Veenus (0)

Veenus
Referaat
Veenus on oma nime sanud jumalanna Venuse järgi. Kõigist planeetidest meenutab just Veenus kõige rohkem Maad. Ta meenutab Maad nii oma suuruselt, kui ka tekkeviisilt. Kuid teda ei saa Maa õeks pidada. Tema kliima ja maastik erineb vägagi Maa omast. Kõige suuremaks erinevuseks Maaga on temperatuur. Ülikõrget temperatuuri põhjustab paksud pilved , mis katavad kogu Veenust. Kõrgest temperatuurist on ka põhjustatud teised erinevusi Maaga.
Veenuse läbimõõt on 12 104km.(Maa läbimõõt on 12 756km.) Ja Veenusel pole ühtegi kuud. Veenuse üks ööpäev võrdub 243 Maa ööpäevaga. Kogu18. Sajandi vaatlesid astronoomid meie kõige lähema naabri pinnast. Nadarvasid seal nägevat Veenuse pinnavorme. Itaalia astronoom avaldas koguni Veenuse kaardi kus on näha selle planeedi „ookeane“ ja „mandreid“. Kahele neist anti isegi nimed: Christopher Columbius ja Amerigo Vespucci . Kuid Veenuse kohanimed osutusid enneaegseks. Tegelikult polnud see, mid aastronoomid nägid, mitte Veenuse pind, vaid hoopis paks pilvevaip, mis katab kogu Veenust. See pilvevaip on umbes 30 kilomeetrit paks ja tänu sellele on Veenusel põrgulikult kuum. Enne 1950 aastat arvati, et Veenusel on 60-70 kraadi soojem, kui Maal, aga eksiti. 1950-1960. aastatel selgitasid raadioastronaudid välja, et Veenus on põrgulikult kuum paik. Sealne pinnase temperatuur on 470 kraadi. Seal saaks jalgrajal kanamuna ära praadida ühe hetkega enne kui see kõrbeks ja ära aurustuks. Selle põhjuseks on paks pilvevaip. See pilvekiht lubab küll päikesekiirtel Veenuseni jõuda, kuid need ei peegeldu enam tagasi kosmosesse. See on ka põhjuseks Maa ja Veenuse temperatuuri vahes. Kuumus kasvab seal, kuni see kütab Veenuse pinna nii kuumaks, et see plahvatab. See kuumus on ka tekitanud tohutu kuivuse Veenuse pinnal. Veenus on kuiv ja tolmune koht. Seal võisid küll kunagi ookeanid olla, aga need aurustusid suure kuumuse ja kasvuhooneefekti tõttu. Kindel aga on see, et Veenus on väga vulkaaniline planeet. Seal on 167 vulkaani, mille läbimõõt on rohkem, kui 100 kilomeetrit. Astronoome hämmastavad ka teadusele täiesti tundmatud pinnavormid , millele geoloogidel tuli välja mõelda uued nimed. Seal avastati objektid mille sarnast pole Maal varem nähtud – vulkaanidest või mägedest moodustunud rõngad läbimõõduga kuni 300 kilomeetrit, mille sisse jääv tasandik näib olevat üle ujutatud laavaga. Uut tüüpi vulkaaniline moodustis sai nimeks „Corona“, sest pealtvaates meenutab see tõepoolest krooni. Peale „kroonide“ on omapärased kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga siledad kettakujulised kõrgendikud, „pannkoogikuplid“. Nendesarnased kuplid Maal on moodustunud pinnale valgunud magmajärvedest, kuid mõõtmetelt jäävad need Veenuse omadele sada korda alla. Kõige hämmastavamad on siiski tohutud vulkaanilised tasandikud. Veenusel esineb ka maavärinaid ning seal on ka meteoriidi kaatreid. Meteoriidikraatrite jaotus planeedi pinnal viitab aga mingile hoopis veidrale geoloogiale. Kogu planeedil on vaid 900 meteoriidikraatrit, millest võib järeldada, et kraatrite ümbrus on tublisti vanem ja et Veenuse pindmised kihid on välja kujunenud umbes samal ajal kui Maagi. Teisalt on hämmastav, et kraatrid jagunevad üle planeedi ühtlaselt. Sellest järeldub, et planeedi pind on kõikjal täpselt ühevanune ja sõltuvalt sellest saame teada , et Veenuse vanus on 200 kuni 800 miljonit aastat.
Veenust ja selle ümbrust on uurima saadetud paljusid sonde ja tehiskaaslasi. Muidugi on ka mõned stardid rikete tõttu ära jäänud. Vaanust või selle ümbrust on uurima saadetud: (aastaarv näitab planeedi juures töötamise aega)
1962a. Mariner2, USA(lähedane möödalend)
1967a. Venera4, NSVL (atmosfäärisond/Ebaõnnestunud laskumine )
1967a. Mariner5, USA(lähedane möödalend)
1969a. Venera5 ja 6, NSVL (atmosfäärisond/Ebaõnnestunud laskumine)
1970a. Venera7, NSVL (laskumine)
1972a.Venera 8, NSVL(laskumine)
1974a. Mariner10, USA(lähedane möödalend)
1975a. Venera9 ja 10, NSVL( tehiskaaslased ja laskumine)
1978-92a. Pioneer Venus1, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja)
1978a. Pioneer Venus2, USA(Atmosfääri-multisond)
1978a. Venera11 ja 12, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine)
1982a. Venera13 ja 14, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine)
1983-94a. Venera15 ja 16, NSVL(tehiskaaslased-radarkaardistajad)
1985a. Vega1 ja 2, NSVL(Veenuse ja Halley komeedi sond -laskumine ja õhupall)
1991a. Galileo, USA(lähedane möödalend)
1990-94a. Magellan , USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja)
1998a. Cassini, USA(lähedane möödalend)
Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera 14", " Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud."Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas."Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees.
Veenust on nimetatud Maa õeks, kuna ta on oma suuruselt Maaga sarnane. Aga tegelikult on Veenus maast väga erinev. Ta erineb Maast oma temperatuuri, kliima jms. poolest. Veenus on põrgulikult palav. Tal on palju vulkaane ja ta pinnal pole vett. Veenusel on ka paks pilvkate. Veenuse pinnale on ka saadetud sonde ja tehiskaaslasi. Aga siiski võib öelda, et Maa ja Veenus on õed.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus
http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html
TM 3/2005 „Väljakutsed insenerimõttele“
David Mcnab ja James Younger „ Planeedid “
Sisukord
1. Tiiteleht
2.Sissejuhatus ja teemaarendus
3.Teemaarendus
4.Teemaarendus ja kokkuvõte
5.Kasutatud kirjandus ja sisukord