Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aasia Lõunaosa India ja Nepal (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Aasia Lõunaosa India ja Nepal #1 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #2 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #3 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #4 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #5 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #6 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #7 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #8 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #9 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #10 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #11 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #12 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #13 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #14 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #15 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #16 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #17 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #18 Aasia Lõunaosa India ja Nepal #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerli Miss Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus India ja Nepali kohta nagu väikene riigi andmete kogumis töö.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Nepal

POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem

Geograafia
thumbnail
15
docx

NEPAAL

NEPAAL Asukoht: Aasia Ajavöönd: GMT + 5.45h. Erinevus Eesti ajaga +3.45h, märtsist oktoobrini +2.45h Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 29 163 000 Haldusjaotus: 14 ringkonda Keeled: nepali keel Naaberriigid: Hiina, India Piirid: põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja Suessi kanal. Piir Euroopaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku idanõlvu kuni Kara mereni. Seega jäävad osa Venemaast ja osa Türgist

Geograafia
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke. Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud, otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid. Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima, taimestik ja mullastik väga mitmekesised nt. juuli keskmiste temperatuuride erinevus võib riigis olla 5-6oC. 15% territooriumist asub polaarjoonest põhjas. Siseveekogud moodustavad territooriumist 8,7% ja suurimaks järveks on Vänern. Mets katab 57% riigi territooriumist ja enamus jääb okasmetsavööndisse, vaid lõunaosa asub segametsavööndis. Skandinaavia mäestikus on hästi välja kujunenud taimkatte kõrgusvööndilisus. 8,6% moodustavad rabad ja sood. Maa lõunaosas levivad metsapruunmullad ja põhjaosas leetunud ja soomullad. 1909.a. rajati Rootsi esimesena Euroopas Rahvuspargid. Rootsi on rikas metallimaakide poolest, tähtsaimad rauamaagileiukohad paiknevad maa kesk- ja äärmises põhjaosas. Värvilistest metallidest on tähtsaimad vase-, tsingi-, ja pliimaak

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon:

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun