Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sierra Leone (0)

1 Hindamata
Punktid

Sierra Leone
13. november 2007. a.
Sisukord
  • Geograafiline asend 3
  • Üldandmed 3
  • Kliima ja loodusolud 3
  • Poliitiline kord 3
  • Majandus 4
  • Rahvastik 4
  • Religioon 4
  • Sport 4
  • Haridus 4
  • Kasutatud kirjandus 7
    Geograafiline asend
    Sierra Leone Vabariik asub Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani kaldal ekvaatorist põhja pool. Sierra Leone naaberriigid on Guinea põhja ja ida suunas ning Libeeria kagu suunas. Pealinn Freetown asub 8°31′ pl, 13°15′ lp.
    Üldandmed
    Riigi nimi Sierra Leone tähendab tõlkes Lõvimäed. Selle nime andis riigile 1462.a. Portugali maadeavastaja Pedro da Cintra. Sierra Leone pindala on 71 740 km². Elanike arv on 5.9 miljonit, kellest üle miljoni elab pealinnas Freetown, mis on Sierra Leone kõige suurem linn. Riigikeel on inglise keel. Rahaühik on SLL Sierra Leone leone (10 000 leonet on 2,3 eurot). Riigilipp on kolmevärviline roheline-valge-sinine.
    Sierra Leone lipp
    Kliima ja loodusolud
    Sierra Leone asub troopilises kliimavöötmes. Loodus on väga mitmekülgne, on nii savanne kui vihmametsi. 400 km rannajoont annab rikkalikult mereande ja tõmbab ligi turiste. Liikudes ida poole tulevad sood , vihmametsad ja põllumaa ning seejärel mägine platoo, kus asub Bintumani mägi, mis on 1948 meetrit kõrge. Kliima on troopiline kahe aastaajaga - vihmane aastaaeg maist novembrini ja kuiv aastaaeg detsembrist maini . Kuival aastaajal puhub jahe tuul Harmattan Sahara kõrbest Guinea lahe suunas. See toob kaasa nii palju liiva ja tolmu, et sarnaneb tiheda uduga, mis oluliselt piirab nähtavust ja võib mitmeks päevaks varjata päikese. Harmattan põhjustab igal aastal kahjusid lennufirmadele , mis selle tõttu peavad lende ära jätma ja ümber suunama. Harmattan koosmõjus mussoontuultega võib põhjustada tornaadosid.
    Poliitiline kord
    27. aprillil 1961 saavutas riik Sir Milton Margai juhtimisel iseseisvuse Ühendkuningriigist. 17. aprillil 1971 kuulutas parlament välja Sierra Leone Vabariigi. 1978. aastal vastu võetud põhiseaduse kohaselt oli riigis ainult üks poliitiline partei. Demokraatia taastati riigis 2002. aastal pärast üksteist aastat kestnud kodusõda.
    Tänane Sierra Leone on vabariik rahva poolt otse valitava presidendi ja ühekojalise parlamendiga. Põhiseaduse kohaselt jaguneb riigivõim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandlik võim on parlamendi käes. Täidesaatev võim on presidendil, kes on üheaegselt nii riigipea , valitsusjuht kui sõjaväe ülemjuhataja. President nimetab valitsuse liikmed, ministrid, kes peavad saama parlamendi heakskiidu. Alates 2007. aasta septembrist on Sierra Leone Vabariigi president Ernest Bai Koroma. Parlamendis on 124 kohta ja sinna kuuluvad riigi kõigi neljateistkümne maakonna esindajad.
    Majandus
    Sierra Leone on taastumas kodusõjast ning välisinvestorite huvi kasvab. Tänu maavarade rikkusele on kaevandus , eriti teemantide kaevandamine, üks peamisi majandusharusid. Sierra Leone on üks suuremaid vääriskivi kvaliteediga teemantide tootjaid. Osa toodangust veetakse riigist välja salakaubana, ent pärast kodusõda on kasvanud teemantide ametlik eksport. Sierra Leones on ka suured titaani varud, mida kasutatakse nt. värvi pigmendina. Umbes kaks kolmandikku Sierra Leone elanikest tegeleb põllumajandusega, mis annab umbes 52% rahvuslikust tulust. Välisabi toel töötab valitsus maapiirkondade arengu ja põllumajandusprojektidega.
    Hoolimata arengust ja edusammudest , on Sierra Leone majanduses veel palju teha. Palju on töötuid, eriti noorte ja kodusõjas võidelnute seas. Reformide ja erastamisprogrammi elluviimine venib.
    Rahvastik
    Sierra Leones elab ligi 6 miljonit inimest. Keskmine eluiga on 40 aastat. Imikute suremus on 158 surma tuhande sünni kohta. 36% elanikest on kirjaoskajad. Sierra Leone rahvastik koosneb viieteistkümnest erinevast etnilisest grupist – igal oma keel ja riietumistavad. Kaks suuremat on Mende ja Temne, kumbki moodustab umbes 30% rahvastikust.
    Religioon
    Sierra Leone põhiseadus kaitseb usuvabadust. Riigis elab erinevate usuliste tõekspidamistega inimesi, umbes 60% on moslemid , 10% kristlased ning 30% mõnd kohalikku usku.
    Sport
    Sierra Leones harrastatakse erinevaid spordialasid, ent kõige populaarsem on jalgpall. Sierra Leone jalgpallimeeskond Leone Stars ei ole küll kunagi kvalifitseerunud FIFA World Cup’ile, ent on osalenud Aafrika rahvaste karikavõistlustel. Jalgpallivõistluste toimumise ajal koguneb rahvas pealinna staadionile ning tänavad on liiklusest tühjad. Võitu tähistavad inimesed kogu linnas, kaotuse korral vilistavad fännid võistkonna välja ning vahel loobivad neid asjadega.
    Haridus
    Sierra Leone haridussüsteemis on kuus aastat põhikooli ja kuus aastat keskkooli. Põhikoolis käivad 6-12 aastased lapsed ja keskkoolis 13-18 aastased noored. Põhiharidus on kohustuslik ja riigikoolides tasuta.
    Pealinn Freetown
    Linnast väljas
    Poisid püüavad kala
    Linnatänavad
    Kasutatud kirjandus: infobaas en.wikipedia.org
    7
  • Vasakule Paremale
    Sierra Leone #1 Sierra Leone #2 Sierra Leone #3 Sierra Leone #4 Sierra Leone #5 Sierra Leone #6 Sierra Leone #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor chillitbang Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Hispaania uurimustöö
    56
    docx

    Hispaania uurimustöö

    HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.

    Geograafia
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    tähtsaim sadam, mille kaudu kulgeb kolmveerand kaubavedudest. 15 Asend Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Kogupindala on 92 391 km2.Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril

    Geograafia
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    75
    doc

    Kohaliku omavalitsuse õigus

    KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

    Õigus
    Holokaust
    290
    pdf

    Holokaust

    HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

    Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

    Turismiettevõtlus
    Majanduspoliitika
    320
    doc

    Majanduspoliitika

    Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

    Akadeemiline kirjutamine
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun