Eesti keele reeglid (0)

Lausmeliikmed:

• Alus märgib lauses tegijat või olijat.
  Lambad sõid.
  
• Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud.
  Lambad sõid rohtu .
  
• Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus.
  Lambad on krussis loomad.
  
• Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid.
  Lambad sõid karjamaal.
  
• Täiend iseloomustab põhisõna.
  Krussis lambad sõid karjamaal.
  
• Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse.
  Lambad, tulge koju!
  
• Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega.
  Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal.
  

Liht ja liitlause
Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid.
Lambad sõid karjamaal.
Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest.
Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas .
Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele.
Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid?
Rindlauses on osalauses võrdsed.
Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel.
Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele.
Lambad teadsid, et eemal leidub veel rohtu.
Lauseühendid – puudu.
Kirjavahemärgid:
Koondlauses:

• Lauseliikmed eraldatakse komadega , kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka.
  Lambaid on musti , valgeid, halle , kollaseid.
  
• Sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma.
  Lambaid on musti, valgeid, halle kui ka kollaseid.
  
• Koondlauses sidesõnad kuid, vaid, ent, aga ees tarvitatakse koma.
  Lamba kasukas on kollane, kuid kõrvad on sinised.
  
• Kui eelneb kokkuvõttev sõna ja järgneb loetelu kasutatakse nende vahel koolonit.
  Lammaid on: musti, valgeid, halle.
  
• Kui eelneb loetelu ja järgneb kokkuvõttev sõna kasutatakse nende vahel mõttekriipsu.
  Must, valge, kollne – seda värvi on lambad.
  
• Kui korduvad täiendid iseloomustavad küll üht objekti, aga märgivad selle erinevaid tunnuseid, siis koma ei kasutata.
  Krussiline valge lammas sõi rohtu.
  
• Kui korduvad määrused hõlmavad üksteist, siis nende vahele koma ei panda.
  Lammas elab Eesti Vabariigis Kolka linnas Karjamaa tänaval.
  
• Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga .
  Lammas on valge, krussis.
  

Rindlauses:

• Rindlauses eraldatakse osalaused komaga, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, nii.. kui ka.
  Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles.
  
• Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui kaees ei kasutata rindlauses koma.
  Lammas sõi ja kits jooksis ning põder kakles.
  
• Sidesõnade kui, vaid, ent, aga ees kasutatakse koma.
  Lammas sõi rohtu, kits jooksis, aga põder ei tahtnud enam kakelda .
  
• Koolon pannakse rindlauses seletava osalause ette.
  Kõigil kiire: lammas sõi, kits jooksis, põder kakles.
  
• Mõttekriipsu kasutatakse järeldavate osalausete ees.
  Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles – kõigil oli tegevust.
  

Ütte eraldatakse muust lausest komaga.
Lisandi kirjavahemärgid:
Ei panda koma:
Põhisõna ees asuvat lisandit komaga ei eraldata .
Meie kallis lammas Aloe sõi karjamaal.
Eraldatakse komaga põhisõnale järgnevat lisandit.
Aloe, meie kallis lammas, sõi karjamal.
Omastavas käändes täiendiline lisad eraldatakse vaid ühe komaga.
Aloe, meie kalli lamba kasukas on must.
Komaga ei eraldata kui- lisandit ega olevas käändes lisandit:
Aloe kui meie kallis lammas sõi karjamaal.
Aloe meie kalli lambana sõi karjamaal.
Põimlauses: Kõrvalause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvalaustest komadega.
Otse- ja kaudnekõne:
Laps ütles:”Mulle meeldivad koerad .”
“Mulle meeldivad koerad,”ütles laps.
“Mulle meeldivad koerad,”ütles laps.”Kas teil on mõni koer?”
Suur ja väike algustäht.
Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõnad ja nimetused väikese tähega.
Suuretähega:
Asutused, ettevõtted, firmad
Eesti Vabariigi ministeerium, Gildi kohvik.
Ehitised, ruumid:
Kiek in de Köki torn, Peetri kirik.
Taevakehad , tähtkujud
planeet Maa
Perioodika väljaanded
Anne, Postimees
Kaubad
Anneken, Ema sai
Sõidukid
Valged Purjed
Autasu
Eesti Taassünni orden
Ürituste nimed
Pimedate Ööde festival
Riigd, kohanimed
Eesti, Euroopa, Nõmme
Rõhutakse riiki
Eesti kroon, Läti saadik
Isikute nimed
Liisa, Joosep
Hüüdnimed
Julk -Jüri
Väiksetähega:
Keeled, rahvad hõimud
eesti rahvas, vene keel
Kohanimedest saadud tuletised
väikemaarjalne, lõunaeestlane
Nimedest saadud tuletised,
tammsaarelik
usud
buda usk
Teoste pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja suuretähega.