Aasia Lõunaosa India ja Nepal (0)
Aasia lõunaosa
India ja Nepal
India Vabariik
???? ???????
Bhrat Ganarjya
Faktid
Pealinn New Delhi (Delhi)
President Pratibha Patil
Pindala 3 287 263 km²
Rahvaarv 1 103 370 000
Riigikeel hindi
Rahvastikutihedus 344 in/km²
Rahaühik India ruupia (INR)
Valitsus vabariik ; demokraatia
Iseseivus 15. august 1947
Ajavöönd maailmaaeg +5.30
Valdavad religioonid
80% hinduism
14% moslemid
2.4% kristlased
2% sikhid
0.7% budistid
0.5% dzainistid
0.4% muu
Hindu naine
Valitsus
Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik
Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem
Indias tegutseb kahekojaline parlament
India jaguneb 28 osariigiks , mida juhib presidendi poolt 5
aastaks ametisse määratud kuberner
Kõige kõrgemat poliitilist võimu omab peaminister
Rahvastik
Paljude maailma demograafide hinnangul möödub India viiekümne aasta pärast
rahvaarvult Hiinast ning temast saab suurima elanike arvuga riik maailmas
Sündimus : 24
Suremus : 8
Imikusuremus :58
Lapsi naise kohta : 2,9 last (u 3 last)
Keskmine eluiga : naised 63 eluaastat, mehed 62 eluaastat
Kiire rahvastiku kasv on endaga kaasa toonud üha uute alade
hõivamise inimeste poolt ning seetõttu jääb looduslikku taimkatet
üha vähemaks.
India rahvastikust elab linnades ligikaudu 1/4 ning maal 3/4.
Suurimad linnad on Bombay, Calcutta, Madras ning pealinn Delhi.
Enamik rahvast elab suurte pilvelõhkujate varjus agulites.
Aguli
Tööstus
Tööstuse kogutoodangult
edestab India enamikku
arengumaid, kuid toodangu
hulgalt ühe inimese kohta on
India üks viimaseid
70% rahvastikust töötab
põllumajanduses
Oma tarbeks kasvatatakse Tee korjamine
kõige enam riisi , aga ka nisu ja
kaunvilju.
India on maailma suurim
tee,puuvilla,vürtsi,maapähkil
i,suhkruroo ja
tubakakasvatajaid
Vürtsid
Traditsioonilised tööstusharud on tekstiili, naha ja
toiduainetööstus.
70% mäetööstusest moodustab kivisöe kaevandamine
SKT põllumajandus 19,9% ; tööstus 19,3% ;
teenindus 60,7%
Maavarade poolest on India rikas , leidub rauda ,
mangaani , vaske , pliid , uraani , kivisütt , fosforiiti ,
naftat , vääriskive ja maagaasi
Nepal
(Demokraatlik Liitvabariik )
Rahaühik: ruupia
Nepali lipp Pindala: 140 800km²
Nepali
vapp
Keeled
2006. aastal loetleti Nepalis 92 erinevat keelt.
Esindatud on indoeuroopa ja tiibeti-birma keelerühmad.
Nepali keelt räägib 49%
maithili 12%
bhodzpuri 8%
tharu 6%
tamangi 5%
nevari 4%
magari 3%
avadhi 2%
teised 10 %
Usundid
hinduism 80,6 %,
budism 10,7 %,
islam 4,2%,
kirant 3,6 %
teised 0,9%
Hinduismis enim armastatud jumal Visnu
Rahvastik
Rahvaarv 28,2 milj
Rahvaarv 2050.aastaks 51,2 milj
Keskmine rahvaarvu kasv 2005-
2010 1,9 %
Rahvastiku tihedus 188 in/km²
Linnarahvastiku osatähtsus 17 %
Alla 5-aastaste laste suremus (1000
elussünni kohta)- 74
Emade suremus (100 000 elussünni
kohta)- 830
Nepalis on üle 40ne erineva inimrassi
· Nepali
rahvastikupüramiid
aastal 2005
· Nepali oletatav
rahvastiku püramiid
aastal 2050
Täiskasvanute lugemisoskus (üle 15aastaste
hulgas) 48,6%
Koolis käimine (kooliealistest) 79%
5.klassis jätkavad (kooli alustanutest) 61%
Interneti kasutajaid (1000 elaniku kohta) 4
(Lapsed ühes Nepali koolis)
Ennustatav eluiga 62,6
Vaesuses elavate inimeste
arv kogu elanikkonnast
(alla dollari päevas)
24,1% kogu rahvastikust.
Ilma puhta veeta
elanikkond 10%
Nepal on üks maailma kümnest vaesemast riigist
Majandus
Inimesed tegelevad
põhiliselt turismindusega,
alpinistide ja
mägimatkajate
teenendamisega ning
karjakasvatusega
Umbes 800 000 nepallast
töötab töölistena
välismaal. Nad saadavad
igal aastal oma
perekondadele umbes 800
miljonit USA dollari
väärtuses raha. See on
riigi oluline elatisallikas.
Powerpoint esitlus India ja Nepali kohta nagu väikene riigi andmete kogumis töö.
Sarnased õppematerjalid
9
doc
Nepal
POLIITILINE SÜSTEEM
1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on
päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks
enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10
määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis
õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on
mitmeparteisüsteem
15
docx
NEPAAL
NEPAAL
Asukoht: Aasia
Ajavöönd: GMT + 5.45h. Erinevus Eesti ajaga +3.45h, märtsist oktoobrini +2.45h
Pindala: 147 181 km²
Rahvaarv: 29 163 000
Haldusjaotus: 14 ringkonda
Keeled: nepali keel
Naaberriigid: Hiina, India
Piirid: põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas
India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja
Suessi kanal. Piir Euroopaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja
Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle
Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku
idanõlvu kuni Kara mereni. Seega jäävad osa Venemaast ja osa Türgist
28
docx
Riikide kokkuvõte
2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke. Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud,
otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid. Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima,
taimestik ja mullastik väga mitmekesised nt. juuli keskmiste temperatuuride erinevus võib
riigis olla 5-6oC. 15% territooriumist asub polaarjoonest põhjas. Siseveekogud moodustavad
territooriumist 8,7% ja suurimaks järveks on Vänern. Mets katab 57% riigi territooriumist ja
enamus jääb okasmetsavööndisse, vaid lõunaosa asub segametsavööndis. Skandinaavia
mäestikus on hästi välja kujunenud taimkatte kõrgusvööndilisus. 8,6% moodustavad rabad ja
sood. Maa lõunaosas levivad metsapruunmullad ja põhjaosas leetunud ja soomullad. 1909.a.
rajati Rootsi esimesena Euroopas Rahvuspargid.
Rootsi on rikas metallimaakide poolest, tähtsaimad rauamaagileiukohad paiknevad
maa kesk- ja äärmises põhjaosas. Värvilistest metallidest on tähtsaimad vase-, tsingi-, ja
pliimaak
Maailma majandus ja poliitiline geograafia
226
doc
Portugali põhjalik referaat
Riigid, kus portugali
keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik,
São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias.
Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber-
asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas
(Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust-
raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades.
Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt.
Rahvusvahelised suhted:
Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu
liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali
keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised
suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel.
Religioon:
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid