3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? VASTUS: a) ruunikivi b)võib leida Skandinaaviast ja Eestist c)on tunnistuseks, et viikingid tegid sõjakäike Eestisse ja pühendati tähtsamate Eestimaal langenud viikingite mälestusele, seega suutsid eestlased küllalt tugevale vastasele vastu panna ja sooritada vasturetkigi. 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev VASTUS: a) Jaroslav Tark Kiievi suurvürst, tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti (rauaaeg) b) piiskop Fulco Eestimaa esimene piiskop, kelle katsed Eestis ristiusku levitada olid tulutud (rauaaeg) c)Sigtuna linn Rootsis, mille tõenäoliselt hävitasid eestlased või kurelased (rauaaeg)
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelaste ja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvalikku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete
Ehitised, ruumid: Kiek in de Köki torn, Peetri kirik. Taevakehad, tähtkujud planeet Maa Perioodika väljaanded Anne, Postimees Kaubad Anneken, Ema sai Sõidukid Valged Purjed Autasu Eesti Taassünni orden Ürituste nimed Pimedate Ööde festival Riigd, kohanimed Eesti, Euroopa, Nõmme Rõhutakse riiki Eesti kroon, Läti saadik Isikute nimed Liisa, Joosep Hüüdnimed Julk-Jüri Väiksetähega: Keeled, rahvad hõimud eesti rahvas, vene keel Kohanimedest saadud tuletised väikemaarjalne, lõunaeestlane Nimedest saadud tuletised, tammsaarelik
naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on mõõtkavas 1: 10 000 maa ala suurus 5x5 km, mõõtkavas 1: 20 000 10x10 km. 1995. jaotati Eesti territoorium kahekümneks ruuduks mõõtkavas 1: 200 000 GEOLOOGILINE EHITUS aluskord > pealiskord > aluspõhi> pinnakate
ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigiline standard. · Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mida eristab teistest keeltest 3 erinevat häälikupikkusastet (välted). · Grammatika seisukohast on teadus võrdlev grammatika. Selle uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt esirinnas.
Seda kajastas ka ajaleht. Valmistati aatomipomme, mida aja jooksul kavatseti rahu eesmärgil toota, mis kahtlemata osutus lugejatega manipuleerimiseks. Töölised soovisid tööde mehhaniseerimist ja kvaliteetsemaid tooteid. Kuna paljut tuli teha sunniviisiliselt, nii, kuidas soovis ja juhendas ja käskis partei, siis oli tunda hoolivuse puudust ja sageli polnud tulemused ootuspärased. Käsitletud Kolhoosniku ajalehtedes esinevad järgmised kohanimed: Moldaavia, Stalingrad, Uraba Kolumbias, Ameerika 4 korda, Valgevene, Kanada, Nõukogude Liit 3 korda, Inglismaa, Prantsusmaa, Lääs, Kuuba, Alzeeria, Oran, Kongi, Indoneeswia, Holland, Novo. Voronezki, Kaunas, Kuban. 1 3.2. Punalipp 13. Seal, Sevastopolis langes raskesti haavatud Seidov vangi. Fasistlikus koonduslaagris kohtus ta oma kaasmaalase Mehtiga, ja nad andsid teineteisele tõotuse jääda elu lõpuni
............................................ 13 3.3.1 Isikunimeseaduse eelnõu ....................................................................... 16 3.3.2 Isikunimede keelsus .............................................................................. 17 3.3.3 Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid ................................... 19 3.4 Isikunimekorralduse ülesanded ................................................................. 19 4 Kohanimed ................................................................................................ 20 4.1 Kohanimekorralduse areng ....................................................................... 20 4.1.1 Kohanimekorraldus 1917. aastani ......................................................... 20 4.1.2 Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 19181940 ................................... 21 4.1.3 Kohanimekorraldus Nõukogude ajal ..................................
