Ökoloogia (11)

Ökoloogia tegurid
Ökoloogia on bioloogia teadusharu , mis uurib organismi ja keskkonna vahelisi sõltuvust. Ökoloogia tegurid on keskkonna tegurid, mis jagunevad abioodilised ja biootilised tegurid:
Abiootilised tegurid on tegurid elutaloodusest, mis jagunevad omakorda a) kliima tegurid b) olelustegurid ( õhk, vesi, muld )
Biootilised tegurid on teised elusorganismid . Organiside vahelisi suhteid on erineva tasemega. Need on kas neutraalsed, kasulikud, kahjulikud, konkureerivad jne. Keskkonna tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Nad mõjutavad organismide arengut, pärilikkust ja üldse tunnuste välja kujunemist ja evolutisooni.
Valguse ja temperatuuri mõju organismidele
Päikeselt saabub maale valguskiirgus , mida inimene näeb lainepikkusega 380-760Nm. See on nähtav valgus. Sellest lühilainel on UV kiirgus 380-10.
Igal valgus alal on oma ülesanne. Infrapuna valgus on soojus allikaks. Eriti oluline kõigu soojastele organismidele. Need on kõik organismid väljaarvatud inimene, imetajad , linnud. Püsisoojased ei sõltu niipalju välis temperatuurist. Selle taga nende aine- ja energiavahetus. Nähtav valgus võimaldab orjenteerumise ruumis, selleks on kohanenud silm või valgustundlik repseptorid. UV-kiirgus mõjutab ainevahetust.
Organismide reaktsiooni öö ja päeva pikkuse muutumisele nimetadakse fotoperiotismiks.
Taimed jagunevad valgustundlikuse suhtes pikapäevataimed ja lühipäeva taimed. Pikapäeva taimed nõuavad õitsemiseks ja viljastumiseks pikkapäeva ( suvi) ja lühipäevataimed näuavad lühikest päeva ( talve).
Samas on oluline kasvukoht mille järgi jaotadakse taimed varjutaluvad, varjulembelised ja valgus lembelised.
Ökoloogiline amplituud
Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemiku, milles organismis saab areneda nimetadakse ökoloogiliseks amplituudiks . See on teguri taluvus vahemik. Uurimine taime elutegevuse intensiivsust sõltuvalt temperatuurist. Meie vööndis on see umbes 4-40C.
Organismide vahelised suhted kui biootilised tegurid.
Organismide vastastiku mõjutavaid tegureid nimetadakse biootiliseks ökoloogilisteks teguriteks. Sinna alla kuulub ka inimtegur ehk antropogeenne tegur. Suhted jaotadakse kasulikud neutraalsed või kahjulikud tegurid.
Suhted on : LIIK A LIIK B
Sümbioos- on vastastiku kasulik kooselu + +
Kommensalism- suhe kahe liigi vahel, kellel selles suhtes ühel on
Kasu, teisele neutraalne + 0
Parasatism- suhe peremehe ja parasiidi vahel - +
Kiskus- on suhe kiskja ja saaklooma vahel + -
Herbiooria- on taim toidulis + -
Konkurents - on mõlemale liigile kahjulik. Vastastikku piirav kooseluvorm - -
Eristadakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone . Kui sündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündvus ületab surevuse on populatsioon kasvav . kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem surevusest.
Populatsioonide arvukust mõjutavad kliimategurid , toitumussuhted, haigused.
Populatsiooni arvukuse perioodiliso ajalisi muutusi nimetadakse populatsiooni laineteks. Kui arvukus püsib pikemat aega stabiilsena siis sim. Sellest ökoloogilise seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
Populatsiooni mõiste, struktuur ka muutused selles, populatsiooni lained
Eristadakse kasvavaid , kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui kündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündivus ületab suremise on populatsioon ka soodne. Kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem kui suremus .
Populatsioonide arvukust mõjutavad kliimategurid, toitumus suhted, haigused.
Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetadakse populatsiooni laineteks kui arvukus püsib pikemat aega stabiilsena siis nimetadakse selle ökoloogilist seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
Ökosüsteemi mõisted, struktuur ja näited
Ökosüsteem- iseregureeruv tervik, kus aineringe kaudu on omavahel seotud elu, kooslus ehk biotsümoos ja elupaik ehk ökotoop.
Biotsümoosi moodustavad taime, seene, looma kooslused ja mikroorganismid .
Ökotoop tähendab elukeskkonda ( õhku, vett, mulda), kus organismid elavad. Samas ka abiotilisi tegureid, mis elukeskonda mõjutavad.
Ökosüsteemid jagunevad looduslikud ja kuntslikud. Kuntslikud on akvaarium, terraarium, paisjärv, tiik, kanal, botaanika aed, zoo park. Looduslikud on mets, soo, raba , meri, järv, jõgi.
Ökosüsteemi näitajad on liigiline koosseis liigi rikkus, tominantliik, biomass , produktsioon - biomassi juurdekasv ajas, toitumissuhted - kes, keda sööb.
Toitumis suhted ökosüsteemis toiduvõrk, droofilised tasemed
Toitumis suhete alusel reastatud organismide moodustavad toiudu ahela. Selle esimeseks lüliks on ..... . rohelised taimed sünteesivad ja moodustavad esimese orgaan aine CO2 ja veest ja päikese energia osavõtul ergastuvad kloroplastide klorofülli molek . Moodustub elektron transpordi ahel ja valgus staadiumis seotakse keemilise energia poolest energi rikkad ühendid ( ATP ja NADPH2) . pimedus staadiumis seotakse CO2 ja tekib klükoos . klükoosist tekib tärklis ja teised polüsahhariidid.
Teiseks lüliks on tarbijad, kes on olemuselt heterotroofid. Need on taim toidulised loomad kellest toituvad kiskjad . Nad võivad moodustada mitu astet.
Tarbija on konsunent. On kas 1, 2 või 3 astne tarbijad.
Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. Distuentidele. Nende hulka kuuluvad seened ja bakterid ning protistidest algloomad. Lagundajad vabastavad taas süsihappegaasi, mis on vajalik taimedele. Toitumis suhe moodustavad ökosüsteemi ringe e. Tsükleid.
Iga järgmine lüli on troofiline tase, mis regureerib eelmise arvukust. Nii ei saa organismide arv piiramatult kasvada. See tähendab , et ÖS on ise regureerimis süsteem.
Kehtib n.n ÖS püramiidi reegel. Selle kohaselt on iga järgneva taseme biomass 10% eelmise taseme biomassist.
Kui kujutada ühte toiduahela kõigi tasemete biomasse ristkülikuna ja paigutada need ülestikku saame biomassi püramiidi.
Kõige rohkem võib seal olla 5-6 astet.
Kui aine ringleb siis energia voog on ühesuunaline. Biosfäär on pidevalt avatud süsteem. Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidevalt energia voog.
Ökoloogilised globaalprobleemid

millest tulenevad:

toidu puudus
kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidu puudus on tingitud:

• Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud
  
• Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku
  
• Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem
  

mullastiku hävingu ja kõrbestumine:
põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegurid.
Mulla looduslik ärakanne e erosioon (paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. See on eriti ulatuslik piirkondades kus taimestik puudub või kasvatadakse monokultuure. Seda saab vähendada oskusliku maaharimisega,terass- ja ribapõllumajandusega ning õigete külvikordade jälgimisega.
Kõrbestumine on tingitud kliimateguritest, kuid ka inimtegevusest.
Põhjused:
Ülatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõige väetamis- ja maaharimisvõtted, niisutavate maade sooldumine.

happevihmad :
see on tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattunud oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemusel on happelised sademed. Veel soodustab ka ülemäärane CO2
happelised sademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Taime kasvu pidurdamine tuleb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse.
Happevihmade tulemusel on metsade häving. Selle tõkkestamiseks on vältida väävel ja lämmastikoksiidede sattumist atmosfääri.