Samasugust auku kirjeldas ka Goethe oma imelises teoses ,,Faust``. Mees oli täis veidrat rahutust, ta oli tohutult õppinud ning omandanud palju teaduskraade, kuid leidis, et ei tea midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal vedasid taevas kihla Issand ning Mefistofeles, et viimane ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Vahest tunnen isegi, et sammun samu teid, mida mööda jooksid halvad poisid. Tajun tihti õhus kurjust ja õelust, kuid hingates seda mürki, tunnen, kuidas mu lootused ja armastus närtsivad ning asenduvad vihaga. Kuigi Faust mängis tulega, ei süttinud tema hing ega meel, sest ta oli loomuselt hea inimene, kes oskas armastada. Mees leiab oma elu mõtte igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Asetades inimese dilemma ette, on nii mõnigi, kes on sunnitud või ahvatletud tegema valiku, mis talle endalegi võib väär tunduda
Inimesed ei teavita ennast, mida kõike nad suudaksid korda saata, mida ja kuidas võiks saavutada, kuidas teha õigeid valikuid jne. Nad nurisevad oma ootustele mittevastava elu üle, aga kui neile pakkuda võimalusi sellest pääseda või seda parandada, siis leitakse muudkui põhjuseid, miks üht ja teist mitte korda saata. Faust oli inimesena tavapärasest erinev teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale. Teadlane jõudis tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettus ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdlenud probleemide üle sügavuti, vaid rahuldus saavutatuga. Faust oli meeleheitel, lausa nii alla vandunud, et tahtis enesetappu sooritada. Peategelase päästsid aga inglid ning
meie maailmas on näljahädad ja levivad surmahaigused, aga ühes heas koosluses peabki valitsema harmoonia ja tasakaal. Ei ole ju head ilma halvata. Sama veendunud oli maailma võlus ja ilus ka Voltaire'i ,,Candide'i" samanimeline peategelane, kes pöördumatult uskus oma õpetaja Panglossi sõnu: ,,Kuna kõik on tehtud teatavaks otstarbeks, siis on see otstarve tingimata ka kõige parem...kõik on parimast parim." Maailmas ringi rännates koges Candide igasugu kurjust ja pahameelt ning tihti mõtles nende sõnade õigsuse üle, aga oma kergeuskliku ja lihtsa meelega suutis ta peaaegu lõpuni samasuguse suhtumisega välja vedada. Samal ajal olles ise täis positiivsust ning millegi üle erilist muret tundmata. Muidugi oli tal ka oma eesmärk, mille poole püüelda, õigemini kelle poole. Imekaunis Cuneconde ei läinud tal küll hetkekski meelest. Minagi mõtlen, et on, kuidas on, aga tuleb edasi minna, liikuda kindlat sihti pidi
kui leian, et see midagi pole olulisem kui mu eesmärk. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte teha õigeid asju, vaid omada ka õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone ning pole oluline, kas räägitakse tõtt, peetakse lubadusi või hoitakse sõrmed eelame võõrast varast, vaid et inimesele meeldiks olla hea, sest ta on hea. See teooria tundub kõige õigem kirjeldamaks minu olemust. Ei saa öelda, milline käitumise on just kindlasti õige ja hea ning milline totaalselt halb ja kurjust täis."Hea" ja ,,halb" on täiesti suhtelised mõisted. Iga inimene leiab nende tähenduse olevat just enda seisukohast lähtudes. Leian, et inimest ennast ei saa rühmitada eetikateooriate järgi, vaid hoopis nende tegusid.
Roosi meeldis mulle tegelastest enim just oma lihtsameelsuse poolest. Ma elasin temale ja Taaksalule isegi kaasa, nii armsad olid nad mulle. Kui Roosi oli alguses üksinda ja ei julgenud kellegi poole oma mures pöörduda, siis romaani lõpus oli tal kolhoosi ülesehitamisel üheskoos teistega tähtis roll kanda. Ka negatiivsed tegelased hoiavad alguses ühte leeri. Koor ja Känd on mestis ning alguses hoiab ka vana Vao nende poole, aga kui väiksemad tegelased ühtehoides nende kurjust paljastama hakkavad, siis kaob kulakute vaheline vendlus ning nad pudenevad laiali. Koor saab karistada, Känd põgeneb minema ja Vao leiab selguse ja asub heade poole. Positiivseid ja negatiivseid tegelasi iseloomustab ka nende ümbrus. Paul ja Aino elavad alguses vaesuses aga ei heitu vaid asuvad end üles töötama. Nad nimetavad oma näru talu armsaks pesaks ning on tänulikud. Aino on Johannes Vao kõige tublim laps ja seega ka kõige tõenäolisemalt koos teiste tublide inimestega
TOTALITAARNE KUNST Totalitarismi iseloomustavaks jooneks on tugev keskvõim. Lihtinimeste eeskujuks on nende juht, kes toetub ainuõiguslikule valitsevale parteile. Partei eesmärgiks on aga saavutaada mõjuvõim kogu rahva üle. Autokraatsel või diktaatorlikul võimukasutusel põhinebki tugevasti tsentraliseeritud valitsemisvorm. Tüüpilisteks totalitaarseteks riikideks oli näiteks fasistlik Itaalia, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik NSV Liit. Kuuludes totalitaarsesse poliitilisee süsteemi kontrollib riik nii majanduslikku, poliitilist kui ka tavainimeste isiklikku elu. Tänu julgeoleku- ning salateenistuse abile surutakse maha ka kõige pisemgi vastupanu kehtiva korra vastu. Lahutamatuks osaks totalitaarsete reziimide juures oli ideoloogia, millele allutati kogu ühiskond. Valisin vaatluseks kaks Nõukogude Liidu aegset plakatit, kus kunstnik on kujutanud nõukogude korra eeliseid kapitalistliku...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Skulptuur Tavaliselt puust või metallist (eriti pronks) Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preesterid või patriarhe Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. 15. sajandi algul hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks Jaapani skulptuur oli hiina kunsti tugeva mõju all Skulptuur Jaapanis algas savikujukestest. Kujukesed olid imelike kujudega, ebainimlike proportsioonidega. Neid kasutati rituaalides Nera perioodil (710-793), kui skulptorid olid hästi ära omandanud Tangi stiili, hakati looma skulptuure realistlike nägudega, massiivsete voolavate mahtudega
õppekavadest välja evolutsiooniteooria kui vastukäiv Piibli tõdedele. 3. Jumala nimetamine absoluudiks või kõiksuseks ei tohiks tekitada mingeid probleeme. Kui inimene tunneb, et Jumal on talle Kõiksus, siis ta ongi kõiksus. Kui ta on Vend, siis ta on inimesele vend. Vahe on ainult selles, milliseid küsimusi lahendada Kõiksuse poole pöördudes ja millist abi otsida Vennalt. 4. Kuri on see, mis arvatakse olevat moraalselt halb. Kurjust peetakse inimese omaduste juures kõige ebasoovitavaks. Paljud inimesed loodavad, et Jumal on hea ning loodavad tema abile, ometi ollakse tihti vastamisi olukordadega, kus tuleb tunnistada kurjuse valitsemist headuse üle. Küsitakse: ,,Miks Jumal laseb nii sündida?" Epikurose väidetele mõeldes arvan, et vaevalt Jumal kurjuse vastu võimetu on. Vaevalt et ta ka passiivne või pahatahtlik on. Arvatavasti on kurjus siiski karistus selleks, et hea võidule pääseks.
samasugune tule rituaalne austamine. Riitusi korraldasid maagid(preestrid, amet oli päritud, moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna).Suurriigi tekkimise ajaks oli religioon oluliselt muutunud. Selle kõige taga oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra( õpetus kirjas, pühade tekstide kogumikus Avestas). Õpetust nimetatakse mazdaismiks, see oli dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Usund kuulutas ka ette lõplikku võitu tulevikus. 3)Kaananimaa ja Iisrael: foiniikia erinevad semiidi keeled, loodus oli põlluharimiseks soodne, vihma sadas piisavalt. Üks varasemaid piirkondi.Foniiklased võtsid kasutusele 22 märgilise tähestiku, millest arenes välja meie praegune tähestik. Religioonis valitses monoteism ainujumala kummardamine. Iisrael:kõrbealadel elanud semiidi soost rändkarjakasvatajarahvas heebrealased
Pigem tekitab romaan hoopis lisaküsimusi. Tegelikult ei olnud Pilatuse süü suur, kuna enamus inimestest teeb ja saab ka tulevikus tegema samasuguseid vigu lugematuid kordi. Keegi ei karista neid selle eest 2000 aasta pikkuse vangipõlvega üksinduses. Pigem tundub, et Pilatuse roll oli valmis tuhandeid aastaid enne tema sündi, täpselt samuti kui Juudase roll. Keegi lihtsalt pidi tegema seda, mida tegid nemad ja olemata seejuures mingi koletis või kogu maailma kurjust kehastav deemon. Alati on kuskil ootamas mõni Saatana ball, kuhu on vaja emandat mingil kummalisel ajendil, mis nõuab ka pimeduse vürstile ,,teist poolt" selleks, et olla täiuslik ja hoida üleval pimeduse kuningriiki. Selleks on vaja leida mängijad surelike hulgast ja ballile emandaks surelikku naist. Tähendab nii on vaja ning nii need asjad siin maailmas käivadki! Ega inimene seepärast halb ei ole ega lunastusest loobuma peaks.
kuna mees mõrvas pandimajapidajanna, kuigi viimane oli väga ihne ning üldiselt põlatud naisterahvas. Peategelasel endal tapmiseks vist õiget põhjust ei olnudki, pigem õigustus kasutuid isikuid võib tappa. Kui terve inimkond niiviisi mõtleks, jääksid arvatavasti ellu vaid suurriikide presidendid, kes lõpuks nagunii üksteisele otsa peale teeksid. Rodja oli enda arvates kõrgemast klassist ning väärtuslikum kui vana naine. Siiski ei leidunud Raskolnikovis piisavalt kurjust ja pealehakkamist võlausaldaja koheseks tapmiseks. Ta leidis end alatihti kahtlemas ning võitles iseendaga: ,,Kas tõesti võtan kirve ja hakkan pähe taguma, purustan tal pealuu, issand, kas tõesti?" Siiski viis ta mõtte täide ning pärast mõrva vaevasid teda kohutavad süümepiinad. Kuigi Raskolnikov teose lõpus süüd tunnistas, ei mõistetud teda surma, vaid sunnitööle Siberisse. Oma karistuse teenis ta niisiis ära süümepiinade, mitte vangistuse ega surmanuhtluse näol
Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima.
Seal astuvad saatused kurjad ja head. Pilk kisendab: Halasta! Ära mind löö! Läks naine, kes üksikuks jäi sellel ööl. Kaks poisikest lumises lahingus on. Üks on neist Kutuzov, üks Napoleon. Kuid raagus ja lumise pärnapuu all kaks armunut räägivad sosinal. Nad vaatavad üksteist kui varased käod. Ja neil onnii rõõmsadja rumalad näod. Salk sadamamehi käib õõtsudes seal, kui kannaksid maakera õlgadel peal. Kommentaar: Räägib tänavaelust, kus kurjust on palju ja sahkendamist küllaga. Inimestel on koguaeg kiire ja see ongi linnaelu. Mulle meeldib see luuletus, kuna siin räägib palju sellest, missugused tänavad ongi. Valus valgus Atland, märatsev Hannibal, magab. Ta ei norska. Ta uni on hea. Meie triiviva laeva taga tuhat kajakat tukub ta peal. Meie vööri ees kaugusesse kaovad poide ümarad tumedad pead. Lainet pole. Ei tõuse,eivao nad , nagu piiskopid istuvad reas. Vaiksel veel pole lõppu, ei algust.
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud...
olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla. 26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta
Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla. 26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark.
Ent seesugune lahendusviis hakkas peategelasi painama niivõrd, et kooselu muutus väljakannatamatuks. Romaan tõestab, et ka armastus on tegur, mis võib inimesi segaseks pöörata ning sealjuures õeluse osakaalu hinges suurendada. Kurjuse poole olemasolu inimloomuses on möödapääsmatu ja seda seepärast, et hea ilmneks paremini. Astroloog P.Globa on öelnud, et "Nii nagu vari on vajalik valgusele, et valgus oleks nähtav, nii ka Saatan Jumalale." Kurjust on vaja võtta kui üht elu kohustuslikku osa ning lasta tal aeg-ajalt ilmneda. Kui inimene oleks üdini hea, oleks elu liiga üksluine ning ei toimuks arengut ühiskonnas. Ülim headus toob kaasa lihtsameelsuse ja kergeusklikkuse. Mõlema poole olemasolu aitab inimesel paremini kohanduda erinevate situatsioonidega. Tingituna kahepoolsest isiksusest peavad surelikud valima, millal millist osapoolt oma sisemaailmast näidata. Seda on väga hästi kujutanud Robert Louis Stevenson novellis
Audentese Spordigümnaasium Madis Loorents Jaapani kunst Referaat Tallinn 2008 Jaapani kunsti on suuresti mõjutanud Hiina kunst ning vähemal määral India ja Korea kultuur Suurem vahe on selles, et Hiina kunst on väga uhke ning pidulik kuid Jaapani kunst on veidi rahulikum selle kohapealt. Võrreldes meie kultuuritraditsiooniga, kus on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur jne. siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn. puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele ehk siis sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad. ARHITEKTUUR Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maail...
Martin Justus saadab vaid kaastundeavalduse ning sõidab pere juurde Narva-Jõesuu. Ta otsustab rääkida oma tütrega. Astrid on alguses sokeeritud, kuid mõistab isa ning andestab. See annab Martin Justusele tagasi meelerahu. Isegi martin Justus poleks suutnud takistada Isabeli eneselt elu võtmast. Neiu oli liiga isepäine, et mitte öelda hullumeelne. Vaatamata oma noorusele, oli ta rohkem täiskasvanu kui mõni 40-aastane. Ta oli näinud liiga palju kurjust ja halba oma lühikese elu jooksul, et lahkumine sellest maailmast polnud üldsegi raske. Oli vaja vaid mõnda põhjust või ettekäänet, selleks valis ta müüdi Delose ohvrilaevast ning Martin Justuse.
Naivistlik kunst on isikuline kunst. Näiliselt lihtne nähtus polegi nii üldiselt mõistetav. Naivistide looming on seotud nii rahvakunsti, laste-joonistuste kui ka professionaalse kunstiga. Ühtedeks tähtsamateks naivismi joonteks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist, eriline, koguni lapsemeelne avatus, soojus ja südamlikkus. Need tööd kisuvad ka vaataja suu heatathtlikule muigele. Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust. Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab- lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine.
,,Kurjus" 1)Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. 2) Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab
Need sõnad panid aluse tulevasele hingekatastroofile ning sellele, kuidas too portree teda surmani kummitama jäi. Maalitud kaunist portreest sai tema elu alus ja visuaalne vaade tema südametunnistusele. Tema elu keerles piinavalt pikki aastakümneid pildi ümber. Pilt näitas Doriani vananemist. Nägu portreel muutus ka selle järgi, mida Dorian oma elus korda saatis. Kuna enamik sellest oli kohutav, õel ja ärakasutav, siis läbi silmade ja keha oli näha ta tõelisi emotsioone ja kurjust. Henry Wotton rääkis Dorianile kord, et tõelised kunstnikud on alati pealtnäha igavad. Seda sellepärast, et kõik mida nad endast annavad ja mis teeb neid erilised, panevad nad oma töödesse. Nii pole mitte ainult Basil Hallwardiga, vaid ka paljude teiste kunstnike ja loojatega. Et olla truu artist, tuleb ennast pühendada täielikult ja keskenduda vaid kunstile. Nõnda võtab seesugune loomine üle kõik muu, ehk ka kunstniku enda elu
Teada näiteks mis on õiglus tähendab osata defineerida mõiste õiglus. Kui me seda ei oska, siis ei saa me öelda, et teame mis on õiglus ja kui ei oska öelda mis see sõna tähendab pole õigust seda kasutada. 4) Induktsioon. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, üldistust. Teadmised olid Sokratese silmis niivõrd tähtsad, et ta pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmisi. Teadmine mis on hea ja halb teeb inimese vooruslikuks. Kurjust põhjustab filosoofi arust teadmatus. Sokratese arust ei saa ühtegi teadmist pidada tõeliseks kui sellest ei tulene moraalne tegu. Sokratesel oli lisaks sõpradele ka palju vaenlasi. Kolm neist: poeet Meletos, nahatöökodade omanik Anytos ja kõnemees Lykon kaebasid ta kohtusse. Nad esitasid südistuseks selle, et Sokrates ei tunnista linna jumalaid vaud uusi deemoneid ja tutvustab neid ka noortele. Siiski võib tagantjärele öelda, et kogu süüdistus oli fabritseeritud.
Rahvas: Pead painutagem taeva ees seal on me õige abimees. 4) Fausti kehastumine: mis iseloomustab Fausti ühte poolt, mis teist? Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samas kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane. Fausti isikliku süü ja vastutuse küsimus kerkib Margareta loos. Ta on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid
kõiki kartma peab." " Ka võimatut võib võimalikuks muuta see, kes tark ja palju näinud." " Õnn on see, kui mees ja naine armastavad teineteist, aga õndsus ebamaine, kui saab kaunis kolmik neist." TEGELASED: Faust: magistri ja doktorikraadiga teadmishimuline , rahutu teadlane, kes on elus pettunud. Ta arvab, et ei suuda inimestele paremat teed näidata. Faustil on palju õpilasi, ta arvab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid, sel põhjusel pettub ta ka oma õpilastes. Mefistoteles: , kuri deemon, on tasakaalukas, intelligentne, sümpaatne tegelane, st saatan. Ta põlgab inimesi, ta on Fausti täielik vastand. Enda arvates on ta väga vajalik jõud, et maailm tasakaalus püsiks. Margarita: noor neiu, kellesse Faust armub, Mefistotelese abiga suudab ta Margarita südame võita. Kahjuks on nende armastus õnnetu, Faust tapab Margarita venna ja
Peateos on ,,Daodejing" ehk ,,Kulgemise väe raamat" Yin ja Yang On Vana-Hiina filosoofias kogu olemist iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused. Taoismis on Yin ja Yang universumi negatiivne ja positiivne printsiip. Üks ei saa eksisteerida ilma teiseta ning sageli esindavad nad omavahelistes suhetes oma vastandit. Näiteks: et mõista headust, peab tundma ka kurja. Ilma headuseta ei saaks olla ka kurjust. Yin-Yang sümbol on kasutusel Lõuna- Korea ja Mongoolia lipul. Kiri Hiina kiri on arvatavasti III a-tuh-st e.m.a. pärinevast piltkirjast arenenud silbiline hieroglüüfkiri. Üle 3500 aasta vanune. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju (naistekiri nüshu). Maaliti pintsliga paberile. Hiina hieroglüüf tähistab sõna. Haridus Koole oli Hiinas juba II a-tuh. e.m.a. Õpetati 10. a.vältel hieroglüüfkirja,eetikat,muusikat,kalligraa-
vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei
esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ning oma ilmumisega 1954.aastal autori üleöise maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje jätval teosel on hoopis sügavam sisu, kui algul näida võib. Loo mõte peegeldab inimestes pesitsevat kurjust ning võimuiha, mis mõningatel tingimustel meist võimust võtavad, seda ka juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda hämmastab, mismoodi olude muutumisel võivad isegi haritud, meeldiva olekuga inimesed täiesti külmavereliselt osaleda tapmises. Golding jõuab järeldusele, et läbi ajaloo on inimkond
suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. 7) Mis on Mephistopheleses Faustiga sarnast, mis erinevat? Sarnasused: Meiphistopheles on intelligente ja tasakaalukas, isegi mingil määral sümpaatne tegelane. Erinevused: Mephistopheles on iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei
,,Igaveste kooma patsientide" ja ,,aparatuuride abil elus olijate" puhul peaks olema sugulastel õigus otsustada, muidugi toob see tagasi eelnimetatud pärimise probleemi. Maailmas on eutanaasia legaalne-näiteks Sveitsis, Hollandis ja USA Oregoni osariigis. Paljud haiged inimesed on just vaba surma tee valinud, ning nende sõbrad ja perekond on seda otsust aksepteerinud. Muidugi on seoses eutanaasiaga seotud palju eetilisi küsimusi näiteks arstieetika ja kuna elame maalilma kus on ka palju kurjust, siis kas otsestel pärijatel peaks olema üldse õigus sellist asja otsustada ? Kindlasti on Eesti ühiskonnal veel eutanaasia lubamiseni käija pikk ja vaevaline tee . Siinkohal peaks meeles pidama seda, et keelamine ei muudaks midagi, ikka leitaks võimalus, kuidas endalt elu võtta või oma kannatavat lähedast aidata ükskõik kas siis meditsiiniliselt või suitsiidi teel. Samuti on uudistest käinud läbi juhtumeid, kui arst on
Naeruga suudab inimene üle olla julmusest, kadedusest ja kõikidest muudest pahedest. Sama kinnitab ka raamatutegelase Jonny lause: ,,Naer on sisemine vabadus."(lk 91) Naeruta inimene võtab endasse kõik halva ning lõpuks hakab ta end tundma õnnetuna ja kõiges süüdi olevat. Siin kohal võib näitena tuua teose tegelased, Timm Thaleri ja Taruki. Ajal, mil Timm elas rikka pärijana Taruki juures, nägi ta palju ülekohtust ja ihnusest tulenevat, kavalusega toime pandavat, kurjust. Tihti tundis Timm vajadust kõik see välja naerda, kuid kuna tal selleks võimalust polnud jäi see tema sisse. Sellest võis olla tingitud ka Timmi näo muutumine. Raamatus oli kirjeldatud, kuidas aja jooksul, mil Timm hr. Taruki juures elas, muutus tema nägu vanemaks ja elukogenumaks. Elukogemuse alla kuulub ka halbus, mida Timm kohtas ning mis ilmselt jättis Timmi näole väsimust ja umbusaldust. Minu arust näitab naer ka inimese headust ja muretust. Inimesel, kellel
Samas on kõik tegelased kujutatud sarnaste toonidega, mis võib tähendada seda, et tegelikult on nad kõik lihtsalt inimesed ja üksteisega võrdsed. Ristatud kätte tõttu võib olla tegu mingi usulise rituaaliga, näiteks söögipalve lugemisega, kuid kuninga olekust tundub, nagu peaks kogu au temale omistatama. Teosel kujutatud inimestele lisab silmakirjalikkust ja tehislikkust asjaolu, et vaatamata ristatud kätele ja tagasihoidlikule poosile, on nende pilgus ja tumedates silmades pisut kurjust ja viha ning üldse mitte armastust. Figuuridele langev punane valgus jätab mulje, justkui oleks parajasti käimas sõda ning võimu juures olevad inimesed (ehk enamik pidusöögil osalejaid) oleks süütute inimeste verevalamises süüdi. Tegemist on Pavel Filonovi ühe tuntuima teosega, kuuludes tsüklisse ,,Juhatus ülemaailmsesse õitsengusse". See hiiglaslik maal oma huvitava koloriidi ja süngusega peidab endas
esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ning oma ilmumisega 1954.aastal autori üleöise maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje jätval teosel on hoopis sügavam sisu, kui algul näida võib. Loo mõte peegeldab inimestes pesitsevat kurjust ning võimuiha, mis mõningatel tingimustel meist võimust võtavad, seda ka juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda hämmastab, mismoodi olude muutumisel võivad isegi haritud, meeldiva olekuga inimesed täiesti külmavereliselt osaleda tapmises. Golding jõuab järeldusele, et läbi ajaloo on inimkond
jumalus ehk vaim on inimese tõeline Mina. Iga inimese hinge vaadatakse kui peegit, milles peegeldab Jumala kuju. Sufide arvamuse põhjal ongi inimesed siin ilmas ainult selleks, et jumal näeks ennast - enda suurepärast peegelpilti. Usuvad taaskehastumisse, kuid nendel on väga umbmäärased õpetused selle kohta. Nad ei pööra väga suurt tähelepanu õpetustele ja arvavad, et püüelda tasub vaid ühtse elu poole, ühinemise poole jumalaga. Vaim ja hing on surematu. Sufid usuvad, et kurjust ei ole olemas. See ainult tundub inimestele nii, tegelikult on see lihtsalt headuse eitamine. Autoriteedid kinnitavad, et sufism õpetab inimest olema üheaegselt mikrojumal kui ka mikrokosmos. Sufide arvates on viis olemise tasandit: Absoluutselt nähtamatu, suhteliselt nähtamatu, sarnasuste tasand, nähtav tasand ja tasand, mis on nähtuvast madalamal. PEAMISED KÄSUD JA KEELUD Käsud: 1. Täiuslik teadlikkus. Allahi ühtsus, sellega kaasneb Jumala siirus, kõigis oma tegudes. 2
· ma ei taha olla samasugune nagu nemad, kuid veel rohkem kardan ma neist erineda. · Kui inimene saab teha vaid seda, mis meeldib, siis enamasti meeldib talle mitte midagi teha. · Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... · Tõelist vaikust pole olemas. · Maailmas on nii palju värve, mille pole nime. Sama on ka emotsioonedega. · Tänapäevases maailmas, mis on täis kurjust ja valesid, maailmas kus armastust on vähe ja elu on täis raskusi, maailmas kus keegi ei saa peaaegu milleski kindel olla on unistus kohutavaim asi, mida lõhkuda. · Kui inimene õpib enese sees helisevas noodis sümfooniat kuulma, saabubki harmoonia. · Minnalaskmine on hea. Kui on kuhu tagasi tulla. · Inimene on nagu tuli - algul soojendab, siis kõrvetab. Põletushaavast jääb järgi arm. · kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad.
....................................6-7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 Skulptuur: Jaapanis meisterdati skulptuure tavaliselt puust või metallist. Enamasti kujutati skulptuuriproteedes riigi juhte või kõrgemaid vaimulikke. Olulisel kohal on läbi ajaloo olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Skulptuur on Jaapanis arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. sajandik matkisid jaapanlased hiinlaste puidus ja pronksis kivitehnikaid. 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid rohkem realistlikumaks. Näitena võib tuua Todaiji templi Buddha ja Horyuji templi skulptuurid(pilt lk 6)
Minu arvates on see meistriteos, mida iga haritud inimene võiks olla lugenud. “See raamat on inglise kirjanduses ainulaadne. Midagi selletaolist seal varem ei olnud ega ole ka hiljem tulnud, sest vaimuomaduste kombinatsioon, millest ta sündis, on nüüdisajal üliharuldaseks jäänud “Vihurimäe” on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kurjust mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi. See kummaline segu on tagatipuks veel asetatud võrdlemisi realistlikku, ajastu konventsioonidele vastavasse raami. Kired hõõguvad selles teoses kuumalt, kurjalt ja hävitavalt, aga nad ei ole füüsilised, vaid sümboolselt puhtad. Inimtüübid, mis siin vastupandamatult, teispool head ja kurja üksteise poole tõmbuvad või üksteisest eemale tõukuvad, on küll elavad, aga mingi müstilise veenvusega stiliseeritud
Sellest kõigest oli aga kasu, sest neile järgnes jumalasarnasete kangelaste hiilgav tõug, kes pidas kuulsusrikkaid sõdu ja elas läbi suuri seiklusi, millest kõigi aegade jooksul pärast seda on räägitud ja lauldud. Lõpuks asusid nad õndsate saarele, kuhu jäid üliõnnelikena igaveseks elama. Viies tõug on see, mis praegugi maa peal elab: see on raudne tõug. Raudinimesed elavad kurjal ajal ja nende loomuses on ka nii palju kurjust, et nad ei saa iial rahu muredest ja vaevast. Mida enam põlvkondi vaheldub, seda halvemaks nad muutuvad; pojad on alati isadest hullemad. Kunagi tuleb aeg, mil nad metsistuvad sedavõrd, et hakkavad jõudu kummardama; võim samastub neil õigusega ning hea tahte austamine kaob. Viimaks ei pane enam ükski inimene pahaks, kui ülekohut tehakse, ja häbeneb armetute olemasolu, ja siis hävitab Zeus ka nemad. Kuid isegi siis on veel
Sellest momendist tärkas ka lihtne ja elav armastus Sonja vastu. Sonja mõistis äkki kõike, tema silmis helkis lõputu õnn. Siit algas Raskolnikovi vaimne ärkamin, ümbersündimise lugu. Sonja idee võitis Raskolnikovi idee. 9. Selgita inimese saladuse olemust, lähtudes inimese kahesuse mõistest. Inimese saladus seisneb tema kahesuses, headuse ja kurjuse pidevas koosesinemises ja võitluses tema hinges. Headus tähendab äravõidetud kurjust. Headeks ei sünnita, headeks saadakse. Inimene peab kõigepealt endale teadvustama ja läbi tegema võitluse iseendaga. Õiglase ühiskonna loomist saab alustada vaid vaimsest ümbersünnist. Kõige aluseks on vaimne leplikkus, täiustumise tahe ja valmidus ligimest aidata. 10. Milles seisneb nn pinnaseidee e süvaidee? Mis tähendus on D psühhomüüdis a. Kristusel b. Laatsarusel c. Joh evangeeliumi 12. ptk tsitaadil
üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima
veesüliteid on nn Green Man – mütoloogiline metsavaim, keda kujutatakse tammelehtege vahelt läbi piiluva näona (paganate kirikussemeelitamiseks. Suust ja näost võrsuvad oksad viitavad ka jumalikkusele). Draakoni või keelt näitava, õrritava sarvilise olendina kujutatakse reeglina Saatanit. Põhjus, miks kurjust tohtis kujutada nii fantaasiarikkalt ja mitmekõlgselt võis peituda selles, et jumalasõna kinnitusel teati kurjusel ja Saatanal olevat võimet muuta kuju ja võtta ükskõik missugust vormi. Ent kui heita hetkeks kõrvale kogu see keerukas, läbi aegade muutlik ja ülilaialdaselt tõlgendavat ning üleanalüüsitav sümboolika, siis ei saa üle ega ümber ühest lihtsast faktist: ka tolleaja kunstnikel oli vajadus eneseväljendamiseks ja oma
kammermuusika. 17. Rästa tegi tihedat loomingulist koostööd maineka pianisti Kalle Randaluga, kes on olnud mitmete Rästa klaveriteoste esmaesitajaks. Raimo Kangro 18. Eesti esimene rock-ooper on ,,Põhjaneitsi" (1980, Raimo Kangro, kaasautor A.Valkonen). 19. Kangro viimane ooper "Süda" (1999, Maarja ja Kirke Kangro libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maa...
Inimene on asetatud vooruse ja patu vahele balansseerima, ühiskonna puudused taanduvad inimloomuse nõrkusele. Hariduse eesmärgiks peaks olema õpetada inimest mitte üksnes teaduslikke meetodeid kasutama, vaid ennekõike väärtuste vahel vahet tegema. Goldingi inimesekäsitlust on peetud sügavalt pessimistlikuks, aga ise ta eitab seda. Inimene on küll haige, aga ometi heroiline ja ilus nagu Simon romaanis "Kärbeste jumal". Sõjapäevil mõistis Golding, et inimeses on rohkem kurjust, kui seda sotsiaalse survega seletada võiks. Põhiküsimus: miks on inimene halb, mitte aga, miks ta vahetevahel teeb head. Ainus mõju, mille osatähtsust oma loomingus ta on rõhutanud, on antiikkirjandus. Kriitikud on püüdnud osundada ühisjoontele Freudiga, Goldinga aga eitab nii seda kui ka eksistentsialistide mõju. 1954. avaldab Golding oma esimese romaani "Kärbeste jumal" ja saab üleöö maailmakuulsaks. 9 aastat hiljem valmib ka film
mõista ka sõdijaid. See, et siiani ei ole nende tegevust heaks kiidetud, ei tähenda veel, et see vale oleks, sest kui oleksid olemata olnud kõik lahingud ja maailmast eemaldatud kõik kurjus, siis ei oleks praegune seis absoluutselt selline nagu ta seda on. Kes teab, äkki halvata maailmas oleks hoopis üleliigsest headusest tekkinud inimeste vahel konfliktid. Meie ümber peab olema kõike võrdselt. Piisavalt headust ja kurjust, erimeelsusi ning arusaamisi. Me tahame siiski elada nii, et oleks põnev. See on aga võimalik ainult siis, kui meie elu on kõike muud kui üksluine, kui saab vaheldust. Inimestel, kes on elu jooksul palju maailma eri kohti oma silmaga näinud ja sealset eluolu omal nahal tunda saanud, on kindlasti olnud põnevam elu, kui neil, kes on terve oma elusoleku aja veetnud paikselt. Ma ei mõista hukka kedagi, kes viimast eluviisi harrastavad. Otse vastupidi
Ka teised kangelased pillerkaaritasid metsades ja mägedes. Vanaisa oli ärganud ning tähele pannud, et kangelased on maailma muutnud. Ta oli tehtuga rahul, tema sõnul oligi kangelaste ülesanne maailm ilusaks teha. Vanaisa lubas ka inimesed ja igasugused loomad luua, kes hakkavad maailma looma. Inimene pidi aga nõrgem olema, et ta ei saaks oma tugevusega kiidelda. Kangelased pidid aga inimestega läbi saama ja segunema, et tekiks tugev sugu, mis ei jää kurjale kergesti alla. Kurjust aga ei saanud vanaisa kaotada, kuna ta nimetas seda headuse mõõtjaks ja kihutajaks. Maailma loomine Piibli järgi Piibli järgi oli maailma loojaks Jumal. Mida Jumal ütles, see sai teoks. Jumal lõi maailma kuue päevaga. Esimese päevaga lõi Jumal taeva, maa ja valguse ning lahutas valguse pimedusest. Valguse nimetas ta päevaks ja pimeduse ööks. Teise päevaga lõi ta laotuse, mille nimetas ta taevaks. Kolmanda päevaga lõi ta kuiva maismaa. Veekogud nimetas ta mereks
hoidutakse, budistid on taimetoitlased Budismi probleemistik dalai laama, Tiibet Rajajaks Vardhamana Mahavira sündis 540 eKr, 72 aastaselt saavutas moksa Karma seadus valitseb Moksasse saab ainult materiaalsetest soovidest vabanemise kaudu Tsükliline ajaloo käsitlus, maailm on igaveses tõusus ja languses Igal ajastul on 24 suurt õpetajat, keda nad nimetavad thintarkara'ks Maailm on täis kurjust ja viha Ahimsa vägivallatsetus Kõik dzainistid on taimetoitlased Dzainist ei saa põllumees olla (tapaks maad kündes väikseid putukaid) Templis on thintarkarate kujud Nende pidustused on seotud ka palverännakutega Peale usundi rajamist on lahknenud kahte: taevarõivsed (tuleb käia alasti, kuna taevas katab meid) ja valgerõivsed (lihtsate valgete rõivaste kandmine on lubatud) 5 põhimõtet: ahimsa, tõearmastus, mittevarastamine, kasinus (tsölibaat), sidumatus
Neil hetkil oli ta leplik, ja Popi võis kartmatult põrandal söögijäänuseid nuuskida. Huhuu ei lasknud siis end millestki segada.“ Huhuu suhtus Popisse väga kiuslikult. „Ta kihutas teda mööda tuba taga, pildus teda köögiriistadega ning torkis mööbli alt raudoradega välja.“ Lõpuks Popi leppis uue Isandaga, ta oli harjunud kedagi kartma ja samas austama. „Ja nagu ta oli imestlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imetles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust.“ Kui Huhuu jäi vahel kauemaks ära, siis hakkas Popil isegi ta järele igav, Popi ei tahtnud üksi olla. Samas oli märgata ka Huhuu hoolivust Popi suhtes ja Popi oskas seda hinnata. Huhuu väärtus Popi silmas tõusis sellest päevast, kui Huhuu talle liha tõi ning ta mõistis, et Huhuu oli tõesti Isand. Kui Huhuu tuli ühel korral koju nii, et ta oli vigastada saanud, siis oli Popilt Huhuust kahju
Praegu oleme me veel noored, kuid varsti oleme meiegi emad ja isad, hiljem ka vanaemad ja vanaisad. Kui me praegu ehitame endale tugeva pinna alla, siis on meil tulevikus lihtsam. Tuleb juba varakult hakata endale sisendama teadmist, et mitte riik ei ole hoolimatu ja ei suuda maksta piisavalt toetusi, vaid mina ise olen midagi tegemata jätnud, ei suuda olla piisavalt leidlik, töökas ja nutikas, et end ja oma peret hästi üleval pidada. Meie riigis on tohutult palju kurjust ning üldse kuritegevust ja liiklusõnnetusi. 2015. aasta kriminaalpoliitika statistikast on näha, et kuritegude üldarv oli 32 575, ning politsei andmetel oli liiklusõnnetuste arv 1417 (Statistikaamet, 2015). Miks ja kuidas on asi nii kaugele jõudnud? Tänapäeva vanemad ei saa enamjaolt hakkama oma laste kasvatamisega ning nende harimisega. Kindlasti tekib küsimus, miks ma nii arvan? Olen ka ise noor õppiv neiu, ja näen oma sõpru ja tuttavaid kõrvalt
andis ühe oma püstoli. Eilert sureb, keegi ei tea, kas ta tapeti või lasi ta ennast ise maha. Assessor teab, et surm toimus Hedda püstoli läbi. Naine ei talu mõtet, et keegi omab võimu tema üle, haarab püstoli ning laseb ka ennast maha. 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid Hedda Tesman, neiupõlvenimega Gabler on intelligentne, auahne ja kõrk, ta on frigiidne ning ohtlik. Nimikangelane ei sobi ümbritsevasse keskkonda, tema mõtteviisis on egoisimi ning kurjust, tema soovides püüdu teostada end teiste arvelt. Ta on naine. Tema teod on naiselikud. Ta andis püstoli Lovborgile, et korda saata seda, mida oleks pidanud korda saatma juba varemalt. Ta ei näinud selles probleemi, kuid siiski see tekkis. Ennast tappes ei mõelnud ta kellelegi teisele kui ainult iseendale. Tal ei tulnud mõttessegi vaadata ja mõelda sellele, mis saab siis, kui teda enam ei ole. Ta oli isekas. Tema teod tulenesid päritud iseloomult, tihtilugu olid need võib-olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