standardne, türanlik, SUURTÄHT: Tema Kõrgus kuninganna Vitt, Tema majasteet kuninganna Munn, Tema pühadus dalai-laama standardne, türanlik, SUURTÄHT: Tema Kõrgus kuninganna Vitt, Tema majasteet kuninganna Munn, Tema pühadus dalai-laama KOHANIMED: Põlva jne. Tamula järv Tartu maantee, Viru värav, Lootuse põik Katariina käik Pikk jalg Väike kaar AGA Väike-Kaare tänav KOHANIMED: Põlva jne. Tamula järv Tartu maantee, Viru värav, Lootuse põik Katariina käik Pikk jalg Väike kaar AGA Väike-Kaare tänav Idakaare tänav.....Lõuna-Eesti Tsaari-Venemaa Antiik-Rooma Välis-Eesti Muinas-Eesti Vana-Kalamaja....minevu Eesti tuleviku Idakaare tänav.....Lõuna-Eesti Tsaari-Venemaa Antiik-Rooma Välis-Eesti Muinas-Eesti Vana-Kalamaja....minevu Eesti tuleviku Türamaa....jne. Paks Margareeta, Kolm Õde, Kolm Venda ..
· eesti keel, prantsuse köök, inglise kirjandus jne. · väikese tähega ka taimesortide ja loomatõugude nimed (hiina roos, orlovi traavel) 8. Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral jutumärkidesse panna (ajakiri Keel ja Kirjandus = ajakiri ,,Keel ja Kirjandus", tütarlastekoor Lilleke = tütarlastekoor ,,Lilleke" ) · kui väljaandel nimi puudub, siis jutumärke ei kasutata (Tartu Ülikooli aastaraamat) 9. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetused · Läbiva suurtähega kirjutame paikade, taevakehade, tähtkujude nimed (Suur Vanker, Kaksik, Patkuli trepp) · Erandid: a)luulelised ümberütlevad nimed kirjutame väikese tähega (tõusva päikese maa- Jaapan) b)juhuslik kohanime täiend kirjutatakse lahku ja väikese tähega (tsaari Venemaa) 10
inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja muistendid viitavad jõgede, järvede, kivide ning allikate austamisele. Muinasaegsetest jumalustest teame ainsana nimepidi Henriku poolt mitmel korral nimetatud Tharapitat, saarlaste suurt jumalat, kes vastab tõenäoliselt hilisemast rahvausundist tuntud Taara või Toorule. Vaevalt kujutas Tharapita siiski mingit ülemjumalat, nagu mõnikord on arvatud. Mingi ainu- või peajumala idee näib olevat olnud eestlastele hoopis võõras. Jumalad ja
Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja pla...
Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mitmesugused 18.-19. Sajandi publikatsioonid jne. 2. Rahvaluule allikad 3. Keelelised allikad: murdetekstid ja kohanimed 4. Arheoloogilised allikad: a) arheoloogilised arhiiviallikad – kihelkonnakirjeldused, aruanded, juhuteated, juhuleiud b) teave pühapaigale pühendatud arheoloogilistelt välitöödelt 5. Kartograafilised allikad: a) ajaloolised kaardid, talukaardid, külakaardid, mõisakaardid, piirikaardid, katastrikaardid, maakonnakaardid b) tänapäevased kaardid 6. Kodu- ja kultuuriloolised ning muud allikad: kihelkonnakirjeldused, koduloolaste
T-kujuline,23-aastane Arvsõna KOKKU LAHKU -teist,-kümmend ja sada: Ülejäänud arvsõnad; kolm tuhat, kuus miljonit, kaksteist,kolmkümmend,viissada,kolmsada kaheksa miljardit, viis miljonit seitse kaheksakümmend NB viietuhandes on kokku !! Kohanimed Nimega lahutamatult mseotud liigisõna Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku, kui kirjutatakse kokku: Pühajärve,Annelinn, seda saab kasutada ka ilma liigi sõnata samas Kütiorg,Vahemeri tähenduses: : Pärnu linn(Oärnu),Peipsi järv (peipsi) Täpsustav täiendosa ühendatakse kohanimega Tänav,maantee,väjak vms. Liigisõna
Keset püstkoda asus kividega piiratud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ning soojust. Keel Eesti keeles on mõningaid sõnu, mis ei ole omased ei soome-ugri ega indoeuroopa keeltele. Paul Ariste arvamuse kohaselt pärinevad sõnad "meri", "mägi", "haug", "eile", "sugu", "must" ja paljud teised pärinevad tundmatut keelt kõnelnud nn protoeurooplastelt, kelle hulka kuulusid tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad. Samuti arvas ta tollest ajast pärinevat mõningad kohanimed, nagu näiteks Peipsi. Uuemal ajal on tekkinud teooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap), mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad. Kunda kultuuri kandjatelt pärinevaid sõnu · eile · haug · higi · hull · konn · liha · meri · must · mägi · neem · nisk · nüri · Peipsi · Pärnu · saar · selg · siig · sugu · vimb
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP ...
See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas
8. Shakespeare’i teoste aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid. 9. Shakespeare'i näidendeid on korduvalt lavastatud ka Eestis, samuti on eesti keeles ilmunud tema kogutud teosed. 10. Shakespeare'i järgi on saanud nime üks Suurbritannia tähtsamaid teatreid Royal Shakespeare Company, mis tegutseb Stratford-upon-Avonis Royal Shakespeare Theatre'is. Algustäheortograafia 1. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna. Näited: 1) Head tööjõudu on ka Eestis külluses (Delfi) 2) Maailma üks kuulsamaid BASE-hüppajaid hukkus Himaalajas (Delfi) 2. Nädalapäevade, kuude, tähtpäevade ja pühade nimetused kirjutatakse väike tähega. Näited: 1) Osoonoauk on küll kahanenud, kuid 11. septembril laiutas see siiski üle kogu lõunanaba (Õhtuleht -> ilm)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 407 NIMELOEND ....... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 445 Isikunimed ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 446 Kohanimed .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 454
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. ...
asustusüksusel · samanimelised ei või olla: haldusüksused; ühe valla või linna piires olevad asustusüksused; ühe asustusüksuse piires olevad nimeobjektid · kohanimeks ei saa olla: veel elus oleva isiku nimi (pühendusnimi tänavad tavaliselt); labane ja halvustav nimi; nimi, mis sisaldab numbreid või lühendeid; nimi, mis ei vasta eesti õigekirja reeglitele - eesti keeles on kohanimed OMASTAVAS KÄÄNDES. · Ametlik kohanimi peab olema määratud: o Haldusüksustele (maakond, vald, linn) o Osavallale, linnaosale o Tänavale, väljakule, muule aadressis kasutatavale asustusüksusest väiksemale nimeobjektile o Raudteejaamale, rongi- või muu ühissõidukipeatusele, sadamale, tuletornile, lennuväljale
luuletus, mis on väga sisutihe ( nt. "Sealpool nukrust", "Uppunud kell") "Käoraamat" Luuletusi 1956 - 1980 · Luuletustes korduvad sõnad: tuul, meri, lilled, aeg, kirjanik, Jumal, laps, kajakad jne. · Teemaks on loodus, eriti pööratakse tähelepanu veekogudele · Luuletustes on juttu palju aastaaegadest · Luuletustes esineb tuntud inimeste nimesid(nt. Alliksaar, Tuglas, Sang) · Kohanimed (Elva, Kihnu, Ruhnu, Hiiumaa, Saaremaa, Tartu jne) · Mõnedes luuletustes on sõnad ritta pandud, kuid sisu välja ei tule. · Luuletused on enamjaolt kurvad ja mõtlikud Karl Muru Kaplinski luulest · Jaan Kaplinski luulele on omane imeline kirgastumine ja rahu, nii et tundub nagu oleks see luule sõnastatud väljaspool head ja kurja. · Kaplinski peab üldjoontes kinni oma programmist ja veendumustest: luuleks on ainult see, mida teisiti ei saa sõnastada.
"Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=-668549228 http://www.emhi.ee/index.php?ide=7,582 http://www.kalapeedia.ee/3431.html http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv 4 Tabel 3. Eesti maakondade kõrgeimad tipud ja nende nimetused Maakond Mägi Absoluutne Teised kohanimed Märkused kõrgus (m) Harjumaa Tapa-Pikassaare vallseljak 103 Pikassaare mäed (109 m) Hiiumaa Tornimägi 68 Pargimägi (84,6m) Ida-Virumaa Tärivere mägi 94 Jõhvi kõrgustik, Sinimäe (85 m)
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (õigusteadus, AÜ 2017 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Afaatik kn.eki.ee - kas afaasik või Keelenõu...
See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht teis viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas
väliskülg inimest tõrjuva jõuväljaga (250 pendliringi). Sarnased jõuväljad ümbritsevad ka mitmeid linnuseid. Väravate kohal need jõuväljad katkevad. Tsõõri läbivad veel mitmed põigitised jõuväljad. Lisaks sellele on igal puul oma jõuväli. Tammetsõõr ja Ilmamägi koos seda ümbritsevate allikatega sarnanevad sugulasrahvaste, eriti udmurtide pühakohtadega. Udmurtias ohverdatakse veel tänapäevalgi sellistes kohtades hanesid või lambaid. Meil meenutavad seda kohanimed Utike küla ja tiigi nimi Anikse lump. Rahvapärimuste koguja ja uurija XX sajandi algusest kirikuõpetaja M. J Eisen on tõdenud, et eestlastel on kolm püha kohta saun, hiis ja kirik. Kirikud rajati sageli hea jõuväljaga muistsetele hiiekohtadele. Sauna põline asukoht on Anikse lombi kaldal. Vana kombe kohaselt tohtis hiide siseneda vaid puhtalt, peale saunas käimist. Ei tohtinud alkoholi tarvitada, suitsetada ega kõvasti kõnelda. Verijärve maastikukaitseala
Tartu Ülikool sotsiaal- ja haridusteaduskond haridusteaduste instituut. Kunda kultuur essee KELA I AÜ 2011 Kunda kultuur Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur kümnendast aastatuhandest eKr viienda aastatuhandeni eKr Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis. Kunda kultuur kujunes välja Resseta kultuuri elanikkonna nihkudes jää alt vabanenud alale ja koosnes Swidry, kohaliku epipaleoliitilise ja mingil määral ka Ahrensburgi kultuuri osisest [1.]. 1886 aastal leiti Kunda lähedalt, Kunda Lammasmäelt asulakoht (8700--4950 a.e.Kr.), mille järgi saigi keskmise kiviaja kultuur oma nime- Kunda kultuur. Asulad paiknesid sel ajastul põhiliselt siseveekogude (jõgede ja järvede) läh...
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (2018 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Õige on afaatik. Keelenõuanne, keelenõuannete kas afaasik või kogu afaatik? http://keeleabi.eki.ee/? ...
Eesti kartograafiline süsteem Eesti kartograafia oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi j...
Veenuse läbimõõt on 12 104km.(Maa läbimõõt on 12 756km.) Ja Veenusel pole ühtegi kuud. Veenuse üks ööpäev võrdub 243 Maa ööpäevaga. Kogu18. Sajandi vaatlesid astronoomid meie kõige lähema naabri pinnast. Nadarvasid seal nägevat Veenuse pinnavorme. Itaalia astronoom avaldas koguni Veenuse kaardi kus on näha selle planeedi ,,ookeane" ja ,,mandreid". Kahele neist anti isegi nimed: Christopher Columbius ja Amerigo Vespucci. Kuid Veenuse kohanimed osutusid enneaegseks. Tegelikult polnud see, mid aastronoomid nägid, mitte Veenuse pind, vaid hoopis paks pilvevaip, mis katab kogu Veenust. See pilvevaip on umbes 30 kilomeetrit paks ja tänu sellele on Veenusel põrgulikult kuum. Enne 1950 aastat arvati, et Veenusel on 60-70 kraadi soojem, kui Maal, aga eksiti. 1950-1960. aastatel selgitasid raadioastronaudid välja, et Veenus on põrgulikult kuum paik. Sealne pinnase temperatuur on 470 kraadi
Eesti keele väljendusõpetus HLE6060 Materjalid Kirjandus: Õpik: "Eesti keele väljendusõpetus" R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt Tartu 2007 Lisamaterjal: · M. Erelt, T. Erelt "Eesti keele käsiraamat" · ÕS http://www.eki.ee/dict/qs2006/ · M. Erelt "Lause õigekeelsus" Tartu 2007 Iseseisev töö arvestuseks: · Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10. Kontrolltöös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt läbitöötatud materjali kohta. Nt: 1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste ak...
Amatöörtõlked levivad laialdaselt internetis, eriti seoses arvuti- ja videomängudega. Kirjanduslik tõlge on (enamasti) ilukirjandusliku teose tõlge kõrgel kunstilisel tasemel. Autoriseeritud tõlge on algteksti autori poolt toimetatud ja/või heaks kiidetud tõlge. Adaptatsioon ehk mugandus või kohandus on vaba tõlge, mis arvestab lugejate arusaamisvõimet ning seetõttu lihtsustab või muudab algteksti. Mõnikord teisendatakse adaptatsioonilistes tõlgetes ka isiku- ja kohanimed ning muud reaaliad. Adaptatsioon võib olla ka algteksti teisendus lihtsamasse ja kergemini mõistetavasse keelekasutusse samas keeles. Eestindus on adaptatsiooniline tõlge eesti keelde. Kaudtõlge on algteksti tõlke tõlge. Kaudtõlkeid tehakse siis, kui algteksti keelt ei mõisteta ning usaldatakse juba tehtud tõlget mõnda tõlkija jaoks arusaadavasse keelde. Kaudtõlked on sageli olnud ka teaduskäibes. 1930. aastatel oli näiteks Saksamaal
Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad kokku puutusid. Erinevatesse maadesse jõudsid nende esemed, uskumused ja tavad. Paljud oskused ja kombed võeti ka mujal kasutusele. Näiteks viikingite poolt loodud metallesemed olid ühed Euroopa parimatest ja nende järgi õppisid teised osavamalt metalli töötlema. Viikingite retkedest Inglismaale annavad tunnistust paljud Skandinaavia päritoluga kohanimed. Islandil võib tänapäeval kuulda peaaegu muutumatul kujul endisaegsete viikingite keelt. Ka paljud ingliskeelsed sõnad on pärit viikingitelt, näiteks ,,knife", ,,window", ,,egg", ,,die", ,,take". freenet-homepage.de Mõned ingliskeelsed nädalapäevade nimed tulenevad viikingite jumalate nimedest. Näiteks Thori järgi pandi neljapäevale nimeks Thursday, Freya järgi sai reede nimeks Friday, Odini
16. Franz Ferdinand 17. W. Wilson 18. J. Poska 3. Teatakse järgmiste kuupäevade tähtsust: 19. 28.06.1914 20. 11.11.1918 21. 24.02.1918 22. 2.02.1920 4. Mõisted: 23. Manõõvrisõda asd 24. Kadunud põlvkond asd 25. Kaksikvõim (Venemaal) asd 26. Ajutine Valitsus 27. Positsiooni sõda 28. Sõjakommunism 5. Kuidas on I maailmasõjaga seotud järgmised kohanimed? Vastake võimalikult täpselt. 29. Marne 30. Verdun 31. Compienge 32. Sarajevo 33. Somme 34. Ypres 35. Brest 36. Tannenberg 6. lugemisülesanded 7. pildid a. franz ferdinand b. giogio princip c. paul vun hindenburg d. grigori raspitin e. nikolai II f. a. Kerenski g. lenin h. trotski i.
esmaabi, tsiviilõigus; keerdtrepp, igaühele anti eri ülesanne. triivjää, raidkivi. Sõna eri kokku tähenduses Muutumatu sõna tavaliselt lahku: “spetsiaalne, eriline”: tuleb valida kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti eriala, talle anti eriülesanne rääkimine. Vahel kokku: allüürnik, koostöö, tagahoov, poolthääl. KOHANIMED KOKKU LAHKU Kui nime esiosa iseseisvalt ei 1) kohanimi esineb ka ilma liigisõnata tarvitata: Emajõgi, Annelinn, Tartu linn, Peipsi järv, Alpi mäed. Vahemeri, Pelgurand, Teravmäed, Pühajärv, Metsakalmistu, Hirvepark. Liigisõna maa harilikult kokku: 2) aadressikohad, liigisõnaks tänav, Saksamaa, Baltimaad, Tartumaa. maantee jne: Allika tänav, Mere
vähemusrahvuse keelde. Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega Eestis registreeritud asutuste, äriühingute ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras. Võõrkeelte kasutamine informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eesti kohanimed on eestikeelsed. Kohanimedes võib lubada aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid. Igal Eesti kohal on üksainus ametlik nimi. Eesti kohanime algkuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kohanimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutava vähemusrahvuse keeles vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes
inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame - aasta juhtmõtteks on: "Pärijata pole pärandit" (2013. aasta on kultuuripärandi aasta). Kultuuripärand võib olla: vaimne-, maastiku-, Raudtee-, mõisa-, pärandkultuur, muinsuskaitsealad, toidupärand, kohanimed, sõjaline pärand, arheoloogiapärand ja veealune kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi terminiga tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, tavasid, teadmisi ning oskusi. Oleme saanud need pärandiks minevikust, mõjutades neid olevikus ning anname edasi tulevikku. Me elame koos oma vaimse kultuuripärandiga iga päev ega pööra sellele tihtipeale eraldi tähelepanu.
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
Vatikan."(http://et.euabc.com/word/662). Kõik kääbusriigid asuvad LõunaEuroopas Joonis - Kääbusriikide geograafiline asend. (http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/europe/euoutl.gif) Andorra Lipp - Andorra (https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/flags/an-flag.gif) Arvatavasti on Andorra nimi tulnud araabia keelest ( al-Darra ) ja tähendab metsa.Paljud kohanimed pärinevad ibeeria keelest ( ibeeria on Pürenee poolsaare endine nimetus ). Kääbusriigis on seitse valda: Andorra la Vella, Canillo, Encamp, Escaldes-Ergordani, Ordino ja Sant Julia de Loria. (http://en.wikipedia.org/wiki/Andorra) Andorrat mainitakse kirjalikes ülestähendustes esmakordselt 805.aastal. Andorra vürstiriik loodi 1278.aastal. See kääbusriik on Hispaania-Prantsuse protektoraat ,
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz maastikuarhitektuuri õppetool Liina T. MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR Arhiivinduse ja inveteerimise essee 2 Tartu 2010 Sissejuhatus Essees on uuritud ja vaadeldut maastikuarhitektuuri ja pärandkultuuri seoseid üksteisega. Kuidas üks on teist mõjutanud ja mõjutab.Uuritud on kuidas kaasaeg mõjutab minevikku. Samuti on kirjeldatud pärandkultuuride elemente põjalikumalt ning on toodud välja tänapäevani säilinuid. Essees on kirjutatud ka sellest, kuidas on pärandkultuuri üritatud hävitada. Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühenudb maastiku kujundamisele. Tänapäevane maastikuarhitektuuri mõiste pärineb umbes 19. saj. keskpaigast. Esialgu anti selle sõnaga edasi ...
aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seotud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. On ka lugusid tondi- ja vaimunägemise kohtadest, ravitoimega ojadest ja allikatest ning inimeste või loomade ärakaetamisest.“ (Keskkonnaamet) Karula kihelkond kuulub võru keele läänerühma, millel on ühisjooni nii tartu kui mulgi keelega. Siinsed kohanimed on kauni kõlaga: Lajassaarõ, Peräkonnu, Värtemäe, Tsirgasmäe, Taropedäjä, Pirrupuusaarõ. Praegusel ajal kõneleb võru keelt üle poole rahvuspargi elanikest. Võru keelt kasutatakse enam koduse ja suhtluskeelena, vähem asjaajamisel. Tänapäeval seovad siinseid inimesi võru keel, vanadest aegadest pärit igapäevaelu kombed ja harjumused, läbi sajandite püsinud sugulussidemed ning maastiku omapärast tulenev elustiil. (Keskkonnaamet) Kasutatud kirjandus http://www.ut
vormides, e-tunnuselised mitmuse vormid. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Kasutatud allikad: Halliste valla koduleht http://www.halliste.ee/?id=1162 külastatud 12.05.2014 Ilves, Kristi 2012. Mulgi keele ja kultuuri õpe üldhariduskoolides. Magistritöö. Ilves, Kristi. Mulgikeele tüüvihk. 2010. Tallinn: Aktaprint. Kangur, V. Halliste valla elu ja lugu. Üitsainus Halliste. 2002. Viljandi: Print Best. Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit. E., Päll, P., Viikberg. J. Eesti murded ja kohanimed. 2009. Tallinn: AS Pakett. Pihlak, J. Halliste Kihelkond ja vabaduse risti vennad. Viljandi Muuseumi aastaraamat. 2004. Raave, K. Halliste kiriku elu ja lugu. Üitsainus Halliste. 2002. Viljandi: Print Best. Riisalo, V. Halliste. 1968. Tallinn: Eesti Raamat. Vislapuu, A. Viljandi ajalugu periooditi. Kättesaadav http://www.muuseum.viljandimaa.ee/? op=body&id=52
c. Aadressisüsteem: aadressi komponent (Tiigi tänav), koguaadress (Kadrioru loss) d. Funktsionaalsüsteem: raudteejaamad, lennujaamad, bussipeatused, metsakorraldus, maakorraldus e. Mälestis: ajalooline informatsioon, lingvistiline informatsioon, rahvuslik identiteet (ntx Nuustaku, Maarjamaa, Dorpat, Revel) 87. Kuidas liigitatakse kohanimesid staatusest lähtuvalt? a. Ametlikud kohanimed b. Mitteametlik kohanimi c. Rööpnimi ehk allonüüm põhinimega paralleelselt kasutuses olev ametliku staatusega nimi d. Eksonüüm ehk väliskeelne nimi nimi mis on kasutusel välismaa kaartidel e. Endonüüm ehk sisekeelne nimi kohalik nimi (vastand eksonüümile), vastavalt keelealale kohapeal kasutatav nimi 88. Mis reguleerib Eestis kohanimede kasutust ja mida see endas sisaldab? a
Lääneteel käisid retkedel peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased, keda kutsuti ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini.Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka
kohal, peale selle 1 Millega eksida? ARVSÕNAD kokku- kümned, teistkümned, sajad lahku- ülejäänud 2.SUUR-VÄIKE ALGUSTÄHT SUURE TÄHEGA ON: nimed, isikud (Pille, Suur Tõll) asutused (Tabasalu Ühisgümnaasium, AS Kolm Musta Meest, kohvik Hõbekass) riigi nimed (Rootsi Kuningriik, Eesti Vabariik) kohanimed (Tartu maantee, Kooli tee, Kaspia meri) taevakehad/tähtkujud (Põhjanael, Suur Vanker, Kaalud, Jäär) tooted (Oravakese kommid, Tallinna kilud) kohanimest tulnud täiendsõna (Soome kelk, Rooma number) ehitised (Pikk Hermann) autod/margid (Ford Sierra) perioodikad ehk ajalehed ja -kirjad (Pere ja Kodu) 2 autasud (Maarjamaa Risti orden) VÄIKESE TÄHEGA:
Kadunud põlvkond nimetus, mida kasutati rühma USA ja Lääne-Euroopa kirjanike kohta, keda I Maailmasõjas saadud traumade tõttu ühendas pettumus kaasaja tsivilisatsioonis.(Heminway, Remarque) Ajutine Valitsus Kõrgem riigi võimuorgan Venemaal märtsist novembrini 1917 Positsioonisõda- kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail psitsioonidel. 11. Kuidas on I maailmasõjaga seotud järgmised kohanimed?Vastake võimalikult täpselt.(4p) Marne Compiegne kirjutati alla vaherahuleping 11.nov.1918. Saksamaa tunnistas lüüasaamist Somme-Toimus Inglaste ja Pranstlaste vahel lahing Esimese maailma sõja ajal aastal 1916. Inglased kasutasid esimest korda tanke. Inglased kaotasid 79 diviisi. Ypres- Lahing toimus Austraalia üksuste ja Saksa vägede vahel aastal 1917 20. septembril. Selles lahingus avaldus kogu lääneride õudus. Toimus Esimese ilmasõja üks rängimaid lahinguid. 12
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.........
Akayev. 1991.a. NSVL-is ette võetud ebaõnnestunud riigipöördekatse andis eelsoodumuse omariiklusele. Akajev valiti presidendiks iseseisva riigi esimestel valimistel 1991. aasta oktoobris. Ta avaliti uuesti riigipeaks 1995. aastal ja 2000. Viimasel korral eelnes sellele Konstitutsioonikohtu otsus, mis võimaldas Akayevil ka kolmandat korda kandideerida. Püüdes vähendada Venemaa mõju, mis on enamasti Nõukogude Liidu ajast pärit, on üritas valitsus asendada venepärased kohanimed kirgiisi nimedega ning varem domineerinud vene keelt kirgiisi keelega. Need ja veel mitmed muud asjaolud, millele on lisandunud poliitika järk-järguline islamiseerumine, on toonud kaasa paljude venelastest ja eurooplastest oskustööliste ja haritlase emigreerumise. Seetõttu vähendati 1994 keeleseaduse ulatust ning 2001. aastal kuulutas parlament kirgiisi keele kõrval võrdväärsena ametlikuks keeleks vene keele. 4. Rahvas
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
Kirjavahemärkide kordamine I Gümnaasium 1. KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu alati): ja, ning, ega, ehk, või, (nii...) kui ka 2. KOMAGA SIDESÕNAD (pea alati): sest, et, ent, kuid, kuigi, ehkki, kuna (pea alati): aga, vaid, siis kui, nagu, justkui, otsekui, kuni (kui nende järel on öeldis, on nende ees koma) Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised sidendid (enamasti et-või kui-komponendiga): isegi kui, ilma et, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, mitte et kuuluvad kokku ning et ja kui ette koma ei panda. Lisaks veel ühendsidesõnu: nii kui, siis kui, nii et, nii nagu, sel ajal kui, peale selle et, lisaks sellele et, selleks et, vaatamata sellele et, sellele vaatamata et, enne kui, nii kaua ku...
Ma ei usu, et vanavanaisa jättis matrjoska. Isegi kui se oli Palehast või Fedoskinost. - Kes teab, kes teab... - Sa oled mind juba ära piinanud oma rahvusküsimustega. Imekspandav, kui talendikas on vene rahvas! Noh, mis sul seal on veel jäänud? ütles rahulikult ja järsku peaaegu karjatas Laegas! Oh sa jumal! Laegas! Vanaisa jättis ju mulle laeka! Me peame teada saama, kus ta on! Vaja on kiiresti joosta võõrastemajja. ----------- Hohloma jt on kohanimed, kus seda käsitööd palju tehakse ja neid asju nimetetakse nende kohtdade järgi nende kohanimedega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
