Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Totalitaarne kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

TOTALITAARNE KUNST
Totalitarismi iseloomustavaks jooneks on tugev keskvõim. Lihtinimeste eeskujuks on nende juht, kes toetub ainuõiguslikule valitsevale parteile. Partei eesmärgiks on aga saavutaada mõjuvõim kogu rahva üle. Autokraatsel või diktaatorlikul võimukasutusel põhinebki tugevasti tsentraliseeritud valitsemisvorm . Tüüpilisteks totalitaarseteks riikideks oli näiteks fašistlik Itaalia, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik NSV Liit.
Kuuludes totalitaarsesse poliitilisee süsteemi kontrollib riik nii majanduslikku, poliitilist kui ka tavainimeste isiklikku elu. Tänu julgeoleku- ning salateenistuse abile surutakse maha ka kõige pisemgi vastupanu kehtiva korra vastu. Lahutamatuks osaks totalitaarsete režiimide juures oli ideoloogia, millele allutati kogu ühiskond.
Valisin vaatluseks kaks Nõukogude Liidu aegset plakatit, kus kunstnik on kujutanud nõukogude korra eeliseid kapitalistliku maailma vastu. Pildid on siiski läbi võrdluste ülistavad, pooldates tugevasti kommunismi ning näidates kõike muud halvas valguses. Seetõttu on väga negatiivselt kujutatud vastasleeri . Totalitaarse kunsti ülesandeks ongi ülistada riigis kehtivat võimu. Lisaks sellele oli totalitaarsel režiimil ning kunstil eesmärk suunata rahvast sihilikult „revulutsioonilist liikumist“ teenima . Kuna riik kontrollis kogu kultuurisfääri kasutatati seda soodsalt ära totalitaarse režiimi toetuseks .
Arvesse tuleb võtta seda, et vaadeldavad pildid on loodud ajal mil nõukogude inimestel puudusid objektiivse info hankimise võimalused välismaailmast. Teada oli vaid see, mida NSV Liit teiste kohta kas levitas või siis lausa välja mõtles. Tugevalt propagandistlike piltide eesmärgiks oli ka rahva nii öelda ajupesu. Mis minu arvates ka hästi toimis, kuna piltide sõnum oli arusaadav kõigile – ka vähese haridusega kodanikele .
Esimene pilt, mida lähemalt vaatlen on hea näide nõukogude elu eelistest kapitalistlike riikide omadest. Plakatil on kujutatud „meid“ ehk totalitaarset riiki ning „neid“ ehk kapitalistliku riiki.
„Meie – muudame kõrbed õitsvaks alaks!“ Sellel pildi poolel on näidatud kuidas hoiavad erinevast rahvusest inimesed kokku. Kaardilt on võimalik aru saada, et ilmselgelt on kujutatud mingi kanali rajamist kõrbe, muutmaks kuivanud alad viljakaks. Rajades kanali kuivanud alale on võimalik niisutada maad, et see õitsele puhkeks ning kõigile rõõmu valmistaks. Pilt on kujutatud rõõmsates värvitoonides. Lõunamaalase näol on naeratus, mis näitab rahva rahulolu ning heaolu.
„Nemad – muudavad linnad ja külad kõrbeks!“ Püütakse rahvale selgeks teha ning näidata kapitalistlike riikide maailmavaadet. Elanikkonnale näidatakse nii moodi, et riigid eesotsas Ameerikaga mõtlevad eelkõige oma sõjalisele jõule ning nende eesmärgiks on rikkuda teiste inimeste head ning rahulikku elu. Valitsusel on mõttes ainuüksi militaristlikud plaanid ning võim riigis ei hooli üldse inimestest ega ka nende heaolust.
Seda osa plakatist on kujutatud süngelt – tume taevas ning lõhkevad pommid. Tänu illustratiivsetele pildi pooltele ning ka kasutatud värvitoonidele on iseenesest mõistetav, kus on elu helge ning kus hoopis kole ja halb.
Sellel ajal töötanud kunstnikud elasid tingimustes, kus nad olid sunnitud mõtlema ning ennast väljendama sama moodi nagu oli riigis kujunenud ideoloogia. Pildid annavad selgelt märku ning teavet selle kohta kuidas on võimalik kaotada vaba arutelu ning hävitada demokraatia. Luues endale sobiva kuvandi muudab totalitaarne riik kunsti ideoloogiliseks relvaks , millel saab olema suur võim.
Teisel minu poolt valitud plakatil on kujutatud jällegi NSV Liidu heaaolu ning Ammeerika halba elu. Sotsialistlikul poolel on päike vastandiks teisel pildi poolel aga tume taevas ning äike.
Kommunism on soositud ning kujutatud läbi rõõmsa ja naeratava noormehe, kes vaatab helgelt ülesse, paisates õhku positiivsust. Nõukogude inimesi on üldistavalt minu meelest kujutatud sellel plakatil rõõmsatena, hoides käes tööriistu, ehitavad nad kindlal meelel oma koduriiki ning hoolivad selle heaolust. Püüeldakse veelgi parema elu poole, kuigi juba on see piisavalt helge.
Kapitalism seevastu süvendab kurbust . Tundub, et plakatil kujutatud mees vaevleb lausa hambavalu käes. Ammeerika, hoides käes sõjaplaani haub totalitaarse riigi meelest vaid kurjust ning sõda.
Posteril kujutatud termomeetri skaalad võrdlevad kahe riigi tööstust. Punane nõukogude termomeeter näitab + 20% samal ajal, kui teine pool on -22%. See näitab kuivõrd heal järjel on sotsialistlik majandus. Ammeerika majandust on kujutatud suures languses olles suureks kontrastiks kommunistlikule õitsengule.
Seega näidatakse ühiskonnale, kui hea elu neil võrreldes teistega on! Elu läheb üles mäge ning kõigil on hea elada totalitaarses ühiskonnas.
Tegelikkuses ei olnud nõukogude elu aga pooltki nii päikesepaisteline kui seda kujutati.
Kunstnikud, kes tegelesid tollel ajal loometööga olid sunnitud kohanema riigi ideoloogiaga. Selleaegne kunst annab meile teavet selle kohta, kuidas on võimalik kaotada vaba arutelu ning seega astuda ka samm lähemale demokraatia hävitamise poole. Samuti leian ma, et kunsti kasutati ära totalitaarse riigi huvisid silmas pidades. Niisiis püüab totalitaarne riik ehitada üles uut kultuuri, luues samaaegselt endale sellest sobiva kuvandi. Ka püütakse muuta kunsti suurt võimu omandavaks ideoloogiliseks relvaks.
PILDID:
Totalitaarne kunst #1 Totalitaarne kunst #2 Totalitaarne kunst #3 Totalitaarne kunst #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor monks Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt

Kunstiajalugu
Impressionismist-postmodernismini
17
doc

Impressionismist-postmode rnismini

kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid

Kunstiajalugu
Kunsti liigid ja kunstnikud
12
doc

Kunsti liigid ja kunstnikud

Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti

Kunstiajalugu
Kunst 19-Ja 20 saj vahetusel
42
docx

Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel

Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2.kujutasid kõike dramaatilises valguses 7.Nim. Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? „Die Brücke“ Eesotsas olid E. L. Kirchner ja K. Schmidt-Rottluff. 7. Eesti kunst 20.saj alguses 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? 1906. aastal 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Peamiselt söejoonistused ja graafika. 4. Millised teemad oli olulised Raua loomingus ? Temaatika sümbolistlik ja rahvusromantiline („Kalevipoja illustratsioonid“) 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
20 -21-sajandi kunst
120
docx

20.-21. sajandi kunst

1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine ­ disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. ­ 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine ­ megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun