aasta juuli seisuga 66,429,284 inimest. Rahvastiku tihedus on Iraanis 40,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Iraani rahvastiku tiheduse kaart: Rahvaarvu muutumine 1950-2009 Diagramm: Iraani loomulik iive on 11,45 Iraani elanikkonnast 51 % on pärslased ehk farsid, umbes 24 % aserid, umbes 8 % gilakid, 7 % kurdid ja 3 % araablased, turkmeenid. Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa. Religioon Rahvastikust 89% on siiidid. Sunniite on 9%, zoroastristid, kristlased (põhiliselt armeenlased), judaistid (pärast islamirevolutsiooni ja enamasti maalt lahkunud). Rahvastikupüramiid
seoses kakao istanduste rajamisega. Ghanas leidub rikkalikult kulda, Mangaani maaki, Teemante ja muid maavarasid. Loomadest on esintatud Elevandid, kaelkirjakud, hüäänid, jõehobud, leopardid, lõvid. Rahvastik. Umbes kaks kolmandikku rahvast räägi kvaa keeli. Ghana rannikuvööndit asustavad peamiselt Ginea keeli ja Gurikeeli kõnelevad rahvad. Riigi keeleks on inglise keel. Enamik rahvastes tunnistab kohalikke usundeid. Riigis on 2 ülikooli, valdav osa elanikke on kirja oskamatud. Kristlased moodustavad umbes 63 ja põlisusndite järgijaid 21 protsenti. Suuremad linnad on pealinn Accra (2,37 miljonit elanikku), Kumasi (1,85 miljonit) ja Tamale (0.45 miljonit). Majandus. Ghana on Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika riikide Majandndusühenduse liige. Majanduse põhiarud on põllumajandus ja mäe tööstus. Haritavad maad on 3,4 miljonit hektarit, millest umbes 1,8 miljonit hektarit hõlmavad kakao istandikud. Ghana on maailmas esikohal kakao toodangult kui ka ekspordilt
Võrkpalli sünd ja ajalugu Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Mina räägin teile võrkpalli sünniloost ja selle varajasest ajaloost. Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala. Kuid vähesed teavad, kuidas nende ja ka minu lemmikspordiala sündis ning mil moel see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledzi kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva jalgpallurina silma paistnud Morganit kannustas ilmselgelt ka kadedus, sest tema hea sõber James Naismith oli äsja leiutanud korvpalli. Seeläbi sündis Morganis soov luua midagi nende jaoks, kellele korvpall liiga vaevarohke ja väsitav tundus. Mõtete saamiseks asus Mo...
India Vabariik ???? ??????? Bhrat Ganarjya Faktid Pealinn New Delhi (Delhi) President Pratibha Patil Pindala 3 287 263 km² Rahvaarv 1 103 370 000 Riigikeel hindi Rahvastikutihedus 344 in/km² Rahaühik India ruupia (INR) Valitsus vabariik ; demokraatia Iseseivus 15. august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine Valitsus Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem Indias tegutseb kahekojaline parlament India jaguneb 28 osariigiks , mida juhib presidendi poolt 5 aastaks ametisse määratud kuberner Kõige kõrgemat poliitilist võimu omab peaminister Rahvastik
soovija õpilaseks. Ta arvas, et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada. Ta ergutas õpilasi saama vooruslikeks inimesteks, kõige olulisem voorus on ren inimlikkus, headus või humaansus. Taoism kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism. Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus. KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana
maavanem Lembitu püüdis Eesti maakondi ühendada. Targemad mehed leidsid, et see on ainus võimalus sakslasi võita. Koos võitlesid mitmete maakondade malevad, umbes kuus tuhat meest. Järelikult eestlastel oli sõja puhkemise algul mõte selline, et vaenlane tulem, ning meie malev kes talle vastu astub on ainuke ja peab võitma. Kui maakondades oli malevaid rohkem siis oli asi natukene parem, ja eestlastel näis suurem võimalus vastu saada. Eestit ei rünnanud ainult latgali soost kristlased, vaid Taani kuningriigi, Rootsi kuningriigi, Vene riigi sõdijad. Koos sakslastega võitlesid eestlaste vastu ka liivlased ning Põhja-Lätis elavad läti hõimud latgalid. Kõigil oli üks ühine eesmärk, saada valdusi juurde Eesti arvelt, ning latgalitel veel eesmärgiks tuua ristiuks eesti aladele. Sellest järeldub, et eestlastel polnud võimalik niigi kehva kommunikatsiooni süsteemiga paremini võidelda. Eestlastel polnud ennem mingit sõja kogemust, ega ette kujutlust kuidas
Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele.Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu.Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast
Kodanikuallumatuse kampaania loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest, tööst riigiasutustes ja alkoholi tarbimisest, ei ostetud Inglise kaupu ega mindud õppima inglaste asutatud õppeasutustesse, korraldati tööseisakuid ja meeleavaldusi. Pärat Teise maailmasõja lõppu 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks : hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Hindude kõrval elavad Indias moslemid, kristlased, sikhid ning mitme teise udundi pooldajad. Indias valitses 1965. a üldiselt demokraatlik kord, Pakistani juhtisid aga põhiliselt sõjaväelised diktatuurid; Indial olid üsna head sidemed Nõukogude Liiduga, Pakistani juhid otsustasid aga toetust USA-lt. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuigi seal kulutati raha relvastuse ja muuhulgas ka tuumapommi hankimisele. 26 B Ajalugu Aafrika maade iseseisvumise aeg 20. sajand. Sõltumatuse saavutamise teed - rahulikul teel
Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Saj...
mehed Fiji inimesed iga läbiviim päeva riietes as rituaali rahvus riietes Fiji usund • kristlus 52 % ( sealhulgas´metodism 37 %, rooma – • katoliiklus 9 %), • Hinduism 38 %, islam 8 %, • muud 2 % • (märkus: fidžilased on enamasti kristlased, indialased hindud, islam on vähemuses) Täname kuulamast ja vaatamast!!! 6B klass
• Rahaline üksus on dinaar. • Iraak ostab igasuguseid masinaid, seadmeid ja elektroonikat. SOUTH ÜHISKOND JA SOTSIAALNE KESKKOND • Rahvaarv: 36 004 552 inimest (2014 a) • Rahvastikutihedus: 83, 7 in/km² • Riigikeeled: araabia ja kurdi • Põhiline religioon: islam RELIGIOON • 65% moslemitest on šiiidid ja 35% sunniite • Enamik inimesi käib reedeti mošees (islamiusu pühakoda) ja peab usupühi. • Umbes 3% iraaklastest on kristlased. On ka juudid, bahai-usulised, mandalased ja Yazidi kogukonnad. RAHVUS • Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. 19% kurdid. Teised rahvused on türkmeenid, assüürlased, pärslased, luurid ja armeenlased. • Enne Israeli riigi rajamist (1448 a) oli Iraagis palju juute. • Enamik kurde on moslemid (sunniidid). Nad erinevad araablastest keelelt, riietuselt ja kommetelt HARIDUS • Tasuta haridus lasteaiast ülikoolini.
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades
metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku üleriigilised kirikukogud ja nende otsuste põhjal kujunes nö õige e ortodoksne usutunnistus, mis sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud arvamused kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks e hereesiateks. Ägedaimad vaidlused puhkesid Püha Kolmainsuse küsimustes. Kristlased arvasid et jumal kujutab Isa (Loojat), Poega (Kristus) ja Püha Vaimu. IV saj. pani piiskop Arius aluse ariaanlusele ja väitis, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla Isaga samaväärne ja igavene. Ta oli loomult inimlik. Kristlastele oli see vastuvõetamatu, sest nende arvates sai ainult jumalik olend avada neile tee taevariiki. Ariaanlus kuulutati ketserlikuks, kuid see levis siiski germaanlaste seas. Kloostrite teke
Uus Testament oli alguses peale kreeka keeles ning IV saj pKr tõlgiti see ladina keelde Hieronymose poolt (Vulgata). Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes teiste uskumustega, sest enamasti alati taheti saada läbi jumala surmajärgsesse ellu. Erinevalt teistest olid nad aga ranged monoteistid. Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele. Esimene tagakiusamine toimus aastal 46 pKr, kus neid süüdistati linna süütamises. Peatükk 27 Keiser, riigivõim ja sõjavägi Sisesegadused panid aluse reformidele ja keisrid tugevdasid bürokraatiat. Neil oli piiramatu võim ja senat kaotas oma rolli riigi juhtimises
Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt (näiteks Osirise lugu) meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. Kristlus sobis seega hästi tollases Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas
pingutuseta, sulgpadja kaheks tükiks lüüa. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele "Miks sa tahtsid, et kuningas Richard terveks saaks?" (Sultan Saladinile) "Miks sa ei julgenud ise kuningale rääkida, miks rüütel oli oma postilt lahkunud? (kuninganna Berengariale) 6. Teose miljöö Sotlased ja inglased on Inglismaal tülis, kuid pühas sõjas, sõdivad nad koos ühise vaenlase vastu, kuigi nendevahelised konfliktid pole kadunud. Ristisõjas võitlesid kristlased ja moslemid. Ristiusuridadesse kuulusid Inglismaa ja Sotimaa ning ka Prantsusmaa, Austria ja Templiordu rüütlid. Neid juhtis inglise monarh. Ristisõdijatega suheldes kasutati tavaliselt frangi keelt. Sõdimist peeti kõige tähtsamaks ja väärikamaks toiminguks. Rüütliajastul oli armastus kõikemääravaks jõuks. Armastatu oli rüütlile kõrgeim olend, kes rõõmustas rüütlit oma ilmumisega, kurvastas puudumisega, õhutas lahkusega või ajas
Usk on usk, ning minul ei ole selle vastu midagi, kui usuvad. Mind see referaat kahjuks ei inspireerinud Jumalat hakata uskuma. Mina usun endasse ja tean, et inimene arenes välja ahvist. Usun evolutsiooni ja ei mõista põhjust, miks peab usu pärast sõdima. Piibel ja kristlik kirjandus Nimetus ,,kristlus" tuleb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt salvitud valitseja. See on heebrea sõna masiah (eesti k ,,salvitu") tõlge. Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. Jeesuse sünd Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile, kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa oli tollal Rooma riigi osa ning Jeesuse sündimise ajal viidi riigis läbi rahvaloendus. Maarja ja Joosep pidid rahvaloenduseks reisima Petlemma. Seal sündiski Jeesus. Jeesuse avalik tegevus Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, mis kestis umbes kolm aastat
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis o...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus LM - 07 INDIA Referaat Koostaja: Ako Juhtma Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Taimestik,loomastik,rahvastik,keel 4 Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan...
Need on kõigis ühiskondades olnud inimeste elu ja kultuuri üheks kujundajaks, sageli ka inspiratsiooniallikaks kirjandusele, muusikale ja kunstile. Lisaks mõjutab see maailmapoliitikat, majanduselu, seadusandlust ja kombeid. Näiteks on islamimaades tööaeg reguleeritud selliselt, et kohustuslikud palvekorrad oleksid peetud. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate. Sellest tuleneb inimesele elu mõte ning saadakse juhiseid õigeks tegutsemiseks, käitumiseks ja suhtlemiseks. Kristlased näiteks peavad kohustuslikuks 10 käsu järgimist. Ära tapa, ära varasta jne on üldlevinud käitumisnormid. Hoolimata sellest, mida inimene usub, on tal siiski tarvis midagi või kedagi, kellele rasketel aegadel loota ja toetuda. Samuti vajab inimene midagi või kedagi, kelle nimel elada. Kui selleks ei ole teine inimene, siis saab ta abi oma usust. Samuti saavad paljud turvatunde sellest, et nad kellegi eest palvetavad. Nii tunnevad inimesed, et nad on kedagi aidanud
See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis järjestatud vastavalt pikkusele - alguses pikemad. Koraan sisaldab vaheldumisi hoiatusi, üleskutseid, ettekirjutusi, palveid jne. Peaidee on õpetus ühestainsast Jumalast, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja. See pani aluse õpetusele ettemääratusest. Jeesuse elu mainitakse, kuid ristilöömist eitatakse. Koraani peetakse Jumala lõplikuks ilmutuseks, juudid andsid Toora ehk seadused, kristlased evangeeliumi. Õpetus ja eluviis. Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid on olemas mingid kindlad täidetavad seadused. 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3
,,Miks ma kristlane ei ole" Bertrand Russell Põhiidee: Kuna levima hakkas dissidentlus ja sellega ka ideed, kuidas jumala olemasolu ümber lükata, mõtles katoliku kirik välja tõestused, kuidas sellele lõpp teha. Bertrand Russell võtab neist mõningad selles teoses ette ja tõestab ka nende mittekehtivuse. Lisaks toob ta veel välja ka muid probleeme ja vastuolusid, mis selles õpetuses leidub ning põhjendab, miks ta kristlane ei ole. Põhipunktid: 1. Kristlased väidavad, et kõigel, mida me näeme, peab olema põhjus ja kui minna mööda põhjuste ahelat aina edasi, jõuame algpõhjuseni, milleks on Jumal. Algpõhjuse argument on alusetu, sest kõigel eksisteerival peab olema põhjus, ka Jumalal. See arvamus, et kõigel peab olema algus, tuleb tegelikult meie kujutlusvõime viletsusest. 2. Veel mõned sajandid tagasi oli väga suur mõjujõud loodusseadustel, kuid mida enam
Vaatamata eelnevale, tunneb rahvas head meelt vabade päevade üle. Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 järgi on kümne riigipüha ja puhkepäeva sees kuus luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kuigi diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi. Eesti on niigi väike, sama lugu on ka kultuuriga. Suurem osa on kristlased, kuid alati onolemas ka teisi. Kuid miks surutakse maha uusi võrseid, mis võivad leida paljusid toetajaid. Kui Eesti räägib usuvabadusest, siis peaks see olema täiesti võrdne kõikide suhtes. Vahet ei ole, kas inimene usub millessegi või mitte, sellest sõltumata peaks olema kõigil võrdsed õigused. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Raske on täpselt välja tuua, kuidas mind kristlik kultuur mõjutanud on, sest kirikus ma ei käi(väljaarvatud jõulukontserdid)
1. Millal algas Vabadussõda? Kellega sõditi? Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril ja lõppes 1920. aasta 3. jaanuaril. Sõda toimus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 1919. aasta juunis ja juulis oli sõjategevus Landeswehr vastu. 2. Miks eestlased Vabadussõja alguses vaenlasele alla jäid? Mis seda olukorda muutis? Vastased olid arvuliselt üle, meeste moraal oli väike, sõda tuli järsku ja sõjajõudude juhtimine ei olnud pädev. Mida aega edasi, seda paremaks Eesti olukord läks. Tekkis uusi liitlasi, rohkem sõdured saabus armeesse, varustus paranes ja venelaste pealetung aeglustus (varustamine oli raske, sest oldi sõjaväebaasidest liiga kaugel). 3. Nimeta Vabadusõja olulisemad lahingud, ettevõtmised. A) 1. veebruar Valga ja Võru lahing B) 4. veebruar Petseri lahing C) 23. juuni 1919. aasta Võnnu lahing 4. Kellega sõditi Landeswehri sõjas? Millal see toimus? Landeswehri sõda toimus 1919. aasta juunis ja juulis. ...
BUDISM Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Sellele pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu", seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonn...
alates 4. saj. Alguses olid kokkutulekud jõukamate inimeste juures või vabas looduses. Seetõttu 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse mateti surnuid. Katakombid olid osaliselt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Mõnda antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki ja nii saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Lambatalle õlul kandev mees – Kristust, kala – Kristust, ankur – lootust, paabulind – surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt
,,Ecce Homo"- ,,kuidas saadakse selleks, mis ollakse" on Friedrich Nietzsche teos, kus ta eitab kristlust ja usku, ülistades elu ennast. Leiab, et ta on lausa saatus ja ennustaja, kes esimese inimesena tajus valet kui valet. Kogu vana ühiskonna võim toetub ainult valele, ,,head inimesed" ehk kristlased, kes tunnistasid ainult kristlikku moraali, peab ta kõige suurimaiks valetajaiks, sest nad on oma moralliõpetusega röövinud inimkonnalt näha asju tõelisena. Talle ei meeldi, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte, et luisati kokku, ,, hing " ja ,, vaim" , preestrid on end läbi vale ja valskuse upitanud inimkonna õpetajateks ja juhtideks. Nietzsche kirjutab inimeseks saava valemi ,,Zarahustra" kus ta toob esile selle inimliigi, kes näeb reaalsust, sest
Vägev kuningas Saalomon, kel oli tohutult tarkust, võimu ja vara, mis hämmastas isegi Seeba kuningannat, ei suutnud avaldada muljet lihtsale maatüdrukule, kellesse ta oli armunud. Kuna neiu armastas hoopis üht karjust, tuli kuningal tagasi tõmbuda. See laul räägib armunute vooruslikkuse ja süütuse ilust. See õpetab ka seda, et tõeline armastus on võitmatu, kustumatu ja äraostetamatu. Ülemlaulus toodud headest laitmatuse eeskujudest saavad õppida nii noored vallalised kristlased kui ka abieluinimesed, kel võib tekkida kiusatusi. Keda jätaks ükskõikseks Saalomoni Ülemlaul: "Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein! Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse!" Nii laulab pruut oma peigmehest. Ja näeb temast und: "Ma otsisin öösiti oma voodis teda, keda mu hing armastab.
Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga. Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali, kus tänatakse esivanemaid. Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangopuid. Samuti on neil kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulukinke ei anta mitte ainult
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud
midagi välja lugeda tolleaegsete veendumuste ja uskumuste kohta Kes oli Sinu arvates tuntuim araabia teadlane? Millega ta on tuntuks saanud? Ibn Sina oma arstiteaduse käsiraamatuga ,,Arstiteaduse kaanon". 4. Mille poolest erineb islami kunst (kujutav kunst, arhitektuur) kristlikust kunstist? Moseedes ei olnud paktiliselt üldse pilte, neid kaunistati kiriornamentikaga, sest kardeti, et pildid juhivad usklike tähelepanu Jumalalt ära. Kristlased aga vastupidi kaunistasid kirikuid just Jumala piltidega.
selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja praktilistel põhjustel. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 30.Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? – Basiilika. 31.Kas seinamaalid ja mosaiigid on vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? – Ka muu eesmärk, teha ruumid suuremaks, sümboolsed motiivid. 32.Millisest materjanlist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? – Siledatest värvilise marmori tükkidest, mis polnud eriti kirkad. Erksavärvilised
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias
Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühiskonna üldilme Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist ja ka vallutatud aladel soodustasid roomlased linnade tekkimist ning nende kui majandus-, kultuuri- ja halduskeskuste arengut. Rikastest inimestest, sealhulgas ka suurmaaomanikest, elasid paljud linnas ja selle nõukogu ametnikud korraldasid ka ümbritseva maapiirkonna asju. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
– salvitu; Kristus → kristlased), kes oma ristisurmaga (→ ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus.
salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus.
( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele
juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika, käitumisjuhendid, tulevikuhoiatused, Kristuse elu jms. 10 käsku mida kristlased täitma peavad 1) Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval 2) Sina ei tohi teha ebajumala kuju - midagi sellist mida se teenid kui Jumalat minu asemel. 3) Sina ei tohi mu nime ilmaasjata suhu võtta 4) Ma olen määranud ühe päeva nädalas puhkepäevaks ja seda päeva pead sa pühitsema 5) Austa oma isa ja ema 6) Sina ei tohi tappa 7) Sina ei tohi rikkuda abielu 8) Sina ei tohi varastada 9) Sina ei tohi mitte kellegi kohta valet rääkida
Nilosaharailste keelt räägivad niiluse rahvusvähemis, kes elavad lõunaosas riigis, eriti Lõuna-Sudaani pool. Religioon Etioopial on ajaloolised sidemad kõigi kolme maailma suurima Aabrahami religooniga. See oli üks esimesi maailma piirkondi, kus ametlikult võeti vastu kristlus, kui riigiusk, see toimus 4ndal sajandil. Ikka veel on kristlus esikohal, 1/3 elanikkonnast on moslemid. Vastavalt 2007ndal aastal toimunud loendusele moodustavad kristlased 62,8%( 43,5% Etioopia õigeusu, 19,3% muude nimetuste all ), moslemid 33,9%, praktikud ning traditsoonilised usundid 2,6% ja teised religoonid 0,6%. See näitab, et kristlus on kõige laialdamaselt praktriseeritud religoon Etioopias. Paljud inimesed elavad religoossetes grupides ning neil on omad elamis piirkonnad. 7 Haridus Haridus Etioopias on valitsevad Orthodoxi kiriku ilmaliku haridus. Kooli haridissüsteem on üle riigi samasugune. Nii saavad ka maaelanikud emakeelse algtaseme
4) Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. 5) Juadismi sekt: - oodati messia sündi. 6) Kristluse kiire areng: sarnanes idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Üks jumal. Surmajärgne õndsus. Polnud tähtis mis ühiskonna kihti kuulusid, mees või naine. Rändjutlustajad (apostlid, tähtsaim Peetrus ja Paulus). 7) Konfliktid: Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid ja näitasid oma pahameelt teiste uskude vastu välja, mis tekitas konflikte Rooma võimu ja teiste usklikega. 8) Tagakiusamine: Kristlasi kiusati taga kuna teistele usklikele tekitas pahameelt, et kristlased nende jumalaid ei austa. 9) Kristlus arenes juutide usundist. 10) Vana testament on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündi.
Pro et contra II JUMAL ON SURNUD Pro · Pühapäeval 26. detsembril 2004 jõudis tsunamilaine India ookeani rannikualadele enam kui 1000 aatomipommi jõuga. Vähemalt 150 000 inimest on surnud, miljonid kodutud. Londoni Daily Telegraph kirjutas, et tsunamisõnumit kuuldes olevat Canterbury peapiiskop öelnud, et selline õnnetus ,,paneb kõik kristlased kahtlema Jumala olemasolus" (Ritsbek,H.2007.Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti!.-http://www.ekek.ee/?page_id=92.10.12.2007). · Nietzsche kuulutas: jumal on surnud. Jumala surm on kaasaja suurimaks sündmuseks, mille tähtsust alles hakatakse mõistma. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks.
§ 36-37 Kokkuvõte Türgi impeerium 19. sajandil ja 20. sajandi algul : 19. sajandil jätkus Türgi impeeriumi nõrgenemine mida põhjustasid ebaedukad sõjad venemaaga, raske majanduslik olukord ning vähemrahvuste rahvuslik ärkamine. Tehti mitmeid reforme, kristlased võrdsustati moslemitega maksude tasumisel ja kohtuasjades. 1908. aastal alustasid noortürklased ülestõusu ja tulid võimule. Esimeses maailmasõjas osales türgi Saksamaa poolel ja sai kaotuse osaliseks mis viis impeeriumi lagunemiseni. India 19 sajandil ja 20. sajandi algul : Indias oli väljakujunenud etniline ehk rahvuslik kirevus ning range seisuslik kastikord mis nõrgestas India vastupanuvõimet ka 19. sajandil. Kuni 1858. aastani hoidis Indiat
Rahvastik Sierra Leones elab ligi 6 miljonit inimest. Keskmine eluiga on 40 aastat. Imikute suremus on 158 surma tuhande sünni kohta. 36% elanikest on kirjaoskajad. Sierra Leone rahvastik koosneb viieteistkümnest erinevast etnilisest grupist igal oma keel ja riietumistavad. Kaks suuremat on Mende ja Temne, kumbki moodustab umbes 30% rahvastikust. Religioon Sierra Leone põhiseadus kaitseb usuvabadust. Riigis elab erinevate usuliste tõekspidamistega inimesi, umbes 60% on moslemid, 10% kristlased ning 30% mõnd kohalikku usku. Sport Sierra Leones harrastatakse erinevaid spordialasid, ent kõige populaarsem on jalgpall. Sierra Leone jalgpallimeeskond Leone Stars ei ole küll kunagi kvalifitseerunud FIFA World Cup'ile, ent on osalenud Aafrika rahvaste karikavõistlustel. Jalgpallivõistluste toimumise ajal koguneb rahvas pealinna staadionile ning tänavad on liiklusest tühjad. Võitu tähistavad inimesed kogu
normaalset elu. Käia koolis, õppida, töö teha ja pere luua. Nad pelgasid elu elada nii nagu seda tegid kõik teised, käituda ühiskonna reeglite järgi ja selle juures olla õnnelikud. Erinevalt hipidest arvavad budistid, et elu koosneb kannatustest, mida põhjustavad inimese ihad ja naudingud. Kannatused üheskoos eluga saavad otsa, kui saavutatakse täiuslik rahu- nirvaana. Selle võib aga saavutada kui järgid budistliku õpetuse kaheosalist teed, palvetades ja mediteerides. Kristlased käsivad: ära tapa! Nende elutõed lähtuvad piibli kümnest käsust. Krislaste jaoks kõige olulisem asi elus on armastada jumalat ja oma ligimest. Usutakse, et Jeesuse õpetust järgides pälvitakse elu pärast surma. Islamiusulised leiavad, et mõrvatud usuvenna eest tuleb kätte maksta. Nad palvetavad viis korda päevas püha linna Meka poole. See näidab nende usku jumalasse ja lugupidamist Muhamedi vastu. Usuliste jaoks on keegi kõik võimas olemas, kes saab mõjutada inimeste elu
tagasivõitmist muhamedlaste käest; araablaste järeltulijad, maurid, vallutasid Hispaania, va. Astuuria. Astuuriast lähtunud tagasivallutustel rajanesid uued riigid - Kastiilia, Portugal jne. Rekonkista ei olnud üks kindel sõda vaid pigem ajalooetapp Ibeeria poolsaare ajaloos, mis oli vägivaldsem kui teised ajastud. Valdavalt oli konflikt kristlike riikide ja moslemiriikide vahel, kuid esines ka väga palju sisetülisid. Korduvalt proovisid kristlased ühineda - üheks parimaks ja õnnestuinumaks ühendajaks on Alfonso VIII, kes valitses nagu keiser (st. nõrga võimuga) kõikide Ibeeria poolsaare kristlaste üle. Rekonkista ajal toimus ka mõlemal poolel kodusõdu ja pärilussõdu. Paavst toetas sõdu lobitöö ja rahaga. Sõjast võtsid osa templirüütlid ning johanniidid. Üldiselt iseloomustas sõda kristlaste ekspansioon. Sõda lõppes kristlaste võiduga,
Keskaeg oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on ajajärk, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. Keskpaigani kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi. Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused. Keskajal kujunesid Lääne- Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad näiteks nagu paber. Tehti maadeavastusi ja võeti kasutusele trükikunst. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõ...
Muinasusundi mõjud tänapäevale Tänapäeval on enamik maailma inimestest, kas kristlased, moslemid või uskumatud ehk siis ateistid. Esimest kahte ühendab usk vaid ühte jumalusse. Kolmandad ei usu ühtegi kõrgemasse olendisse või nähtusse, mis oleks inimestest üle. Just need uskumused ongi välja tõrjunud selle niinimetatud paganluse, mis korrektsemalt öeldes on muinasusk ja, millega seotud tavad ja uskuvused erinevad väga nendest, mida tänapäevaste religioonide puhul tunneme. Kuid ometigi on just muinasusk see, mis kujundas kõik meile tänepäeval tuttavliku.
· Maa sisemuses on saatana eluase - põrgu o Kurat on endine ingel Lucifer, kes ei allunud jumala korraldustele ja alustas mässu · Siis viidi ta taevast maale o Ta võis võtta ükskõik mistahes inimese/looma kuju, kaduda, lugeda mõtteid, liikuda hetkega o Mustakarvaline peletis, saba taga ja sarved peas, kabjad all ja nahkhiiretiivad seljal o Põrgu koosneb 9 ringist · Eelpõrgu - kristlased, kes polnud maa peal kuulekad kirikule · Esimene ring - antiikaja teadlased ja filosoofid, süü seisnes, et polnud ristitud. (Paganaid ei lastud taevasse) · Edasised ringid jaotusid süü suurusest · LÕPUS olid Luciferi enda kolmede lõugade vahel piinlavat ajaloo kolm suurimat reeturit - Juudas, Cassius ja Brutus · Kiriku propagandale oli kurat võimas ja autoriteetne olend.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
