinfitseerimine,
Lõuna- Ameerika- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrika- Kongo DV Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Egiptus, Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV Metsatüüp Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha. Väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed Madala tootlikud jändrikke puid kasutatakse palju kütteks. hõrendikud Juurdekasv ja liigiline koosseis väike. Lähistroopika metsad * juurdekasv suur 15-20 m3/ha. Kasvavad okas-, kõva leht- ja * niisked väärispuud. * kuivad * juurdekasv 1-2 m3/ha, intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Parasvöötme leht- ja Lehtmetsade aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsades 2- segametsad 3 m3/ha. Liigiliselt mitmekesisemad, puid kasutatakse mööblitööstuses.
1 KAHEPAIKSETE ÜLDISELOOMUSTUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees. Enamik kahepaikseid vajab eluks piisavalt niiskust ja (magedat) vett. Kuna kahepaiksetel puudub võime oma keha temperatuuri olulisel määral reguleerida, on nende aktiivsus tihedas seoses keskkonna temperatuuriga, nad on kõigusoojased. Paljudele kahepaiksetele on omane võime ajutiselt ebasoodsate tingimuste üle elamiseks langeda letargiasse (suveuni, talveuni). Kahepaiksete liigiline mitmekesisus on suurim sooja kliimaga aladel, kuid nad peaaegu puuduvad kõrbetes ja ookeanisaartel, sest nad eelistavad niiskeid elupindasid. Eesti on 11 liiki kahepaikseid. Enamik tänapäeva kahepaikseid on loomtoidulised, samas olles ise toiduks suurematele röövloomadele. Kahepaiksete olulisemad eripärad on seotud eluga nii vees kui maismaal. Nahk on õhuke, ja kuna kopsud on kahepaiksetel veel ebatäiuslikud, talitleb nahk lisa- hingamiselundina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
